1-13-3645/95

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2016 Tartu (kirjalik menetlus9 Kriminaalasja number 1-13-3645 Mati Kartau, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja Põlvas)
2. augusti 2016 määrus A.G (ik XXX) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu A.G, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
3. augusti 2016 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Tartu Maakohtu
5. juuni 2013 otsusega mõisteti A.G-le KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9; § 215 lg 2 p-de 1, 2 - § 25 lg 2 järgi § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel suurendati karistust Tartu Maakohtu
6. mai 2013 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja mõisteti A.G-le liitkaristuseks 4 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning A.G ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 3 aastat 10 kuud 26 päeva vangistust alates
7. mai
9. Tartu Vangla esitas
10. juulil 2016 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava A.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Süüdlane on andnud nõusoleku lisakohustusena alluda elektroonilisele valvele.
11. Tartu Maakohtu
12. augusti 2016 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. A.G on neli korda kriminaalkorras karistatud ning varasemalt on üks tema tingimisi vangistus katseaja tingimuste rikkumise tõttu täitmisele pööratud. Süüdlase puhul on endiselt väga kõrge uute kuritegude toimepanemise oht, eriti suurendab riski alkoholi tarvitamine ning kehv majanduslik olukord. Vangistuses on A.G-st korduvalt distsiplinaarkorras karistatud, ainuüksi käesoleval aastal kuus korda. Lisaks on tema suhtes tulnud kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid. Eeltoodu annab veelgi põhjust arvata, et A.G ei suudaks ka vabaduses õiguskuulekalt käituda ega alluda katseaja reeglitele. Kuigi kinnipeetav on vangistuses osalenud taasühiskonnastavates tegevustes, tal on olemas elukoht ja lähedaste toetus ning isik on nõus alluma elektroonilisele valvele, ei anna need asjaolud alust A.G-st tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Määruskaebus
13. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse A.G, kes taotleb Tartu Maakohtu määruse tühistamist ja vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Süüdlase arvates ei ole maakohus hinnanud KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis ning määrus ei ole piisavalt motiveeritud. A.G on vabaduses head elutingimused. Vangistuses on kinnipeetav lõpetanud
14. klassi, osalenud tööhõives ja erinevates programmides ning käinud väljasõitudel lähedaste juures. Kuriteod on pandud toime alaealisena ning enamik vangistusest on kantud. A.G on nõus alluma elektroonilisele valvele ja teadvustab, et kontrollnõuete rikkumine tingib karistuse täitmisele pööramise. Ringkonnakohtu seisukoht
15. Ringkonnakohus nõustub kõigi maakohtu asjakohaste põhjendustega ega vabasta A.G-st vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kuna maakohus on kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis hinnanud ning jõudnud motiveeritud järeldusele kinnipeetavat mitte vabastada, märgib kolleegium vastusena määruskaebusele vaid järgmist.
16. A.G puhul on positiivne vabaduses elukoha ja lähedaste olemasolu ning vangistuses erinevates tegevustes osalemine. Sisuliselt kõik teised ennetähtaegset vabastamist mõjutavad asjaolud räägivad aga vabastamisele vastu. Seega on maakohus täiesti õigustatult jätnud A.G vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Süüdlase puhul esineb endiselt väga kõrge uute kuritegude toimepanemise oht, mis iseenesest välistab tingimisi vabastamise. Kuivõrd kinnipeetava varasem elukäik ja käitumine karistuse kandmise ajal näitavad, et ta ei ole suuteline reeglitele alluma, ei ole ka kriminaalhooldus ja elektrooniline valve piisavad uute kuritegude ärahoidmiseks. Kohtukolleegium nõustub maakohtu, vangla ja prokuratuuriga, et A.G tuleb jätkata vangistuse kandmist.
17. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
18. augusti 2016 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Aarne Sarjas