MS § 426, § 383, § 384 ja § 387. RESOLUTSIOON Jätta O.T vangistusest tingimisi enne vabastamata. tähtaega Välja mõista O.T-lt menetluskuluna riigituludesse 72 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi Eduard Bulattšiku poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (NORDEA PANK), nr EE873300333499990003 (DANSKE BANK) viitenumbriga 99915700013309, selgitusse märkida: „ O.T, 1-15-949 , menetluskulu“ . Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1 Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahendi test Advokaadibüroo Bulattšik kasuks 72 eurot (sh käibemaks 20 %) vandeadvokaadi Eduard Bulattšiku poolt süüdimõistetu O.T kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile, O.T-le ja tema kaitsjale ning määruse jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele. Asjaolud Viru Vangla esitas 30.08.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava O.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. O.T on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 25.02.2015 otsusega kokkuleppemenetluses
ning § 200 lg 1 järgi ja
lg 1 alusel mõistis kohus talle karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust 09.08.2013 Tartu Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 6 kuud vangistust, võrra ja mõistis lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 3 aasta t vangistust.
lg 1 alusel arvestas kohus eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka ning luges karistuse kandmise alguseks 08.09.2014. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung O.Taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetava sõnul soovib ta vabanemisel asuda pottsepa eriala õppima ja kui ta koheselt ei peaks saama kutsekooli minna, siis võtab end Töötukassas arvele. Selgitas, et elama hakkab tädi juures, kellega on suhted väga head, vanglas aitab teda psühholoog ja usk jumalasse, ta loeb palju ja on läbinud erinevaid programme, mis aitavad tal ennast valitseda ja talitseda. Kinnitas , et alkoholisõltuvuse kohta valetas, et pääseda sotsiaalprogrammi ning lubas rohkem mitte valetada. Selgitas, et kuriteod on seotud sellega, et ema tarvitas alkoholi, kuid nüüd on ema kaine, nad on saanud omad asjad selgeks rääkida ja suhted emaga on väga head. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Prokurör märgib, et varasematest karistustest ei ole kinnipeetav järeldusi teinud, lisaks on tal 2 distsiplinaarkaristust. Prokurör juhib kohtu tähelepanu kinnipeetava alkoholi probleemidele ning tema ohtlikkuse tasemele. Kaitsja sõnul on kinnipeetav oma tegudest aru saanud ja teinud omad järeldused, tegu on noore poisiga, kes on esmakordselt vanglas ning väärib teist võimalust. Kaitsja on seisukohal, et distsiplinaarkaristused on kustunud, seega kinnipeetaval neid pole, kõik eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks on olemas, kohaldada saab käitumiskontrolli ja kui ta neid 2 nõudeid ei täida, siis satub ta lihtsalt vanglasse tagasi, kuid käesoleval hetkel toetab ta O.T ennetähtaegset vabastamist. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ga ning ära kuulanud kinnipeetava ja tema kaitsja ning prokuröri leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Vastavalt
lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. O.T käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas: tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus (üks on kustunud). Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3 -1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täitmata . Kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, seega ei ole uute kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, lisandunud on vägivalla komponent. Soodusteguriks on impulsiivne käitumine ja alkoholi tarvitamine. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisjär gselt elama tädi juurde 3-toalisesse korterisse xxxx, kus ta saaks omaette toa. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Positiivseks ja mitte vähetähtsaks peab kohus ka toetava sotsiaalvõrgustiku olemasolu: kinnipeetavat ootavad vabaduses peale tädide ka veel täditütar ja ema. Tädid on valmis Kardo Rannalat vabanemisel materiaalselt ja moraalselt toetama ning on lubanud tagada tema igapäevase toimetuleku. Samas ei saa märkimata jätta, et vabaduses suhtles O.T lähikonnas elavate kriminaalkorras karistatud isikutega ning ema sõnul oli nende poolt mõjutatav. Kohus on seisukohal, et kriminaalse taustaga isikutega edasine suhtlemine ei soodusta kinnipeetava taasühiskonnastumist. Kinnipeetaval puudub vabanedes töökoht. Isikul on ka vähene haridus ja puudub eriala, aga samuti puudub tal töökogemus ja -harjumus, seega on tema konkurentsivõime tööturul problemaatiline. O.T on raske puude tõttu võimalik küll taotleda endale pensioni ja sotsiaaltoetuse määramist, kuid kohus on seisukohal, et sellest ei piisa olukorras, kus isikul on 3 tasumata võlgnevusi ning ta on tööealine ning -võimeline. Kohtu hinnangul halvendab töökoha puudumine kinnipeetava toimetulekut ja tegevusetus suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Positiivseks loeb kohus asjaolu, et kinnipeetav on vanglas läbinud sotsiaalprogrammid „Õige hetk “ ja „Agressiivsuse asendamise treening“, osales kunstiteraapias, on hõivatud majandustöödel ning alustas sotsiaalprogrammiga „Eluviisitreening õigusrikkujatele“. Samuti on isik regulaarselt viibinud vestlustel psühholoogi ja psühhiaatri juures, seega on O.T vangistuses viibitud aega kasutanud otstarbekalt. Ka osaleb O.T noorte üksuse motivatsiooniprogrammis ning on hea käitumisega ületanud mitmel korral maksimumlävendi. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 38 % ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 59%. Ohustatud on ühiskond tervikuna. Oht või b realiseeruda siis, kui isik kuritarvitab alkoholi, on kriminaalselt käituva grupi mõju all, esineb konfliktsituatsioon ja/või esinevad majanduslikud raskused. Majanduslike raskuste saabumine on kohtu hinnangul aga tõenäoline, kuna kinnipeetaval on tasumata võlgnevusi, töökoht puudub ning tugiisiku hinnangul on O.T toimetulev üksnes soodsate olude ja toe korral. Vangla iseloomustuse kohaselt tegutseb kinnipeetav hetkeemotsioonide mõjul, ei mõtle tagajärgedele, probleemide lahendamise oskus on puudulik, osaliselt õigustab oma tegusid, on omandanud manipuleeriva käitumisviisi. O.T on madal kõlbelise ja vaimse arengu tase, agressiivsus konfliktide lahendamisel ning kriminaalse taustaga tutvusringkond. Kinnipeetav on varem olnud kriminaalhooldusel ning pani katseajal toime uue kuriteo. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul veendumus, et antud juhul on karistuse eesmärgid saavutatud ja kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalike lisakohustusi täita. Kohus on ka seisukohal, et O.T puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohus märgib, et kontrollitud keskkonnas on kinnipeetava käitumises küll märgata selle mõningast paranemist, kuid seda ei saa pidada piisavaks järeldamaks isiku muutumist. Jätkates karistuse kandmist vanglas on süüdimõistetul võimalik tõestada, et positiivsed muutused on püsiv ad ja tagasilangusi ei esine. Lisaks saab kinnipeetav vangistuses jätkata vajalikku psühhiaatrilist ravi arvestadesd asjaoluga, et tal on esinenud suitsidaalset käitumist. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.