Obsah (7)

§ 132§ 123§ 87§ 19§ 150§ 204§§ 120

4-18-2322 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. juuni 2018. a Haapsalu kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-18-2322 Kohtunik Piia Jaaksoo V

) § 120 lg 1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi

§ 132

sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leiab, et kaebuse saab lahendada kirjalikus menetluses, sest menetlusosalised on andnud nõusoleku kaebuse lahendamiseks kirjalikus menetluses /tl 18-20, 23/.

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§ 87

sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus uurib, kas D. P on toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. D.P on menetlusaluse isikuna kiirmenetluses kirjutanud /VTT tl 2/, et juhtis autot Peugeot 208 nr *. Politsei pidas kinni seoses telefoni rääkimisega autoroolis. Töötab * ning töötelefoni helina peale võttis telefoni autoroolis vastu, et teada saada, kas on midagi pakilist. Kuna ei olnud, lõpetas kõ ne esimesel võimalusel. Käed vaba süsteemi autol ei ole. Tunnistab süüd. Tunnistaja M K on rääkinud /tl 3/, et 20.04.2018 kell 09.01 olles patrullteenistuses märkas Paide linn Lai tänav 33 juures mootorsõidukit Peugeot 208 nr * , mida juhtis D .P, kes kasutas sõiduki liikumise ajal mobiiltelefoni ilma käed vabaks jätva süsteemita. Kohus leiab, et need kaks tõendit kinnitavad kokkulangevalt, et D .P on toime pannud teo, millist talle kiirmenetluse otsuses süüks arvatakse. 2 4-18-2322 Esitatud kaebuses leiab D.P, et otsus tuleb tühistada kuna nii otsuse tegemise kui rikkumise kuupäev on valed – 20.05, mis oli tulevikus. Kiirmenetluse otsuse koostamise aja lahtris on kirjas 20.05.2018 ja väärteo toimepanemise aeg on 20.05.2018 kell 09.01 /VTT tl 1/. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-119-12 p 6, 8, 7 on käsitletud samuti olukorda, kus väärteoprotokollis on väärteo toi mepanemise aeg märgitud ekslikult. Riigikohus on leidnud, et

§ 19

lg 1 p 1 kohaselt on oluline, et väärteo toimepanemise aeg oleks väärteoprotokollis märgitud. Samas on Riigikohus leidnud, et kui väärteo toimepanemise aeg on märgitud ekslikult valesti, ei ole see automaatselt väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine

§ 150lg 2 mõttes, mis kohustaks väärteomenetlust lõpetama.

Riigikohus on leidnud, et kohus on kohustatud sellisel juhul tuvastama, kas väärteo toimepanemise õige aeg on tuvastatav väärteomaterjalides olevate muude tõendite pinnalt. Kohtuväline menetleja on tunnistanud, et väärteootsuse kuupäev ja teo toimepanemise kuupäev on ekslikult kirjutatud valesti - 20.05.

1. Kiirmenetluse otsuses lahtris allkiri on D.P andnud allkirja selle kohta, et ta on kiirmenetluse otsuse 20.04.2018 kätte saanu d. Samuti on tunnistaja M.K andnud ütlusi 20.04.2018 toimunud sündmuse kohta. Kohus leiab, et eelkirjeldatu pinnalt on üheselt tuvastatav, et D.P pani väärteo toime 20.04.2018 ja kiirmenetluse otsus on koostatud 20.04.
2. Seega ei ole kiirmenetluse otsusesse ekslikult märgitud otsuse kuu ja teokirjelduses olev teo toimepanemise kuu kiirmenetluse otsuse tühistamise aluseks. Kohus leiab, et kiirmenetluse otsusesse sattunud kirjavead tuleb parandada ja õigeks tuleb lugeda, et kiirmenetluse otsus nr 2510,18,000821 koostamise aeg on 20.04.2018 ja D.P pani väärteo toime 20.04.
3. D.P rikkus oma tegevusega LS § 33 lg 11 p 1 ja kohtuväline menetleja on õigesti kvalifitseerinud tema teo LS § 242 lg 1 järgi. Kohus leiab, et D.P pani talle süüks arvatud väärteo toime otsese tahtlusega. D .P on oma käitumist selgitanud, et soovis teada saada, kas töötelefonile tulnud kõne on pakiline ja kui selgus, et ei olnud, lõpetas kõne kohe. Seega oli D .P teadlik, et autot juhtides ilma käed vabaks jätva süsteemita telefoniga rääkida ei tohi. Kohus leiab, et D .P ei ole välja toonud oma töökohustustega seoses selliseid pakilisi asjaolusid, mis ei võimaldanud tal esimeses võimalikus kohas auto peatada ja siis telefoniga rääkida. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. D.P on talle süüks arvatud LS § 227 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. U uritud tõenditega on tõendamist leidnud, etD.P poolt toime pandud tegu vastab LS § 242 lg 1 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. LS § 242 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 20 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on D.P karistanud rahatrahviga 3 trahviühikut s.o 12 eurot , mis on KarS § 47 lg 1 kohaselt rahatrahvi miinimummäär. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis D.P puhul on tuvastatud. Kohus leiab, et D.P süü on keskmisest väiksem – D.P sõnade kohaselt rääkis telefoniga lühiajaliselt, samas on tegu toime pandud tahtlikult. 3 4-18-2322 Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendava ks asjaoluks on süü tunnistamine, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Lisaks eelnevale tuleb arvestada ka asjaoluga, kuidas kaitsta õiguskorda. D.P on toime pannud liiklussüüteo, mille puhul tahtlikult rääkis autoroolis olles telefoniga . Juht on kohustatud jälgima liiklust, ka lühiajaline telefoniga rääkimine hajutab tähelepanu. Autot juhtides telefoniga rääkimise keeld ilma käed vabad süsteemita on sätestatud kõikide liiklejate turvalisuse huvides. Eirates tahtlikult kehtestatud keeldu , väljendab liikleja oma ükskõiksust teiste liiklejate turvalisusesse. Kohus leiab , et kohtuvälise menetleja poolt D.P-le määratud karistus vastab KarS § 56 sätestatud karistuse mõistmise alustele. Menetlusnormid D.P on väljendanud arusaamatust, miks tema kaebust lahendab Haapsalu kohtumaja kohtunik. Kohus selgitab, et vastavalt Pärnu Maakohtu tööjaotusplaanile lahendab vastavalt kohtualluvusele Paide kohtumajja saabuvaid väärteoasju Haapsalu kohtumaja kohtunik Piia Jaaksoo. Karistuse täitmine Kuna D.P vaidlustas väärteootsuse, siis rahatrahvi tasumine ei toimu enam väärteootsuses näidatud tähtajal vaid vastavalt

§ 204

lg 3, mille kohaselt rahatrahv tuleb tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul. Trahvi tasumiseks vajalikud rekvisiidid on näidatud politsei poolt koostatud kiirmenetluse otsuses.

§ 204

lg 3 alusel, kui trahv ei ole tasutud tähtaegselt, saadab lahendit täitmisel e pöörav asutus 10 päeva jooksul kohtutäiturile koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta, tasumata trahvile lisanduvad täitemenetluse kulud. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et D.P kaebus tuleb jätta rahuldamata . Kohus parandab kiirmenetluse otsuses olevad kirjavead ja muus osas jätab kohtuvälise menetleja väärteootsuse muutmata. Otsuse tegemisel juhindub kohus LS §§ 242 lg 1, 33 lg 11 p 1 , KarS § 56 lg 1,

§§ 120lg 1, 132 p 2, 133, 134.

(allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 4