← Eesti

1-16-4349/11

Obsah (9)§ 121§ 120§ 63§ 68§ 69§ 75§ 65§ 56§ 4

Kriminaalasi nr 1-16-4349 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08. juuni 2016.a., Kuressaare kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-4349 (16274000081) Kohtuko

) § § 121 lg 2 p 2, 3 ja § 120 lg 1 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses 07.06.2016.a. Prokurör Svetlana Maripuu Süüdistatav T.M, ik. XXX Kaitsja Riigi õigusabi korras vandeadvokaat Andres Tamm RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada T.M kuriteos

§ 121lg 2 p 2, 3 karistuseks vangistus üks

(1)aasta. järgi ja mõista 2. Süüdi tunnistada T.M kuriteos

§ 120lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus kuus

(6)kuud. 3.

§ 63lg2 ja 64 alusel lugeda T.M-ile mõistetud kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõista liitkaristuseks vangistus üks

(1)aasta. 4.

74 lg 5 ja 65 lg 2 alusel pöörata T.M suhtes täitmisele temale Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja 19.11.2015 kohtuotsusega nr 1-15-6528

§ 120lg 1, 121 lg 2 p 2, 3 ja 266 lg 2 p 1 järgi mõistetud liitkaristus vangistus kuus

(6)kuud ja suurendades T.M’ile uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa kuue
(6)kuu võrra, mõista liitkaristus vangistus üks
(1)aasta kuus
(6)kuud. 5.

§ 68

lg 1 alusel arvata T.M-i poolt eelvangistus s.o kahtlustatavana kinnipidamine 24.04.2016 ja vahistamine alates 26.04.2016 kuni vahialt vabastamiseni, so. 08.06.2016.a. karistusaja hulka. 1 Kriminaalasi nr 1-16-4349 6. T.M-i poolt ärakandmisele kuuluv karistus, seisuga 08.juuni 2016, on üks

(1)aasta neli
(4)kuud viisteist
(15)päeva. 7.

§ 69sätete kohaldamisega asendada T.M’ile mõistetud ärakandmisele kuuluv karistus vangistus üks

(1)aasta neli
(4)kuud viisteist
(15)päeva süüdistatava nõusolekul üldkasuliku tööga. 8. Arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, siis vangistusele üks
(1)aasta neli
(4)kuud ja viisteist
(15)päeva vastab ( 360+120+15=) 495 tundi üldkasulikku tööd. 8.1. Kohus määrab, et T.M ’ile määratud 495 tundi üldkasulikku tööd tuleb ä ra teha ühe
(1)aasta kuue
(6)kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. 8.2. Määrata, et T.M teostab üldkasulikku tööd Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma

§ 75lõikest 1 punktidest 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid.

so. 8.2.

  1. Elama oma alalises elukohas: XXXXXX; 8.2.
  2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 8.2.
  3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 8.2.
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 8.2.
  5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 8.2.
  6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 8.
  7. T.M on kohustatud

§ 75

lg 2 p 2 alusel üldkasuliku töö tegemise tähtajal mitte tarvitama alkoholi.

§-s 69 on sätestatud: Kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva vangistusega. Kui süüdimõistetu paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud vahekorras. Liitkaristus mõistetakse vastavalt

§ 65lõikes 2 sätestatule.

  1. Muuta T.M suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tõkendiks elukohast lahkumise keeld. T.M vabastada kohtusaalist viivitamatult vahi alt.
  2. Välja mõista T.M’ilt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: - sundraha 645.00 (kuussada nelikümmend viis) eurot. - kaitsjatasu eurot 96.00 (üheksakümmend kuus) eurot. kokku menetluskulu 741.00 (seitsesada nelikümmend üks ) eurot. Väljamõistetud menetluskulu tuleb T.M’il tasuda igakuiste osamaksetena kaheteist

(12)kuu jooksul, igakuise makse suurus on 61,75 eurot. Igakuine makse tuleb teostada 2 Kriminaalasi nr 1-16-4349 hiljemalt kuu 30.–ks kuupäevaks. Esimene menetluskulude osamakse teostada hiljemalt 30.juuliks 2016.a. T.M ’il tasuda riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber . Selgituseks märkida: menetluskulu, T.M, kr asi 1-16-
  1. Nõuded menetluskulu tasumise osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub temalt väljamõistetud menetluskulu ühe k uu jooksul lahendi jõustumisest või kohtuotsusega määratud korras. Kui menetluskulu ei ole tasutud seadusega ettenähtud tähtajal või kohtuotsusega määratud tähtajal saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile täitmiseks täitemenetluse seadustikus kehtestatud korras ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse. KrMS § 180 lg3 alusel vabastada T.M kohtulikus menetluses osalemise eest arvestatud kaitsjatasu summas 48,00 eurot tasumisest riigituludesse. Kohtuotsuse jõustamata ärakiri saata lisaks menetlusosalistele kannatanu L.K-le tema taotlusel e-aadressil XXXXXXXXX. Edasikaebamise kord Apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS
  2. peatüki
  3. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega (KrMS § 318 lg 3 p 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 15 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus. T.M ’i süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud kehalise väärkohtlemise, 20.04.2016.a kella 18.30 paiku tungis enda elukohas XXXXXXX, L.K-le ja lõi viimasele ühel korral rusikaga vastu vasakut õlga, tekitades L. K-le füüsilist valu; 23.04.2016.a hommikul, täpselt tuvastamata kellaajal tungis enda elukohas XXXXXX temaga samas talus elavale P. K-le ja lõi viimasele kahel korral jalaga vastu alaselga, tekitades P. K-le füüsilist valu. Oma sellise tegevusega, mis seisnes teise inimese tervise kahjustamises, samuti valu tekitavas kehalises väärkohtlemises, kui see on toime pandud lähisuhtes, korduvalt, pani T.M toime

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3 Kriminaalasi nr 1-16-4349 23.04.2016.a kella 16:00 paiku enda elukohas XXXXXX ähvardas tapmisega L.K-d, öeldes viimasele: „Tapan su ära l…! Kao minema r…, igavene l…“. L.K-l oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna T.M oli varem korduvalt kasutanud kannatanu suhtes füüsilist vägivalda; 24.04.2016.a kella 19:00 paiku enda elukohas XXXXXX ähvardas tapmisega temaga samas talus elavat P.K-d. P.K-l oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna T.M oli varem korduvalt kasutanud kannatanu suhtes füüsilist vägivalda. Oma sellise tegevusega, mis seisnes teiste isikute tapmisega ähvardamises, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, pani T.M toime

§ 120lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokuröri poolt kohtus T.M ’ile nõutud karistus:

§ 121lg 2 p 2, 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistus üks

(1)aasta;

§ 120lg 1 järgi - vangistus kuus

(6)kuud.

§ 63lg 2, 64 sätete kohaselt lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõista liitkaristus vangistus üks

(1)aasta.

74 lg 5 ja 65 lg 2 alusel pöörata T.M suhtes täitmisele temale Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja 19.11.2015 kohtuotsusega nr 1-15-6528

§ 120lg 1, 121 lg 2 p 2, 3 ja 266 lg 2 p 1 järgi mõistetud liitkaristus vangistus kuus

(6)kuud ja suurendades uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa kuue
(6)kuu võrra, mõista liitkaristus vangistus üks
(1)aasta kuus
(6)kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistus s.o kahtlustatavana kinnipidamine 24.04.2016 ja vahistamine alates 26.04.2016 kuni käesoleva ajani karistusaja hulka. Seisuga 7.06.2016 ärakantud karistus üks

(1)kuu neliteist
(14)päeva. Ärakandmisele kuuluv karistus seisuga 7.juuni 2016 üks
(1)aasta neli
(4)kuud kuusteist
(16)päeva.

§ 69sätete kohaldamisega ärakandmisele kuuluv karistus üks

(1)aasta neli
(4)kuud kuusteist
(16)päeva vangistust süüdistatava nõusolekul asendada üldkasuliku tööga. Arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, üks
(1)aasta neli
(4)kuud kuusteist
(16)päeva vangistusele ( 360+120+16=496 tundi üldkasulikku tööd. 496 tunni üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 1 (üks) aasta 6 kuud. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdlane järgima

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 kohaselt on T.M käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi.

§ 69

sätestab: Kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või 4 Kriminaalasi nr 1-16-4349 vangistusega. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. Kui süüdlane paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud vahekorras. Liitkaristus mõistetakse vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule. Süüdistatav T.M andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kahetseb toimepandut. Üldkasuliku töö tegemisega ei tekki probleeme ja ta on nõus tööd tegema. Saab aru, et alkoholiga on asi liiale läinud ja lubab edaspidi hoiduda alkoholi tarvitamisest. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Palub määrata väljamõistmisele kuuluva menetluskulu tasumisele ositi ühe aasta jooksul. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Kannatanud on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks. Kohus karistuse mõistmisel T.M-ile arvestab seda, et T.M on juba ligi kaks kuud viibinud vahiall.

§ 56

alusel karistuse mõistmisel kohtu poo lt arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. T.M karistust kergendavaks asjaoluks on süüd puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. T.M on oma süüd tunnistanud kohtueelses menetluses ja teinud seda ka kohtuistungil. Kohus tunnistab T.M süüdi

§ -de 120lg1 ja 121 lg2 p2,3 kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ning mõistab temale kokkulepitud karistuse. Tõkend- T.M ’i suhtes on Pärnu Maakohtu 26.04.2016 a määrusega kohaldatud tõkendiks vahistamine, alates sellest kuupäevast viibib ta vahiall. KrMS § 313 lg1 p8 alusel kohus otsust tehes lahendab süüdistatava suhtes kohaldatud tõkendi muutmise või tühistamisega seotud küsimused. Kohtu poolt otsusega kokkuleppe kinnitamisel langeb ära T.M-i suhtes tõkendi vahistamise kohaldamise vajadus ja alus. Kohus tuginedes KrMS §-dele 127, 128,134 peab põhjendatuks muuta T.M-i suhtes kohaldatud tõkendit, asendades tõkendi vahistamine tõkendiga elukohast lahkumise keeld. Tõkend kehtib kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Tsiviilhagid – puuduvad. Asitõendid – asitõendina vaadeldud esemed puuduvad. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: -- Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 2 kohaselt, kui isiku suhtes tehakse süüdimõistev kohtuotsus karistusseadustiku mitme paragrahvi järgi, tuleb tal maksta sundraha, mis vastab raskeima kuriteo astmele. Süüdimõistetu poolt toime pandud kuritegu on II raskusastme kuritegu (

§ 4lg 3). Sundraha suuruseks Kr

MS § 175 lg1 p 9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on alates 01.01.2016.a. 430.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x430 eurot = 645 EUR-i. - Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu, mis KrMS § 180 lg1 alusel kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt. T.M’ile riigi õigusabi korras määratud kaitsja taotluse alusel on kaitsjale arvestanud kohtueelses menetluses ja kuludena 96.00 ja kohtumenetluses 48 eurot (sisaldab käibemaksu). S üüdistatavalt kuulub riigituludesse väljamõistmisele karistuskokkuleppe kohaselt kaitsjatasu summas 96 eurot, kohtumenetluses arvestatud kaitsjatasu jätab kohus T.M-i majanduslikku seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid KrMS § 180 lg3 ja alusel riigi kanda. 5 Kriminaalasi nr 1-16-4349 KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus vastavalt karistuskokkuleppele menetluskulu tasumisele ositi 12 kuu jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.