KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. oktoober 2015, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-14-3747 Täitmiskohtunik Marian Priks Kohtuistungi sekretär Reelika Käis Prokurör

§ 76lg 5 alusel määrata T.K-le katseaeg tähtajaga kuus

§ 78p 2 tulenevalt hakkab katseaeg kulgema alates kohtulahendi jõustumisest.

Katseajal on T.K kohustatud järgima

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi: 1.

elama kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;

1. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75lg 2 p 2, 4, 8 alusel määrata T.K-le katseajaks järgmised kohustused: 1. mitte tarvitada alkoholi; 2. asuda tööle või võtta end töötuna arvele hiljemalt kahe

§ 329järgi ja temale mõisteti karistuseks kolm

§ 68lg 1 alusel arvati T.K kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o kaks päeva karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti kaks

§ 65

lg 2 alusel suurendati karistust 10.01.2014 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja otsusega T.K-le mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (852 tundi üldkasulikku tööd), s.o üks

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust 10.01.2014 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja otsusega T.K-le mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (398 tundi üldkasulikku tööd), s.o üks

§ 329

) toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. T.K asus karistust kandma 28.07.2014. a. Seega on xxxxxxxxxxxxxx talle mõistetud vangistusest käesolevaks ajaks ära üle poole karistusajast. Seega on olemas

§ 76

lg 2 pst 2 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. T.K on kriminaalkorras karistatud 11 korral (5 karistust arhiveeritud) ning kannab hetkel teist korda reaalset vangistust. Varem on ta toime pannud isiku-, varavastaseid ja ühiskonnaohtlikke kuritegusid. Praegust vangistust kannab T.K karistuse täitmisest kõrvalehoidmise eest (

§ 329). T.K on kuriteod toime pannud alkoholijoobes.

Vangistuse tingimustes on T.K 04.02.2015-02.03.2015 läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, mis on suunatud sõltuvusest vabanemisele. Süüdimõistetu kinnitab, et pikk vangistus on pannud teda järele mõtlema ning ta saab aru, et ta ei tohi enam vabaduses alkoholi tarvitada. Kuigi T.K-le on vanglas 19.06.2015, 14.04.2015 ja 24.04.2015 määratud distsiplinaarkaristused, toetab vangla tema ennetähtaegset vabastamist ning on oma taotluses märkinud, et üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus T.K puhul on 2 aasta jooksul 38 %; vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 33 %. 27.11.2014-09.07.2015 töötas T.K vangla majandustöödel; alates 09.07.2015 töötab AS Eesti Vanglatööstuses. T.K on varasemast olemas töökogemus AS-s V . Kriminaalhooldaja on endise tööandja AS V esindajalt uurinud tööle saamise võimalust ning saanud teada, et ka praegusel ajal võib olla vajalik töölisi juurde võtta. Vabanemisel asub T.K elama samale aadressile, kus elas enne vangistust koos elukaaslase xxxxxxxxxxxxx`iga - xxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxx. T.K elukaaslasel xxxxxxxxxxxxx`il on kaks last, poeg xxxx (s. xxxxxxxxx%xxxxxxxxxxx), tütar xxxx (s. xxxx) ning koos T.K-ga poeg xxxxx (s. xxxxxxxxxx). T.K on poeg xxxx (s. xxxx), kes elab xxxxxx asenduskodus. 3 Eeltoodu alusel leiab kohus, et T.K on vabaduses olemas tingimused, mis aitavad tal seaduskuulekalt elada. Uusi kuritegusid suudab T.K vältida juhul, kui ta on võimeline endale tunnistama, et senine kuritegelik käitumine on vale ja õigustamatu. Samuti tuleb loobuda alkoholi tarvitamisest, mis soodustab impulsiivset käitumist. Kohtu hinnangul on T.K praegusel hetkel motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobumiseks, kuna ta tahab toetada oma perekonda. Vangistuse lõpuni on jäänud vähem kui kaks kuud. Arvestades eeltoodut on kohtul alust arvata, et T.K on valmis oma käitumist muutma ning tal on olemas kõik tingimused, et elada oma elu vabaduses seaduskuulekalt. Seetõttu on võimalik ta vangistuse kandmiselt tingimisi vabastada koos allutamisega käitumiskontrollile.

§ 76

lg 5 sätestab, et katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui 6 kuud. T.K karistuse kandmise aeg lõpeb 04.12.2015. a. Seetõttu tuleb katseaja pikkuseks määrata kuus kuud, mis vastavalt

§ 78

p-st 2 hakkab kulgema käesoleva kohtulahendi jõustumisest.

§ 76

lg 5 teise lause kohaselt allutatakse süüdlane katseajaks käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. Selleks, et uute kuritegude toimepanemise riski maandada, tuleb T.K-le määrata katseajaks järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi, asuda tööle või võtta end töötuna arvele kahe nädala jooksul alates vabanemisest, osaleda kriminaalhooldusametniku poolt pakutavas sotsiaalprogrammis. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Priks kohtunik 4