← Eesti

4-19-5847/15

4-19-5847 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05. detsember 2019, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-19-5847 (2403,18,000216) Kohtunik Mari-Liis Avikson

§ 39lg 1 järgi, on tõendatud järgmiste tõenditega: Vt

M ekspertiisimäärus, VtM vaatluse protokoll, VtM tunnistaja J P ülekuulamise protokoll 22.12.2018, VtM tunnistaja S D ülekuulamise protokoll 24.12.2018, VtM vaatluse protokoll, VtM tunnistaja O B ülekuulamise protokoll 25.12.2018, VtM tunnistaja M R ülekuulamise protokoll 25.12.2018 ja VtM tunnistaja G V ülekuulamise protokoll 06.01.2019. R.Z-i poolt väärteo toimepanemine 10.12.2018 22:49-10.12.2018 23:01,

§ 39lg 1 järgi, on kohtuvälise menetleja seisukoha kohaselt tõendatud järgmiste tõenditega: sõrmejäljeekspertiis, Vt

M ekspertiisimäärus, VtM vaatluse protokoll, VtM tunnistaja J P ülekuulamise protokoll 22.12.2018, VtM tunnistaja S D ülekuulamise protokoll 24.12.2018, VtM menetlusaluse isiku V.J ülekuulamise protokoll 21.12.2018, VtM vaatluse protokoll, VtM tunnistaja O B ülekuulamise protokoll 25.12.2018, VtM tunnistaja M R ülekuulamise protokoll 25.12.2018 ja VtM tunnistaja G V ülekuulamise protokoll 06.01.

  1. Kohtuvälise menetleja hinnangul on mõlemad menetlusalused isikud TubS § 39 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime pannud tahtlikult. Vaidlustatavate otsuste kohaselt on kohtuvälise menetleja otsuste vaidlustamise viimane tähtaeg 22.11.
  2. II Kaebuse esitajate kaebus kohtuvälise menetleja kaevatavatele otsustele
  3. Menetlusalused isikud V.J ja R.Z esitasid eelnimetatud kohtuvälise menetleja otsuste peale 20.11.2019 Viru Maakohtule kaebuse, milles palusid tühistada kohtuvälise menetleja 06.11.2019 otsuse väärteoasjas nr 2403,18,000216, millega R.Z-ile ja V.J-ile oli TubS § 39 lg 1 alusel määratud rahatrahv 600 eurot täies ulatuses ja lõpetada menetlus väärteoasjas nr 2403,18,000216 VTMS §-s 29 sätestatud alusel. VTMS § 23 ja KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt paluti hüvitada R.Z-ile väärteomenetluse lõpetamisel VTMS § 29 lg 1 p 1 sätestatud alustel valitud kaitsjale õigusabikulud 250 eurot ja V.J-ile valitud kaitsjale õigusabikulud 250 eurot. Vastavalt VTMS § 120 lg-le 1 kaebuse esitajad nõustusid kirjaliku menetlusega.
  4. Kaebuse kohaselt R.Z ja V.J ei tunnistanud ennast süüdi selles, et aitasid ebaseaduslikult toimetada sigarette üle Narva jõe Venemaalt Eestisse 10.12.
  5. Tunnistasid, et selle päeva õhtul kella 22.00 paiku saabusid Narva jõe kaldale sõiduautoga Volvo V70 registreerimisnumber XXX. Sõiduauto jätsid kiriku juurde Rakvere tänaval. Jalutasid 3 mööda jõe kallast Tolli ja Jõe, olid ka Jõe tänav XXX maja juures. Samuti jalutasid baari Ro-Ro poole ja laskusid jõe kalda juurde, jalutasid mööda jõe kallast. Kedagi nad ei kohanud. Jalutades Seppa tänaval peatas neid möödasõitev piirivalvepatrull. See juhtus „Maius“ baari juures, tuvastati nende isikud. Sõidutati nende sõiduautoni, vaadati see üle ja kontrolliti dokumente. Fotografeeriti nende jalanõude talla mustreid ja lasti minema ilma igasuguste pretensioonideta.
  6. Kaebuse esitajad leiavad, et kohtuväline menetleja on eksinud faktiliste asjaolude tuvastamisel. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 60 lg 2 sätestab, et tõendatus on kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas. Kaebuse esitajate kaitsja leiab, et vaidlustatud otsustes kohtuvälise menetleja poolt nimetatud tõendid ei tõenda R.Z-i ja V.J-i seotust neile inkrimineeritava teoga, vaid vastupidi kinnitavad nende süütust.
  7. Väärteomenetluse vaatluse protokoll oli koostatud 10.12.
  8. Uurimistoimingu algus 23.30 ja lõpp 01.
  9. Tuvastatud on, et vaadeldud sündmuskoht asub elurajoonis Narva linnas Jõe tn XXX maja läheduses. Sündmuskoha vaatlusel avastati mitmeid erinevaid jalanõude jälgi, vanu ja värskeid. Seega oli koht aktiivselt külastatav. Arusaamatu, millistele andmetele tuginedes on tehtud järeldused, millist tüüpi jalanõudele kuuluvad need või teised jäljed ja millal need sinna olid tekkinud. Vaatluse teostamise hetkel sadas lund, ühed jalatsite jäljed olid lume ja tuule toimel vähem märgatavad, teised olid selgemad. Sellele on viidatud ka vaatluse protokollis. Samuti leiti sündmuskohalt kaks musta värvi pakendit, milles asusid suitsud ja kapronnöör, mille abil need olid üle jõe Venemaalt üle toimetatud. Vaatlusprotokollis viidatud jalanõude jäljed asusid kahe meetri kaugusel kottidest ja viie meetri kaugusel kapronnöörist. See viitab sellele, et need isikud, kes need jäljed jätsid, ei lähenenud nendele esemetele ja ei oma nendega mingit seost. Samuti on vaatlusprotokollist arusaamatu, millistele järeldustele tuginedes jõuti otsusele, et need või teised jalanõude jäljed on identsed. Mitteprofessionaalse fotokaameraga pildistades öisel ajal erinevate vahemaadega, erinevate vaatenurkade alt, ei saa anda objektiivset hinnangut jalanõu jälgedele. Ilma erialase eksperthinnangu ja analüüsita, ei saa tulla järeldusele jalanõude jälgede vastavusest jalanõude jälgedega, millised olid jalas R.Z ja V.J. Seda enam, et antud jalanõud ei olnud neilt ära võetud eesmärgiga võrrelda nende jalanõude jälgi vaatluse kohalt avastatud jälgedega. Ei olnud antud eksperthinnang nende identsuses. Mitte igasugune väide isiku süüdimatuse kohta ei tingi vältimatult ekspertiisi tegemise vajadust, aga kui järeldused R.Z ja V.J-i süüdistuse kohta põhinevad eeldusel, et sündmuskohal olevad jalajäljed vastavad õigusrikkumise toimepanemise ajal kingadele, milledes olid R.Z ja V.J , siis on menetleja ja tunnistajate arvamused selgelt ebapiisavad ning vajalik on ekspertiisi määramine, sest need järeldused võivad omada olulist tähtsust väärteoasja lahendamisel.
  10. Riigikohus on ka varem selgitanud, et juhul, kui teatud liiki mitteõiguslike eriteadmiste rakendamine võib anda tõendusteavet, mille tajumine või tähenduse mõistmine jääb väljapoole menetleja üldteadmiste piire, tuleb korraldada ekspertiis ( RKKKo väärteoasjas nr 3-1-1-35-06, p 7.5 ja RKKKo kriminaalasjas nr 3-1-1-79-10, p 13.4). Kohtupraktikas on sedastatud, et kriminaalmenetluse seadustik ei näe ette asjaolusid, mille tõendamine oleks aprioorselt võimalik üksnes eksperdiarvamuse alusel. Ekspertiisi määramine on vajalik juhul, kui tõendamiseseme asjaolu tuvastamiseks on vaja vastata küsimusele, mille lahendamine on usaldusväärselt võimalik üksnes mitteõiguslike eriteadmiste alusel. Seega tuleb ekspertiis määrata olukorras, kus teatud liiki mitteõiguslike eriteadmiste rakendamine võib anda tõendusteavet, mille tajumine või tähenduse mõistmine jääb väljapoole menetleja üldteadmiste piire. (Vt nt RKKKo 3-1-1-38-12, p 18 ja 3-1-1-55-14, p 17.2). Seoses sellega 10.12.2018 aasta sündmuskoha vaatlusprotokoll ei saa olla tõendiks R.Z-i ja V.J-i süülisusele. See ei tõenda mingil moel seda, et nad omavad mingit seotust sigarettide pakenditega, mis leiti vaatluse sündmuskohalt.
  11. Tunnistajate J P, S D, M R, O B ja G V ütlustest nähtub, et ajavahemikus 22.46 kuni 22.55 10.12.2018 kaks tundmatut toimetasid Venemaa poolelt üle Narva jõe Eesti poolele kaks pakendit suitsudega. O B tunnistustest lähtuvalt olid mõlemad pakendid Eesti poolel kell 22.
  12. Sündmuskohale PM 646-647 saabus patrull koosseisus J P ja S D kell 22.57 ning kell 23.01 avastasid nad kaks pakendit suitsudega. Sündmuskoha läheduses kedagi ei avastatud. Kell 23.13 4 M R, kes oli patrullis koos A S teatas, et nad möödusid kahest isikust, kes liikusid Narva linnas Sadama teel suunaga Sepa tänava suunas. Kell 23.18 M R peatas need isikud ja tuvastas nende isikud, kelleks osutusid R.Z ja V.J. Neil olid jalas jalajälgedega sarnased jalanõud, mis olid sündmuskohal. Nende jalanõude taldu fotografeeriti. M R tunnistustest järeldub, et „isikute riided olid kuivad, märgasid kohtasid ei olnud“. Peale seda vaadati läbi R.Z-i ja V.J-i kasutuses olev sõiduk Volvo v 70 nr XXX, mis oli pargitud Narva linn Rakvere tn XXX maja juurde. Midagi kahtlast kinnipeetutelt ega ka sõidukist ei avastatud.
  13. Kõik ülekuulatud tunnistajate välja öeldud kahtlused R.Z-i ja V.J-i seotuse kohta 10.12.2018 aset leidnud sigarettide ületoimetamise suhtes on püstitatud sellele, et sündmuskoha vaatlusel ja sellel külgneval alal nad peale R.Z ja V.J-i ning veel ühe naisterahva kedagi ei avastanud ning R.Z-i ja V.J-i jalanõude jäljed on sarnased sündmuskohal avastatud jalanõude jälgedega. Võttes arvesse, et esimene patrull saabus sündmuskohale kahe minuti pärast peale seda, kui pakid, kus olid suitsud, olid Eestisse üle toimetatud, seega nad pidid kas ära ehmatama neid isikuid, kes kaupa vastu võtsid ning nad pidid asuma peidus kusagil mitte kaugel või neid oleks sündmuskohal kinni peetud. R.Z-i ja V.J-i märkas teine patrull küllaldaselt kaugel sündmuskohast ning enam kui 20 minutit peale esimese patrulli saabumist sündmuskohale. R.Z ja V.J käitusid rahulikult, ei püüdnud põgeneda ja ennast varjata, mitte midagi ei peitnud ja mingit süüd endal ei tundnud. Seoses sellega vabastati nad koheselt, seega mingit kahtlust nad ei tekitanud. See, et patrullid kedagi peale R.Z-i ja V.J-i ja veel ühe naisterahva ei suutnud avastada ei viita sellele, et seal mitte kedagi teist ei olnud. Kes tundis endal süüd võis põgeneda, aga need, kes ei peitnud ennast, neid märgatigi. Kogu R.Z-i ja V.J-i käitumine ja asukoht kinnitavad, et nad ei oma mingit seotust sündmuskohalt avastatud suitsudega ning tunnistajate ütlused ainult kinnitavad seda ja need ei saa olla R.Z-i ja V.J-i süülisuse tõenditeks.
  14. Sündmuskohalt avastatud jalanõude jälgede ja jalanõude, mis olid jalas R.Z ja V.J, sarnasuse kohta avaldas kaitsja arvamust juba vaatlusprotokolli analüüsis. Ühe või teise inimese ettekujutus eesmärgiga näidata soovitavat tegelikkusena, ei saa olla süülisuse tõendiks. Antud juhul saab usutavaks tõendiks olla ekspertarvamus. Samuti see, et R.Z ja V.J ei oma seotust sigarettide üle jõe toimetamisega kinnitab see asjaolu, et mõlema riided olid kuivad ning riietele vee sattumise jälgi neilt ei avastatud. Juhul, kui nad oleksid osalenud suitsude ületoomises ja tõstsid pakendeid jõe veest välja, siis nende riided ei oleks jõudnud ära kuivada 20 minutiga ning oleksid märjad.
  15. KrMS § 61 lg 2 kohaselt hindab kohtuväline menetleja tõendeid nende kogumis. Mõne tõendi kogumist välja jätmine on käsitatav olulise menetlusõigusliku rikkumisena juhul, kui tõendi tähelepanuta jätmine tõi kaasa põhjendamatu või ebaseadusliku otsuse. Kuna kohtuväline menetleja täidab väärteomenetluses süüdistusfunktsiooni, lasub just temal väärteomenetluses tõendamiskoormus. Kooskõlas uurimisprintsiibiga tähendab eelöeldu muu hulgas seda, et kohtuvälise menetleja ametnik peab väärteokahtluse korral tegema kõik võimaliku tõendite kogumiseks ja see kohustus hõlmab nii menetlusalust isikut süüstavaid kui ka õigustavaid tõendeid (vt RKKKo nr 3-1-1-4-07, p 9.1). Kaitsja peab põhjendamatuks, et VtM ekspertiisimäärus ja sõrmejäljeekspertiisi loetakse R.Z-i ja V.J-i süülisuse tõenditeks. Ekspertarvamus ei saa olla R.Z-i ja V.J-i süülisuse tõendiks. Vastupidiselt see arvamus kinnitab R.Z-i ja V.J-i mitteseotust sellega, et 10.12.2018 kella 22.50 ajal PM 646-647 aitasid kaasa salakauba toimetamisele. Kohtuväline menetleja rikkus tõendite objektiivse ja igakülgse hindamise põhimõtet ja rikkus KrMS § 61 lgt 1, mille kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu. Samuti rikkus kohtuväline menetleja süütuse presumptsiooni põhimõtet. Lähtuvalt ülaltoodust on kaitsja arvamusel, et kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit R.Z-i ja V.J-i süülisuse kohta TubS § 39 lg 1 järgi ettenähtud süülise teo sooritamises. Tulenevalt KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud põhimõttest tuleb kõrvaldamata kahtlused süüdistatava süüdiolekus tõlgendada aga 5 süüdistatava kasuks. Kuna puudused, mis kahtluse tekitavad, ei oleks ka väärteoasja maakohtus arutades kõrvaldatavad, tuleb väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada.
  16. Kuna kaebuse esitajad teatasid, et ei soovi osaleda kohtuistungil, siis seoses sellega tegi kohus 27.11.2019 Politsei- ja Piirivalveametile päringu, milles palus esitada arvamuse asja lahendamise võimalikkuse osas kirjalikus menetluses VTMS § 120 alusel. Kui kohtuväline menetleja on nõus kirjaliku menetlusega, siis palus kohus ka esitada kohtule seisukoht kaebuse kohta 10 päeva jooksul alates antud päringu kättesaamisest. III Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht esitatud kaebuse kohta
  17. 03.12.2019 saabus Viru Maakohtusse kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht, milles kohtuvälise menetleja esindaja teatab, et on väärteoasjas nr 240318000216 nõus kirjaliku menetlusega. KOHTU PÕHJENDUSED
  18. Kuna mõlemad kaebuse esitajad V.J ja R.Z on enda kaebuses ja kohtuväline menetleja enda kirjalikus seisukohas teatanud, et neist keegi ei soovi kohtuistungist osa võtta, siis esmalt kujundas kohus seisukoha selles osas, kas käesoleval juhul on võimalik kõrvale kalduda väärteoasja vahetust ja suulisest arutamisest ning lahendada seda väärteoasja kirjalikus menetluses. Kaebuse saab vastavalt VTMS § 120 lg-le 1 lahendada kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus, olles tutvunud V.J-i ja R.Z-i kaebusega ja väärteoasja materjalidega ning arvestades PPA 03.12.2019 seisukohta, leiab, et käesoleval juhul on võimalik ja põhjendatud selle väärteoasja lahendamine kirjalikus menetluses.
  19. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega ja asja materjalidega ning uurinud ja hinnanud väärteotoimikus olevaid tõendeid kogumis, leiab, et põhjendatud on rahuldada V.J-i ja R.Z-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri piirivalvebüroo Narva kordoni teabeseiregrupi teabetöö piiriametnik Karin Ojamaa 06.11.2019 üldmenetluse otsustele väärteoasjas nr 2403,18,000216 osaliselt. V.J-i suhtes tehtud Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri piirivalvebüroo Narva kordoni teabeseiregrupi teabetöö piiriametnik Karin Ojamaa 06.11.2019 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2403,18,000216 V.J-i karistamises TubS § 39 lg 1 alusel rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 600 eurot tuleb jätta muutmata. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri piirivalvebüroo Narva kordoni teabeseiregrupi teabetöö piiriametnik Karin Ojamaa 06.11.2019 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2403,18,000216 tuleb tühistada osaliselt, s.o R.Z-ilt menetluskulude (ekspertiisikulud summad 663 eurot) väljamõistmise osas, kuna ekspertiisiakt nr 19E-SS0007 ei oma tõenduslikku tähendust käesolevas väärteoasjas. Ekspertiisiakti nr 19E-SS0007 tegemise kulu tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda. Muus osas tuleb jätta Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri piirivalvebüroo Narva kordoni teabeseiregrupi teabetöö piiriametnik Karin Ojamaa 06.11.2019 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2403,18,000216 R.Z-i karistamise osas, s.o TubS § 39 lg 1 alusel rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 600 eurot muutmata.
  20. Kuna VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused.
  21. Riigikohus on rõhutanud (kriminaalasjas nr 3-1-1-2-16), et kui kohus ei tuvasta mõnd VTMS § 29 lg-s 1 loetletud väärteomenetlust välistavat asjaolu, peab kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebust läbi vaatav kohus lahendama kohustuslikus korras kõik VTMS § 133 p-des 2–7 loetletud küsimused. (Vt ka Riigikohtu otsus asjas nr 3-1-1-84-13, p-d 13-14). VTMS § 133 6 kohaselt peab kohus muuhulgas välja selgitama, kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse, kas teo on toime pannud menetlusalune isik, kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud, kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt, kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust, kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. V.J-i ja R.Z-i poolt 10.12.2018 TubS § 39 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine Objektiivne koosseis
  22. Käesolevas väärteoasjas heidetakse kaebuse esitajatele V.J-ile ja R.Z-ile ette väärteoprotokollide (VT tl 93-95 ja tl 100-102) kohaselt seda, et nad 10.12.20018 22:49-10.12.2018 23:01 EV poolel PM 646-647 vahelisel alal (Ida-Virumaal Narva linnas Jõe XXX maja ees) grupis 10.12.2018 kella 22.49 ajal panid vette puldist juhitava väikelaeva, mille abil toimetati EV-VF kaporonnöör, mida kasutati liinina. VF poolel seni kindlakstegemata isikud 10.12.2018 kella 22.50 ajal PM 646-647 aitasid kaasa salakauba toimetamisele. Üks isikutest tõi kaks suitsu pakendit kaldasse ning teine sidus liini külge ning lasi antud pakendid vette. Mõlema isiku eesmärk oli Vene Föderatsioonist salakaubana toimetada üle Narva jõe sigarette punane Marlboro duty free märkidega ning ühtlasi hoiduda tollikontrollist kõrvale. Kella 22.54 ajal olid antud suitsu pakendid EV kaldal, kus võtsid need vastu V.J ja R.Z, kes omakorda peitsid need suitsu pakendid PM 647 lähedusse, kalda äärde. Mõlemas pakendis oli punast värvi Marlboro sigaretid ilma maksumärkideta, kirjaks only duty free, kokku 12 800 sigaretti. Seni kindlakstegemata isikud oma tahtliku tegevusega panid toime deklareeritava kauba toimetamise/saatmise Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki kasutades selleks Narva jõge hoidudes kõrvale piiri tollikontrollist ja kauba deklareerimata jättes ning antud teo tagajärg saabus Eesti Vabariigi poolel, kus V.J grupis koos R.Z-iga antud sigareti pakendid vastu võtsid. Antud teoga panid V.J grupis koos R.Z-iga ühiselt toime TubS § 39 lg 1 sätestatud väärteo, s.o maksumärgistamata või nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatoote hoidmine, ladustamine kaubanduslikul eesmärgil ja kaubanduslikus koguses.
  23. TubS § 39 lg 1 nägi väärteo toimepanemise ajal ette karistuse maksumärgiga märgistamata või teistele nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatootega või tubakatootega seonduva tootega või keelatud tubakatootega või sellega seonduva tootega kauplemise või selle hoidmise, ladustamise või edasitoimetamise. VTMS § 31 lg 1 kohaselt tõendamisel ja tõendite kogumisel järgitakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid käesolevas seadustikus sätestatud erisusi arvestades. Kuna kohtuväline menetleja täidab väärteomenetluses süüdistusfunktsiooni, lasub just temal väärteomenetluses tõendamiskoormus. Kooskõlas uurimisprintsiibiga tähendab eelöeldu muu hulgas seda, et kohtuvälise menetleja ametnik peab väärteokahtluse korral tegema kõik võimaliku tõendite kogumiseks ja see kohustus hõlmab nii menetlusalust isikut süüstavaid kui ka õigustavaid tõendeid (RKKKo 3-1-1-4-07, 9.1). KrMS § 60 lg-st 1 tulenevalt võib väärteoasjas otsust tehes tugineda ainult asjaoludele, mis on kas tõendatud või tunnistatud üldtuntuks. See tähendab, et ei piisa paljasõnalisest faktiväitest, vaid väide peab olema kontrollitav. Saadud info vormistamine tõendi kujul ongi vajalik info kontrollitavuse tagamiseks (RKKKo nr 3-1-1-145-05).
  24. Kaebusest nähtuvalt ei ole kaebuse esitajad vaidlustanud seda, et tõendatud on see, et väärteoprotokollidest nähtuva väärteokirjelduses toodu kohaselt toimetati väärteoprotokollides toodud ajal ja viisil Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki kahes pakendis punast värvi Marlboro sigaretid ilma maksumärkideta, kirjaks only duty free, kokku 12 800 sigaretti. Vaidlusküsimuseks on see, kas on võimalik kohtuvälise menetleja poolt kogutud tõendeid kogumis hinnates asuda seisukohale, et usaldusväärselt on tõendatud R.Z-i ja Pavel 7 V.J-i poolt grupis väärteo toimepanemine TubS § 39 lg 1 järgi väärteoprotokollides toodud viisil, ajal ja kohas.
  25. See, et 10.12.2018 kella 22.49 ajal pandi vette puldist juhitav väikelaev Ida Virumaal Narva linnas Jõe 1 maja ees, s.o EV poolel PM 646-647 vahelisel alal, mille abil toimetati EV-VF kapronnöör, mida kasutati liinina ning et kella 22.54 ajal olid antud suitsu pakendid EV kaldal on tõendatud tunnistaja O B detailsete ütlustega, kelle ütluste usaldusväärsuses ei ole kohtul alust kahelda, kuna tema ütlused on ka kooskõlas teiste alltoodud kohtu hinnangul usaldusväärsete tõenditega. Nimetatud tunnistaja ütluste kohaselt on ta teenistuses PPA Ida prefektuuri piirvalvebüroo Narva kordoni Narva piiripatrullgrupis I piirivalvurina. 10.12.2018 kella 21.00 ajal alustas ta teenistust. Kordonist võttis ta vaatlusbussi ning sõitis sellega PM 648sse. Sel hetkel kui ta sõitis, lund ei sadanud, kuid oli pilvine, temperatuur oli -10 . PM 648sse jõudis ta kella 21.30 ajal. Bussi parkis veepiirist kahe meetri kaugusele. Kell 21.40 ajal käivitas ta kaamera. Kell 21.45 ajal tahtis ta alustada vaatlusbussis oleva soojuskaamera abil vaatlust, kuid kuna talle tundus, et pilt ei ole päris hea, siis tegi ta uuesti taaskäivituse. Teisel korral seadis ta vaatlusbussis oleva soojuskaamera töövalmis ja alustas vaatlust vaatlusbussis operaatorina. Kõnealuse soojuskaamera tööpõhimõtteks on see, et kaamera fikseerib temperatuuride erinevused objektide ja keskkonna suhtes. St, mida soojem on objekt, seda teravam on pilt sellest objektist. Oma kogemuse põhjal võib ta väita, et keskkonna temperatuuril -10 näitab soojuskaamera öösel pimedas inimese umbes 3-4 kilomeetri kauguselt. Soojuskaamera näitab selgelt, et tegemist on inimesega (kontuurjooned näitavad, et tegemist on inimesega). Mida lähemal on objekt, inimene, seda paremini teda näha on. Kell 22.28 ajal nägi, et VF poolel PM 646-647 vahelisel alal on üks isik. Kell 22.40 ajal nägi, et antud meesterahvas oli ikka veel PM 646-647 vahelisel alal. Kuna asi tundus talle kahtlane, siis suunas kaamera antud meesterahva peale. Isik tundus talle olevat närviline, kõndis edasi-tagasi ning rääkis telefoniga. Sel hetkel ta ei eeldanud ega arvanud, et võiks midagi ebaseaduslikku keegi toime panna. Seda just põhjusel, et VF PM 646-647 on vaatlusbussile liiga lähedal, 340 meetrit. Ta ei uskunud, et keegi nii julge oleks, et otse kaamerate all toime panna ebaseaduslikku tegevust. Kell 22.46 asi tundus talle juba väga kahtlasena ja ta andis sellest telefoni teel teada Narva kordoni operatiivinfo keskuse ametnikule (vana nimega Narva kordoni korrapidaja) V F, et VF PM 646-647 vahel on isik, kes räägib telefoniga ning kõnnib edasi-tagasi. Kuna ta nägi, et EV-VF liigub mingi objekt, siis ütles seda ka V F, kellaaeg oli 22.
  26. Kõne ta vahepeal ära ei katkestanud. Ta jälgis tegevust ning kui midagi nägi, siis koheselt kandis sellest ka ette. Järgmiseks ta nägi, et VF PM 646-647 vahel olev meesterahvas, keda ta jälgis, võttis veest selle objekti välja, kellaaeg endiselt 22.
  27. Antud objekt oli väike, seda võib ta öelda oma vaatluskogemuse – ning teenistuskogemuse põhjal. Objekt tundus talle olevat puldist juhitav laev. Objekt ujus veepinnal risti vastu voolu Eesti kalda poolt Vene Föderatsiooni kalda poole. Objekt liikus risti voolu kindla kiirusega ja kindlas suunas. VF poolel olev meesterahvas võttis objekti, laeva veest välja, oli näha, et selle külge oli seotud nöör/liin. Samuti nägi ta, kuidas antud isik keris nööri ümber käe. Kell 22.47 pani ta laeva maha. Järgmiseks oli näha, et isik ootas kedagi, sest kõik aeg vaatas üles. Kell 22.48 tuli teine meesterahvas, kelle käes oli kaks pakendit, ta asetas pakendid maha, võttis maast laeva ning läks tuldud teed pidi tagasi ehk läks VF sisemaa suunas. See isik, kes võttis veest välja puldist juhitava laeva, tema sidus kell 22.49 nööri külge esimese paki. Seejärel lõpetas ta V F telefoni kõne. Kell 22.51 pandi esimene pakend vette. Koheselt teavitas ta läbi raadiojaama Tiigi 10 ehk siis Narva kordoni operatiivinfo keskust. Ta nägi, et antud pakend tõmmati Eesti kalda poole. Kell 22.52 esimene pakend keerleb Narva jões ühe kohapeal ning seejärel pandi vette teine pakend. Näha on, kuidas mõlemad pakendid liiguvad EV kalda suunas. Esimene pakend EV poolel ehk siis ajutisest kontrolljoonest üle kell 22.
  28. EV kaldas antud pakend kell 22.54, teine pakend EV kaldas 22.
  29. Rohkemat midagi tal näha ei õnnestunud, kuna vaatlusbussiga ei saa jälgida EV poolel PM 646-647 vahelist kallast, kuna puud ja põõsad jäävad ette.
  30. Eeltoodud tunnistaja ütlused 10.12.2018 toimunud salakaubaveo osas on täielikult kooskõlas tunnistaja J P ütlustega, mille tegelikkusele vastavuses ei ole kohtul samuti alust kahelda ja mille kohaselt on ta teenistuses PPA Ida prefektuuri piirvalvebüroo Narva kordoni Narva piiripatrulligrupp I vanempiirivalvurina. 10.12.2018 kella 20.00 alustas ta teenistust välijuhina. 8 Välijuht sellel päeval oli ta kella 20.00-st kuni 03.00-ni. Kella 22.46 ajal andis Narva kordoni korrapidaja, V F, teada, et vaatlusbussis olev vaatleja O B avastas VF poolel PM 646-647 vahelisel alal kahtlase tegevuse. Nimelt nägi O B, et VF poolel on üks isik. Antud isiku suunas liikus EV poolelt VF poolele mingi väike objekt. Seda kuuldes väljus ta koheselt kordonist, ennem ütles S D, et viimane temaga kaasa tuleks. S D oli seirevaatleja sel õhtul. Läbi raadiojaama andis O B teada, et objekt oli jõudnud VF kaldasse ning isik võttis selle veest välja. O B andis kell 22.50 teada, et VF poolel PM 646-647 vahelisele alale tuli veel üks isik, kellel käes oli kaks pakendit. Kell 22.51 teatas O B, et pakendid on vees ning liiguvad EV suunas. Kell 22.54 andis O B teada, et pakendid on EV poolel PM 646-647 vahelisel alal. Ta oli Rakvere ja Jõe tänava ristmikul, kui andis Narva-Jõesuu patrull teada, kellaaeg 23.01, et leidis PM 647 kalda äärest kaks pakendit. Musta värvi pakendite sees oli punast värvi Marlboro sigaretid, millel peal kiri: only duty free Switzerland. Pakendid on musta värvi kilekoti sees, mille ümber on teip ning nöör. Ühes pakendis oli 30 plokki Marlboro suitsu. Kahes pakendis kokku 12000 sigaretti.
  31. Ka tunnistaja S D ütlused, mis on samuti kohtu hinnangul usaldusväärsed, on kooskõlas eeltoodud isikuliste tõendiallikate ütlustega, kuna nende kohaselt 10.12.2018 kella 21.00st alustas ta teenistust seirevaatluses. Tema tööülesanneteks oli jälgida kaameraid ja radarit, väljastada varustust. Kella 22.40 ajal läks ta sööma. Ühel hetkel tuli välijuht J P tema juurde ja ütles, et pane riidesse, lähme välja. Ta jättis söömise pooleli ning läks välijuhuga kaasa, kellaaeg oli 22.
  32. Nad teostasid alarmsõitu, kuid miks, seda ta veel ei teadnud. Väljas oli -10, sadas õrnalt lund. Ühel hetkel kuulis ta läbi raadiojaama, et pakendid pandi vette ning nad liiguvad EV suunas. Ta sai aru, et toimub salakauba ülevedu ja sellepärast ta kiirelt riidesse pidigi panema ja välja minema. Olles jõudnud Narva linnas asuvale Jõe tänavale ehk siis PM 646-647 vahelisele alale väljusid mõlemad välijuhiga autost, kell oli 22.
  33. Ta jäi Narva linn Jõe XXX maja juurde vaatlusesse. Ta kasutas öövaatlusseadet TIPS. Tegemist on soojuskaameraga, mis fikseerib temperatuuride erinevused objektide ja keskkonna suhtes. St, mida soojem on objekt, seda teravam on pilt sellest objektist. Ühesõnaga vaadates tipsiga nägi ta koheselt soojuskeha VF poolel PM 646-647 vahelisel alal. Antud isik ei olnud mitte Narva jõe ääres, vaid üleval tõusu peal. Ta nägi, et isik jälgis EV poolt, tammus ühe koha peal. Mingil põhjusel käis ta vahepeal ka põõsastes. Tema ja VF oleva isiku vahemaa oli 216 meetrit. Isikut jälgis ta kusagil kümme minutit. Ta jälgis seda isikut nii kaua, kui ta VF sisemaa poole liikus ning lõpuks ära kadus. Paari minuti pärast ta märkas, et linna poolt tulid mööda Narva jõe kallast kaks VPV ja koer. Läbi saatja kuulis ta, et Narva-Jõesuu patrull oli leidnud tema läheduses musta värvi kile sisse pakendatud pakendid. Hiljem kordonis selgus, et pakendite sees oli punast värvi Marlboro sigaretid, millel oli peal kiri: only duty free.
  34. Seda, et tunnistaja O B ütlused vastavad tegelikkusele ning toimus väärteoprotokollides ära toodud ajal, kohas ja viisil ilma maksumärkideta sigarettide toimetamine Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki tõendavad ka tunnistaja M R kohtu hinnangul usaldusväärsed ütlused (VT tl 4148), mille kohaselt 10.12.2018 kella 21.00 alustas ta teenistust, tööpiirkonnaks oli Mustajõe. Ta oli toimkonnavanem, autojuhiks oli A S. Kella 22.51 kuulis ta läbi raadiojaama, kus O B ütles, et pakend pandi vette. Ta sai koheselt aru, et järelikult toimetatakse ebaseaduslikult VF-EV sigarette üle. Ta teadis, et O B oli vaatlusbussis, seega oli tema PM 648s.
  35. Samuti haakuvad ka tunnistaja G V ütlused (VT tl 51) eeltoodud tunnistajate ütlustega ning seega puudub kohtul alus kahelda ka nende usaldusväärsuses. Nimetatud tunnistaja ütluste kohaselt 10.12.2018 kella 21.00st kuni kella 03.00ni oli ta teenistuses autopatrullis toimkonnavanemana ning H K oli autojuht. Kella 22.45 ajal läksid nad PM 664 ehk siis allika juurde, et vaatlust teostada. Kell 22.50 ajal kuulis ta läbi raadiojaama, O B andis teada, et objekt oli jõudnud VF kaldasse ning isik võttis selle veest välja. O B andis veel teada, et VF poolel PM 646-647 vahelisele alale tuli veel üks isik, kellel käes oli kaks pakendit. Sel momendil ta aru ei saanud, millest jutt on. Ta teostas vaatlust edasi. Kell 22.51 teatas O B, et pakendid on vees ning liiguvad EV suunas. Sellepeale sai ta aru, et tegemist võib olla suitsude ületoimetamisega. Narva kordoni OIK ametnik andis läbi raadiojaama teada, et nad liiguksid kiirelt PM 646-647 vahele. Kiiresti nad väga sõita ei saanud, kuna tee oli libe. Kohal olid nad kell 22.
  36. Et kiiremini sündmuskohale jõuda, siis otsustasid, et lähevad Narva linnas Rakvere tänavalt alla, nii näitas 9 apollo, et jõuavad kõige kiiremini kohale. Ta lisab siia vahele ka seda, et kui nad Narva linna jõudsid, siis ei tulnud neile ühtegi sõidukit vastu, samuti ei olnud ühtegi isikut liikumas. Kui nad Rakvere tänavast ära keerasid, siis veendusid, et ka Jõe tänaval ei liikunud ühtegi isikut. Harry Kippar leidis jõe kalda äärest ühed värsked jalatsijäljed. Ta liikus mööda neid jälgi ning avastas, et jäljed viivad kahe musta värvi pakendi juurde. Ta on pikka aega töötanud ja teab, et sellistesse pakenditesse pakitakse suitsukastid. Põhjus, miks need kinni teibitakse ja pannakse prügikoti sisse on sellepärast, et vesi sisse ei läheks. Tähtis on see, et suitsud jääksid kuivaks. Jäljed antud kastide juurde olid nii sinna minnes kui ka tagasisuunas ehk teisisõnu isik oli sinna läinud ning ka sealt tagasi tulnud.
  37. Eeltoodud usaldusväärsete tunnistajate ütlustest tuleneb seega see, et 10.12.2018 toimus sigarettide toimetamine üle Narva jõe selliselt nagu on väärteoprotokollide väärteokirjeldustes ära toodud. Nimetatut tõendab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga 10.12.2018 (VT tl 1-28), millest nähtuvalt leiti sündmuskohalt nii kaks pakki sigarette kui ka märg kapronnöör. Selle protokolli kohaselt alustati uurimistoimingut 23.
  38. Sündmuskoht asub IdaVirumaal Narva linna Jõe tn XXX maja läheduses, PM 646-647 vahelisel alal Narva jõe kaldal. Valgustades taskulambiga antud kohas kalda äärt avaneb vaade kahele musta värvi pakendile, mis asuvad kallaku ja Narva jõe vahelisel alal (vt foto nr 6, 7). Musta värvi pakendid asuvad PM 647st 14 meetri kaugusel PM 648 suunas (vt foto nr 2, 5). Liikudes edasi on näha osaliselt vee sees valget värvi kapronnööri hunnikut (tähis nr 2, foto nr 10 ja nr 11). Antud kapronnööri hunnik pakendati kasutades kummikindlaid pruuni värvi paberkotti (pakend nr 1), nöör oli märg. Antud kapronnöörist poole meetri kaugusel asub kaks üksteise peal musta värvi kilekoti sees pakendit (tähis nr 3, foto nr 12, 13). Pakendid on mõõtmetelt identsed. Mõlema pakendi mõõtmed 62 cm pikkus, laius 33 cm ning kõrgus 18 cm. Pakenditel on läbipaistev teip ümber ning omakorda teibi all on täpselt samasugune valget värvi kapronnöör nagu kaldal maas oli. Mõlemal pakendil on külgmised osad teipimata. Pakendid fotografeeritud mõõtkavaliselt (vt foto nr 13). Antud esemed kummikindaid kasutades võetud sündmuskohalt kaasa (pakend nr 2 ja 3).
  39. Sündmuskohal 10.12.2018 leitud sigarette ja kapronnööri on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollis 23.07.2019 koos fototabeliga (VT tl 60-68). Nimetatud protokolli kohaselt vaadeldavaks objektiks on 10.12.2018 kella 23.01 Ida-Virumaal Narva linnas PM 647 lähedusest Narva jõe kaldalt leitud kaks musta värvi kile sisse pakendatud pakendit, mille sees maksumärkideta Marlboro sigaretid, peal kiri only duty free ning kapronnööri hunnik. Vaatluse käigu kohaselt oli tegemist kahe musta värvi kile sees oleva pakendiga, mis on EKEI eksperdi poolt lahti võetud ja kinni pandud. Avades esmalt esimese pakendi (vt foto nr 1) avaneb vaade lahtisele Marlboro sigareti plokkidele. Avades teise kilepakendi on samuti näha lahtiseid Marlboro sigareti plokke (vt foto nr 2). Sigaretiplokid võetud kõik kilest kottide seest välja, et saaks täpse arvu plokke teada. Kokku on 64 plokki Marlboro sigarette, millel kõikidel peal üks sama kiri (vt foto nr 3 ja 4) ja ribakood. Plokkide ümber on pakendi kile, kuid kohati on see katki tänu sõrmejälgede võtmisele, näha on ka tahmaga töötlemise jälgi. Kokku peaks sigarette olema 12800, kuid kuna 31.12.2018 anti piiriesindajale I A üle üks pakk Marlboro sigarette, et ta saaks operatiivkohtumisel VF piiriesindaja abile anda selle paki üle, et nemad omakorda saaksid võrrelda meie sündmuse raames ning nende sündmuse raames suitsupakkide identsust, siis selle tulemusena on üks pakk sigarette vähem. Kokku on 12780 sigaretti, oli
  40. Lisaks oli mõlema pakendi sees tühi 200 liitrine musta värvi kott. Seda, et 31.12.2018 anti piiriesindajale I A üle üks pakk Marlboro sigarette tõendab ka 09.01.2019 ettekanne (VT tl 52).
  41. Kohus leiab, et eeltoodud usaldusväärsete tõenditega kogumis on tõendatud see, et 10.12.2018 kell 22.54 olid Vene Föderatsioonist Narva jõe kaudu saadetud tundmatute isikute poolt ilma maksumärkidega sigaretid punane Marlboro duty free märkidega Eesti Vabariiki. Järgmiseks tuleb kohtul võtta seisukoht selles osas, kas nende sigarettide vastuvõtjaks Eesti Vabariigis olid R.Z ja V.J , kes tegutsesid väärteoprotokolli kohaselt grupis, s.o ühiselt ja kooskõlastatult. Vastavalt KarS § 21 lg-le 2 kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana (kaastäideviijad). Kaastäideviimine on ka see, kui mitme isiku ühine ja kooskõlastatud tegu vastab süüteokoosseisu tunnustele. 10
  42. Mõlemad menetlusalused isikud on kohtueelsel uurimisel eitanud neile ette heidetava väärteo toimepanemist. Nimelt tuleneb menetlusaluse isiku V.J-i ülekuulamise protokollist (VT tl 70-73), et 10.12.2018 kella 21.00 ajal läks ta R.Z-i juurde. Koos sõitsid nad Narva linna. Ta oli autoga Volvo v70 reg nr XXX. Auto parkis ta kella 22.00 ajal umbes palvemaja juurde, mis asub Rakvere tänaval. Seejärel läksid nad jalutama. Nad jalutasid Narva jõe ääres tee peal, täpsemalt öeldes Tolli tänaval, kus läksid edasi Jõe tänavat mööda. Neile tuli vastu üks naisterahvas, rohkem isikuid nad ei näinud. Olles jõudnud Jõe tänava lõpuni pöörasid ümber ning liikusid tagasi. Ilmselgelt käisid ka Jõe XXX maja lähedal Narva jõe ääres. Nad vaatasid virmalisi, tema meelest sel päeval olid need. Samuti käisid kohal, kus kalamehed püüavad kala, seal vaatasid samuti virmalisi. See koht on Rakvere ja Tolli tänava ristmikust kusagil mitte rohkem kui 100 meetri kaugusel. Nad kõndisid rahulikult edasi, neist möödus patrull. Seejärel keerasid Sepa tänavale ning siis tuli piirvalve patrull ning kontrollis neid, kellaaeg tema meelest oli siis 22.50, kuid ta võib ka eksida. Ta ei pannud ühtegi sellist tegu toime nagu faabulas kirjas on. Ta ei tea sellest sündmusest midagi. Miks sündmuskohal olid samad jalatsijäljed nagu tal, see on ilmselgelt sellepärast, et ta käis ka jõe ääres sellel päeval. Ta lisab siia juurde ka seda, et ta käib jõe ääres tihti. Oma kodust läheb ta autoga Narva jõe äärde. Auto pargib ta kas Rakvere tänavale või siis Tolli tänavale. Ta käib nädalas paarkümmend korda seal jalutamas. Ta on patrulle näinud, kuid teda kinni peetud ei ole. Ta on nõus vabatahtlikult andma need samad jalanõud välja, mis tal tol päeval jalas olid.
  43. Menetlusaluse isiku V.J-i poolt välja antud jalanõusid, mida ta kandis 10.12.2018, on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollis koos fototabeliga 23.12.2018 (VT tl 73-77). Selle protokolli kohaselt on vaadeldavaks objektiks V.J 10.12.2018 kella 22.00 kuni 23.40 ajal jalas olnud pruuni värvi nahast Rieker saapad suurusega 44, antud saabaste muster ja suurus on identsed, mis avastati
  44. 12.2018 kella 22.49 ajal Narva linnas Jõe XXX läheduses PM 646647 vahelisel alal Narva jõe ääres toimunud salakauba, punast värvi Marlboro only duty free, ületoimetamisel VF-EVsse. Vaatluse käigu kohaselt on vaatluse objektiks pruuni värvi nahast saapad firmalt Rieker (vt foto nr 1). Jalatsi talla mustri sügavus on erinev, kohati kaks mm ja kohati üks mm. Jalatsi üldpikkus on 32 cm (vt foto nr 1, 2), kanna pikkus 9 cm, laius 8 cm, vaheosa pikkus 5 cm, laius 8, 5 cm, päka pikkus 17 cm, laius 11 cm. Kanna keskel on ovaal, mille sees punasega kiri Rieker (vt foto nr 2-4). Talla vaheosa on sissepressitud märgistus, mis tähendab, et tald on sünteetilisest materjalist (vt foto nr 2-4). Samuti on sissepressitud märgistus vaheosas numbriga 44, mis näitab jalatsi suurust (vt foto nr 2-4). Päka keskmises osas kuus lillelise mustriga märgistust (vt foto nr 2-4).
  45. Teise menetlusaluse isiku, s.o R.Z-i 30.04.2019 antud ütluste kohaselt (VT tl 8385) tema sellist tegu toime ei ole pannud. Sellest kuupäevast on nii palju aega möödas, et ta ei mäleta seda kuupäeva nii hästi. Ta teab, et oli eelmisel aastal Narva jõe ääres koos sõbra V.J-iga , kui neid pidas kinni piirivalve. Tal on mäluga kõik korras, lihtsalt ta ei mäleta ebaolulisi asju. Ta mäletab, et paar tundi enne seda, kui piirivalve patrull teda ja V.J-i kinni pidas oli nii, et Pavel tuli talle autoga koju järgi. Eesmärk oli minna Narva jõe äärde jalutama, et juttu ajada. Ta on varem ka seal jalutanud, nii tüdrukuga kui ka V.J-iga. Ausalt, seda ta ei mäleta, kas nad läksid tema maja juurest otse Narva jõe äärde või käisid veel kusagil. Samuti ta ei mäleta seda, kuhu nad auto parkisid. Ta mäletab seda, et kõndisid Tolli tänaval, samuti olid ka valge maja juures, mis on Tolli tänava läheduses. Samuti olid Ro-Ro baari läheduses. Ta mäletab täpselt, et Ro-Ro baari ees ei käinud. Ausalt ta ei mäleta ka seda, kas nad kõndisid ainult tee peal või käisid ka jõe ääres. Ta ei pööranud sellele tähelepanu, kuna ajas juttu. Seda võib väita, et kõndimise ajal neile keegi vastu ei tulnud. Ta teab, et Ro-Ro baari ees olid inimesed, ta nägi Jõe tänav 5 ja 7 vahel inimesi jalutamas. Ta muidugi ei mäleta seda, kas see oli sellel korral või oli mingil muul korral, seega ei saa ta väita, et see oli just 10.12.
  46. Ta on sellel alal näinud ka kalamehi, kuid kas see oli tollel korral või kunagi varem/hiljem, ta ei tea. Ta ei mäleta ka seda, mis ringi nad tegid ning seda, kust kaudu nad läksid sinna kohta, kus neid kinni peeti. Ta teab, et kinni peeti neid baari „Maius“ juures. Piirivalve patrull tahtis nende jalanõude mustrit näha. Seda nad ka näitasid, nendest tehti pilti. Seda, kas tal need jalanõud alles on, ta ei tea, peab vaatama, kui on, siis toob. Piirivalve küsis nende käest dokumente, kaasas neil neid ei 11 olnud. Ta ütles, et dokumendid on autos. Patrull võttis neid auto peale ning viis neid sinna kohta, kus neil auto oli pargitud. Piirivalve vaatas ka auto läbi. Ta näitas oma dokumente, kindel ta ei ole, kuid ta arvab seda. Seda ta öelda ei oska, kas sellel päeval ta alkoholi tarvitas või mitte, kuid pigem mitte. Ta ei ole õlle tarbija, Ale coq õlut ta ei joo. 8-aastaselt alustas ta laevade modelleerimisega seda Narva Meremeeste Klubis. Teisisõnu ta on mudellaevade ujutamises saanud palju auhindu. Mudellaevu saab ujutada kusagil 5 kuni 15 minutit, sõltub mudelist. Ta lisab siia seda, et seda ta ei mäleta, et kas tema ja Pavel kõndisid kõrvuti või mitte. Rohkem tal antud asja kohta midagi öelda ei ole, kuna see oli nii ammu. Ta teab seda, et ta ei ole seotud salakauba ületoimetamisega. Neid jalanõusid tal enam alles ei ole, millega ta tol korral väljas käis. Ema viskas need jalanõud minema. Oleks ta teadnud, et neid vaja läheb, siis oleks ta need kindlasti alles jätnud. Jala number on
  47. Rohkem midagi ta antud asja juurde lisada ei soovi.
  48. Kohus, kõrvutades menetlusaluste isikute ütlusi omavahel selles osas, mis oli põhjuseks, miks nad 10.12.2018 hilisel ajal, mil juba üldjuhul viibitakse kodus, viibisid Narva jõe ääres, näeb, et nende ütlused ei ole omavahel kooskõlas. Nimelt menetlusalune isik V.J on koosviibimise põhjusena välja toonud virmaliste vaatamise. Samas menetlusaluse isiku R.Z-i ütluste kohaselt oli Narva jõe ääres 10.12.2018 ühise viibimise eesmärgiks minna Narva jõe äärde jalutama, et juttu ajada. Keegi käesolevas väärteoasjas üle kuulatud tunnistajatest pole enda ütlustes välja toonud seda, et 10.12.2018 oli võimalik virmalisi näha.
  49. Käesolevas väärteoasjas on üle kuulatud ka tunnistaja N E (VT tl 49-50), kelle usaldusväärsuses pole kohtul alust kahelda ning kelle ütluste kohaselt 10.12.2018 kella 23.00 ajal läks ta oma elukohast Jõesuu maantee äärde, kuhu parkis auto. Nimelt tahtis ta pildistama minna VF poolt ja seda sellepärast, et ta on harrastusfotograaf ning öisel ajal tulevad ilusad pildid. Tema juurde tulid piirivalvurid, kes küsisid, mida ta pildistab. Ta näitas neile. Seda, et piirivalvurid tutvusid tema fotodega kinnitavad ka tunnistaja O B ütlused, mille kohaselt naisterahvas ütles, et on harrastusfotograaf ja ta tahab näha, millised pildid öösel tulevad ja kuidas valgustus pildi peale jääb. Ta vaatas pilte, nägi tõesti, et pildid olid VF poolel asuvatest majadest ja valgustusest. Seda kinnitavad ka tunnistaja J P ütlused, mille kohaselt ta vaatas tehtud pilte, seal oli lihtsalt VF kaldast pilte, kus on näha majad ja valgustus, muud midagi seal näha ei olnud. Kohtu hinnangul kui tõesti oleks taevas 10.12.2018 olnud virmalised, siis harrastusfotograaf N E poleks lasknud mööda võimalust, et seda loodusnähtust pildistada ning see oleks ka nähtav tema tehtud fotodelt.
  50. Kuna menetlusaluste isikute ütlused ei haaku omavahel ja ka V.J-i ütlusi virmaliste vaatamise võimalikkuse osas ei kinnita teised kohtu hinnangul usaldusväärsed tõendid, siis kohus leiab, et kaebuse esitajate ütlused pole usaldusväärsed selles osas, mis oli nende koosviibimise põhjuseks 10.12.2018 Narva jõe ääres. Kohtu sellist seisukohta kinnitab ka see, et menetlusalune isik R.Z on enda kohtueelse ülekuulamise käigus andnud vastuolulisi ütlusi. Nimelt tuleneb tema ütlustest, et ta ei tea, kas tal need jalanõud alles on, peab vaatama, kui on, siis toob. Natukene hiljem ülekuulamise käigus on ta aga juba välja toonud, et neid jalanõusid tal enam alles ei ole, millega ta tol korral väljas käis. Ema viskas need jalanõud minema. Isikulisest tõendiallikast pärineva teabe usaldusväärsuse hindamisel tuleb ühe keskse momendina uurida ütluste kujunemist ning võimalikku muutust ajas ehk teisisõnu seda, kas isik on enda ütlustes olnud järjepidev. Samuti on asjakohane hinnata, kas ja millisel määral muutuvad ajas isiku poolt esitatud kaitseversioonid. Ühelt ja samalt isikuliselt tõendiallikalt pärineva teabe lahknemine ajas on aluseks tema ebausaldusväärseks lugemisele ning tõendikogumist kõrvaldamisele (vt nt RKKKo 3-1-1-131-13, p 11 jj). Kohus leiab, et kuna kaebuse esitajate ütlused ei ole omavahel kooskõlas ning ka kaebuse esitaja R.Z-i ütlused on muutunud lühikese aja möödumisel, siis kõik see annab kohtule aluse kahelda nende kui isikuliste tõendiallikate usaldusväärsuses. Siinkohal peab kohus vajalikuks ka osutada sellele, et kohtupraktikas kinnistunud arusaama kohaselt on tõendite hindamisel elulise usutavuse aspekti kaalumine vältimatu, sest vaid nii saab kohus anda tõenditele objektiivse hinnangu, minemata vastuollu üldiste loogikareeglitega (vt Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-7-11 p 9). Kohtu hinnangul hinnates kaebuse esitajate ütlusi elulise usutavuse aspektist, siis ka see räägib pigem nende ebausaldusväärsuse kasuks, sest üldteada olevalt ei jalutanud nad kõige atraktiivsemas Narva jõe 12 äärses jalutuspiirkonnas, s.o renoveeritud Narva jõe promenaadil ning ka ühise jalutuskäigu aeg ning nende liikumise trajektoor tekitab kahtlusi tavapärase õhtuse jalutuskäigu asetleidmises.
  51. Kohus, hinnates väärteotoimikus olevaid tõendeid kogumis, leiab, et käesoleval juhul puuduvad otsesed tõendid selle kohta, et R.Z ja V.J on toime pannud väärteoprotokollides toodud ajal ja kohas väärteo,

§ 39lg 1 järgi.

Samas kohus leiab, et väärteotoimikus olevaid usaldusväärseid kaudseid tõendeid kogumis hinnates on tõsikindalt tõendatud see, et just nemad panid toime tubakatoote käitlemise korra rikkumise selliselt nagu väärteoprotokollides neile ette heidetakse.

  1. Riigikohtu praktikas ei ole välistatud isiku süüditunnistamist ka kaudsetele tõenditele tuginevalt. Nii on näiteks RKKKo 3-1-1-8-10 p-des 9-10 tõdetud, et otsesed ja kaudsed tõendid ei erine teineteisest mitte nendes sisalduva teabe tõeväärtuse poolest, vaid üksnes selles osas, kui vahetult nad kuriteo toimepanemise asjaolusid kajastavad. Kui otsese tõendi sisuks on teave, mis vahetult kinnitab või välistab isiku poolt kuriteo toimepanemise mingit asjaolu, siis kaudse tõendi sisuks on teave, mis ei kajasta kuriteo tehiolu ennast, vaid võimaldab teha olulisi järeldusi nende tehioludega seotud muude asjaolude kohta. See seab aga spetsiifilisi nõudmisi ka kaudsetele tõenditele tuginevale tõendamisele. Nimelt tuleb kaudsetele tõenditele rajaneva tõendamise puhul tõendamiseseme suhtes eraldivõetult mitterelevantsetest asjaoludest kujundada selline uue kvaliteediga asjaolude kogum (süsteem), mis võimaldab teha tõsikindlaid järeldusi kuriteo asjaolude kohta. Seetõttu omandab just kaudsete tõenditega tõendamisel erilise tähenduse KrMS § 61 lg-s 2 sisalduv nõue hinnata tõendeid nende kogumis. Seega eeldab kaudsetele tõenditele tuginev tõendamine juba põhimõtteliselt tõendite paljusust (vt RKKKo 3-1-1-15-12, p-d 13-14).
  2. Kohtu hinnangul üheks asjaoluks, mis tõendab, et just R.Z ja V.J panid toime TubS § 39 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo on see, et sündmuskohalt ja selle lähedusest leiti neil 10.12.2018 jalas olnud jalatsijälgedega identsed jalatsijäljed värskel lumel, mis kohtu hinnangul ei saa olla juhuslik kokkusattumus, arvestades ka seda, et teisi värskeid jalatsijälgi avastatud sigaretikottide ja kapronnööri vahetust lähedusest ei leitud. Kohtu eeltoodud seisukohta ei muuda ka see, et ühtegi jalatsijälge ei leitud sigarettide kottide ja kapronnööri kõrvalt, vaid selle vahetust lähedusest, sest arvestades jõeäärset maastikku ning lumesadu ei pruukinud olla võimalik leida sealt identifitseerimist võimaldavat jalatsijälge. Nii tuleneb sündmuskoha vaatlusprotokollist koos fototabeliga 10.12.2018 (VT tl 1-28), et vaatlust teostati öisel ajal taskulambi valgusel. Ilmastikuolud: -10, sadas õrnalt lund. Sündmuskoht asus Narva linnas Jõe tn XXX maja läheduses Narva jõe ääres. Piirimärk 646-647 vaheline ala (vt foto nr 1). Lumi oli maas ning vaikselt sadas juurde. Jõe tänaval oli näha auto rehvi jälgi. Jõe tänava ning Narva jõe vahelisel alal on kallak, mistõttu ei pääse igalt poolt Narva jõe äärde. PM 647 posti lähedusest on lauge kallak, kus pääses Narva jõe kalda äärde. Kaldal oli näha erinevaid jalatsijälgi (vt foto nr 3, 4), osad olid täiesti loetamatud ehk siis vanemad jäljed ja osad olid värsked jäljed. Musta värvi pakendid asuvad PM 647st 14 meetri kaugusel PM 648 suunas (vt foto nr 2, 5). Liikudes mööda kallast musta värvi pakendite suunas on näha kallaku ääres, põõsa ees, kohas kus on kõige vähem lund, selget jalatsijälge (vt foto nr 7, millel on horisontaalsed triibud ning omakorda talla mustril veel kitsam talla kujutis, mis meenutab tagurpidi keeglit (vt foto nr 8, 9). Antud jalatsijälg on suunaga PM 647st 648 suunas. Antud jalatsijälg (tähis nr 1) on musta värvi pakenditest (tähis nr 2) kahe meetri kaugusel, kampronnöörist (tähis nr 3) viie meetri kaugusel (vt foto nr 7). Antud jalatsijälge fotografeeritud mõõtkavaliselt numbertähisega nr 1 (vt foto nr 8) ning lähemalt mõõtkavaliselt (vt foto nr 9). Antud jalatsijälg on üldpikkusega 28 cm, kanna pikkus 9 cm, vaheosa pikkus 5 cm ja päkaosa 14 cm, kanna laius 8 cm, vaheosa laius 7, 5 cm, päkaosa laius 10 cm. Minnes tagasisuunas ehk siis PM 646 suunas on näha PM 647 juurest otse vaadates Narva jõe poole paekividest koosnev sild, mille peal on näha jalatsijälje fragmenti (tähis nr 5, foto nr 17, 18). Antud jälg on kaetud lumega, mustrist pole kõige parem aru saada. Liikudes antud jäljest edasi PM 646 suunas avaneb vaade sellest kohast, kust laugest kallakust alla sai tuldud jalatsijäljele (tähis nr 4, foto nr 14, 15, 16), mis on sarnane musta värvi pakendi juures olevale jalatsijäljele. Antud jalatsijälg tuleb musta värvi pakendite juurest ning suundub PM 646 suunas. Antud jalatsijälge fotografeeritud mõõtkavaliselt numbertähisega 4 (vt foto nr 15) ning seejärel mõõtkavaliselt lähemalt (vt foto nr 16). Minnes mööda antud jalatsijälgi edasi PM 646 13 suunas on näha, kuidas on astutud Jõe 1 asuva maja väravate vastas Narva jõe ääres üle puidust silla (vt foto nr 19). Jalatsijälg on sama, mis tähis 1 ja 4 juures, fotografeeritud mõõtkavaliselt (vt foto nr 20). Puidust sillast mööda jälgi 28 meetrit edasi minnes avaneb vaade põõsale, keravormiline paju, ees olevale kohale, kus on näha, et seal on seistud ja oodatud, koht on ära tallatud. Antud kohas on kallak 4 meetri kõrgune. Narva jõest meetri kaugusel on näha kõige paremini loetav jalatsijälg, mis on identne tähise 1 ja 4 juures (vt foto nr 21, 22, 23, 24), antud jälge fotografeeriti mõõtkavaliselt, numbertähis
  3. Sellest jäljest kaks meetrit põõsa poole on näha A lecoq Premium õllepurki (tähis nr 7, foto nr 22, 25). 1, 7 meetrit eemal on teine samasugune õllepurk (tähis nr 8, foto nr 22, 25). Tähis nr 7 juures olev õllepurk oli tühi, tagurpidi pöörates voolas sellest välja tilk õlulõhnalist vedelikku. Tähise nr 8 juures olev A lecoq Premium õllepurgurgist kaks meetrit Narva jõe suunas on värske jalatsijälg (vt foto nr 28, 29, 30), tegemist on teise jalatsijäljega. Antud jälje puhul on tegemist saapa jäljega, triibud on horisontaalselt, kuid päka osa keskel on mingi teine muster. Antud jälje puhul on tegemist saapa jäljega, triibud on horisontaalselt, kuid päka osa keskel on mingi teine muster. Antud jälg on mõõtkavaliselt fotografeeritud (vt foto nr 30), sellele on ka värsket lund peale sadanud, kuid siiski on mustrit näha. Jälje üldpikkus 30 cm, kanna pikkus 9 cm, vaheosa pikkus 5 cm, päka pikkus 17 cm, kanna laius 8 cm. Vaheosa laius 8, 5 cm, päka laius 11 cm. Liikudes vastassuunas mööda kahtesid erinevaid jalatsijälgi, siis on näha, et jäljed suunduvad Jõe ja Rakvere tänava ristmikule (vt foto nr 31, 32). Antud kohas on lauge kallas ning sellel on näha kahtesid kõrvuti tulevaid erinevaid jalatsijälgi. Mõlemad jäljed viivad keravormilise põõsani, kus olid tühjad õllepurgid. Ühed jäljed olid tennisetaoliste jalatsite omad ning teised saapa omad. Saapa jälg oli suurem, kui tennise jälg. Mingil põhjusel oli saapa jalatsijälje fragmendid kehvemad (vt foto nr 33, 34, 35, 36, 37, 38).
  4. Kohus leiab, et eeltoodud sündmuskoha vaatlusprotokoll tõendab seda, et menetlusalused isikud V.J ja R.Z panid toime tubakatoote käitlemise korra rikkumise ühiselt ja kooskõlastatult ning mõlemad valitsesid sündmuste käiku ning on seega käsitatavad kaastäideviijatena. Kaastäideviimise materiaalõiguslik määratlus sisaldub KarS § 21 lg-s 2, mille esimese lause kohaselt järgneb vastutus kaastäideviimise eest siis, kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult. Tegemist on omistamisnormiga, mille alusel üks isik vastutab ka teise poolt faktiliselt tehtu eest nii, nagu ta oleks seda ise teinud. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb KarS § 21 lg 2 esimest lauset sisustada teovalitsemise teooriast lähtudes kui funktsionaalset teovalitsemist. Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt süüteokoosseisu objektiivsed tunnused, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Iga täideviija panus süüteo toimepanemisse peab olema oluline, mis tähendab, et isiku süüditunnistamiseks kaastäideviijana peab kohus sellist järeldust põhjendama ja ära näitama need faktilised asjaolud, mis on aluseks väitele, et konkreetne isik on andnud kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse ühise teoplaani realiseerimisse (vt RKKK 23.05.
  5. a otsus asjas nr 31-1-18-08).
  6. Käesoleval juhul on alust jaatada menetlusaluste isikute poolt kaastäideviimise kvaliteediga teopanust, kuna nähtuvalt eeltoodud sündmuskoha vaatlusprotokollist on nad koos läinud sündmuskohale ning ka koos oodanud varjatumas kohas sigarettide jõudmist Eesti Vabariigis asuva Narva jõe kaldale, mida kinnitab ka kahe A lecoq Premium õllepurgi leidmine, kus oli täheldatav vaatamata purkide avastamisel esinenud miinuskraadile külmumata õllevedeliku jääk, mis viitab sellele, et selle joogi ühisest tarvitamisest ei saanud mööduda palju aega. Kui menetlusalused isikud panevad väärteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, siis ei pea kumbki eraldi enda tegevusega realiseerima süüteo objektiivset koosseisu, piisab sellest kui kõik täideviijad tegutsevad ühtsest tahtest hõlmatuna ja hoiavad kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all. Kohus luges eelpool tunnistaja O B ütlustega tõendatuks selle, et kapronnöör toimetati Vene Föderatsiooni poolel asuva Narva jõe kaldasse puldist juhitava laeva abil. Kohtul ei ole alust kahelda menetlusaluse isiku R.Z-i ütlustes selles osas, mille kohaselt ta 8-aastaselt alustas laevade modelleerimisega Narva Meremeeste Klubis. Teisisõnu ta on mudellaevade ujutamises saanud palju auhindu. Mudellaevu saab ujutada kusagil 5 kuni 15 14 minutit, sõltub mudelist. Üldteada on see, et Narva jõgi on väga kiire vooluga ning seega kohtu hinnangul pole mitte igaüks suuteline ilma vastavasisulise ettevalmistuseta juhtima mudellaeva Eesti Vabariigist Vene Föderatsiooni üle Narva jõe. Kohtu hinnangul kinnitavad seega ka menetlusaluse R.Z-i eeltoodud ütlused tema mudellaevade ujutamise oskuse kohta seda, et just menetlusalused isikud panid toime 10.12.2018 väärteo,

§ 39

lg 1 järgi, kuna eeltoodud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt leiti kahes pakis sigaretid, millel puudusid Eesti Vabariigi maksumärgid ning menetlusalused isikud peites need sigaretid Eesti Vabariiki saabudes varjatumasse kohta panid toime selliste sigarettide hoidmise ja ladustamise täites enda tegevusega TubS § 39 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse koosseisu.

  1. Kohus ei nõustu kaebuse esitajate kaitsjaga selles, et käesoleval juhul oleks tulnud kohtueelses menetluses viia läbi ekspertiis tegemaks kindlaks, et sündmuskohal ja selle läheduses avastatud jäljed on tehtud menetlusaluste isikutel 10.12.2018 jalas olnud jalatsitega. Nimelt on ekspertiis nõutav olukorras, kus teatud liiki mitteõiguslike eriteadmiste rakendamine võib anda tõendusteavet, mille tajumine või tähenduse mõistmine jääb väljapoole menetleja üldteadmiste piire (vt RKKKo 3-1-1-79-10, p 13.4 ja 3-1-1-68-11, p 14.2). Kohus, kõrvutades sündmuskoha vaatlusprotokoll lisaks olevast fototabelist (VT tl 1-28) nähtuvaid jalanõude tallamustreid tunnistaja M R ülekuulamise protokolli lisaks oleva fototabelis toodud fotodelt nähtuvate jalanõude tallamustritega (VT tl 46, 48), leiab, et puudub vajadus rakendada eriteadmisi järeldamaks, et tallamustrid on välimuselt identsed ning kokkulangevus esineb ka saabaste suuruses. Nimelt tuleneb tunnistaja M R ütlustest (VT tl 42), et isikute (V.J-i ja R.Z-i ) jalas olevaid jalatseid ning jalatsitaldasid fotografeeriti. V.J olid jalas Rieker firma saapad suurusega 44 ning R.Z oli jalas vabaajajalatsid Sport desion suurusega
  2. Seda, et V.J-i kannab suurema numbriga jalanõusid kinnitab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll, mille kohaselt on tema jalas olnud jalatsiga tekitatud jälje üldpikkus 30 cm ning R.Z jalas olnud jalatsiga tekitatud jalatsijälje üldpikkus 28 cm. R.Z on ka enda ülekuulamisel kinnitanud, et tema jala number on 42 ning kuna see haakub eeltoodud tõenditega ei ole kohtul alust kahelda selles osas tema ütluste tegelikkusele vastavuses.
  3. Samuti kinnitab seda, et ühed sündmuskohalt avastatud jäljed jättis V.J asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (VT tl 73-77), mis haakub eeltoodud tõenditega ja kus on vaadeldavaks objektiks V.J 10.12.2018 kella 22.00 kuni 23.40 ajal jalas olnud pruuni värvi nahast Rieker saapad suurusega
  4. Antud saabaste muster ja suurus on identsed, mis avastati 10.12.2018 kella 22.49 ajal Narva linnas Jõe XXX läheduses PM 646-647 vahelisel alal Narva jõe ääres toimunud salakauba, punast värvi Marlboro only duty free ületoimetamisel VFEVsse. Nimetatud tõenditega haakuvad ka tunnistaja S D ütlused, mille tegelikkusele vastavuses ei ole kohtul alust kahelda ja mille kohaselt ta nägi ühtesid jalatsijälgi, mis olid siis tenniste või siis vabaajajalatsi omad, seda just põhjusel, et talla muster on üks tervik. Muster koosnes triipudest, mis on horisontaalselt. Lisaks sellele oli talla mustril kitsam talla kujutis, mis meenutab tagurpidi keeglikuju. Keeglikujutis on talla keskosas. Samuti on eeltoodud tõenditega kooskõlas tunnistaja G V kohtu hinnangul usaldusväärsed ütlused, mille kohaselt Karin Ojamaaga mööda jalatsijälgi käies sai selgeks, et suitsukastide juures olid ühed jalatsijäljed, mis olid kas siis tenniste või siis vabaajajalatsite mustriga ning kui mööda Narva jõe kallast edasi liikusid promenaadi suunas, siis avastasid ka teised värsked jalatsijäljed. Täpsemalt öeldes olid need jalatsijäljed Rakvere ja Tolli tänava ristmiku läheduses, Narva jõe kalda ääres, seal kohas, kus on üks põõsas ning kus on kallak kusagil neli meetrit. Antud kohas oli seistud ja tammutud kahe isiku poolt, kuna olid kahed erinevad jalatsijäljed. Kohati oli nagu lumi sulanud. Antud põõsa juures oli ka kaks tühja A`leqoc Premium õllepurki. Väljas oli temperatuur -10 ning sadas kergelt lund. Teised jalatsijäljed tundusid olevat saapa või siis kõrgema kinga mustriga.
  5. Käesolevas väärteoasjas on mitmed ülekuulatud tunnistajad, s.o J P, S D ja M R enda ütlustes välja toonud, et 10.12.2018 tubakatoote käitlemise korda rikkusid nende hinnangul menetlusalused isikud V.J ja R.Z. Nii on tunnistaja J P enda ütlustes välja toonud, et kindel on see, et sellel hetkel oli PM 646-647 vahelisel alal kolm isikut, naisterahvas 15 N E ning noormehed: V.J ja R.Z. Maa-ala kontrollimisel rohkem isikuid ei avastatud. Seega ei saanud suitsude üle toimetamist VF-EV keegi teine EV poolel vastu võtta, kui V.J ja R.Z. Kellegi teise värskeid jalatsijälgi sündmuskohal ehk siis PM 646-647 vahelisel alal Narva jõe ääres ei olnud. Põhjus, miks noormehed ringiga auto juurde läksid on selles, et nad ei tahtnud vahele jääda. Ilmselgelt nad eeldasid, et piirivalvurid tulevad Rakvere tänavalt alla. Kõige kindlam viis põgenemiseks on minna ringiga. Kui neil poleks Mustajõe patrulli väljas olnud, siis ei olekski nad suutnud tuvastada neid isikuid. Seda, et ainult menetlusalused isikud said toime panna 10.12.2018 TubS § 39 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo kinnitavad ka tunnistaja S D ütlused, mille kohaselt maa-ala vaatluse teostamisel ei avastatud ühtegi teist isikut, kui ainult need kaks, keda M R ja A S kontrollisid. Keegi teine ei saanud seda tegu toime panna peale nende kahe isiku. Hiljem piltide pealt vaadates veendus ta, et nendel kahel isikul, keda kontrolliti, on täpselt sama mustriga jalanõud, kui sündmuskohal leitud jalatsijäljed. Ka tunnistaja M R on enda kohtu hinnangul usaldusväärsetes ütlustes leidnud, et keegi teine peale V.J-i ja R.Z-i ei saanud toime panna 10.12.2018 tubakatoote käitlemise korra rikkumist. Nimelt tuleneb tema ütlustest, et ta teostas maa-ala vaatlust põhjalikult ning korralikult, seega ta saab väita, et keegi teine ei saanud antud tegu ehk siis suitsude ületoimetamist toime panna kui V.J ning R.Z . Ta lisab veelkord, et kuna maas oli lumi, siis ainukesed värsked jäljed olid need kahed erinevad jalatsijäljed. Ta lisas veel ka seda, et PM 647 rahulikus tempos Narva linn XXX juurde kõige otsemat teed minnes võtab see aega kusagil kaheksa minutit. Seega kui musta värvi pakendid jõudsid EV kaldasse kell 22.54 ning nemad nägid V.J-i ning R.Z-i kell 23.13, siis ajaliselt klapib, et nad jõudsid mustavärvi pakendid ära peita ning ise liikuda sündmuskohalt minema.
  6. Kohtul ei ole alust kahelda eeltoodud tunnistajate omavahel haakuvate ütluste tegelikkusele vastavuses ning ka kaebuse esitajad ei ole enda kaebuses välja toonud, et käesoleval juhul on eeltoodud tunnistajatel, kes on seoses enda tööülesannete täitmisega saanud tõendusteavet selles väärteoasjas, mingi isiklik huvitatus selles, et V.J-i ja R.Z-i karistataks TubS § 39 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest. Seda, et pole alust kahelda selles, et eeltoodud tunnistajate ütlused vastavad tegelikkusele kinnitavad ka tunnistaja N E ülekuulamise protokollist (VT tl 49-50) nähtuvad ütlused, mis kohtu hinnangul vastavad tegelikkusele ja mille kohaselt 10.12.2018 kella 23.00 ajal läks ta oma elukohast Jõesuu maantee äärde, kuhu parkis auto. Nimelt tahtis ta pildistama minna VF poolt ja seda sellepärast, et ta on harrastusfotograaf ning öisel ajal tulevad ilusad pildid. Kaasas oli tal koer. Ta liikus jalgsi Taimne tänavalt alla. Ühtegi isikut ta liikumas ei näinud. Autosid ka ei seisnud kusagil, kes nagu ootaks kedagi. Kohus leiab seega, et ka käesolevas väärteoasjas üle kuulatud eeltoodud isikute tegelikkusele vastavad ütlused kinnitavad seda, et just V.J ja R.Z täitsid enda tegevusega tubakatoote käitlemise korra rikkumise objektiivse koosseisu väärteoprotokollides toodud ajal ja kohas.
  7. Kohtu hinnangul kinnitab seda kaudselt ka see, et nähtuvalt tunnistaja M R usaldusväärsetest ütlustest oli kaebuse esitajate auto pargitud Narva linn XXX maja juurde, s.o sündmuskoha lähedale. Auto pagasiruum oli tühi. Auto tagaistmel oli kilekott, millest kukkus välja musta värvi prügikott, mis kukkus juhipoolse istme taha põrandale. Nimetatud ütlustest nähtub seega see, et kaebuse esitajate kasutuses oli auto, mille pagasiruum oli tühi ning kuhu oli võimalik paigutada kahes kotis leitud sigaretid. Ka sõiduki salongist leitud musta värvi prügikott viitab sellele, et kaebuse esitajad on seotud tubakatoote käitlemise korra rikkumisega, kuna kohtupraktikast nähtuvalt kasutatakse just selliseid kotte sigarettide hoidmisel ja ladustamisel.
  8. V.J-i ja R.Z-i kaebuses osutatud asjaolu, mille kohaselt tulenevalt tunnistaja M R ütlustest olid nende riided kuivad, märgasid kohtasid ei olnud ning nad käitusid rahulikult, ei anna kohtu hinnangul nagu ka kaebuse esitajate asukoht politseipatrulli poolsel kontrollimisel alust asuda seisukohale, et nemad ei pannud 10.12.2018 toime väärtegu,

§ 39lg 1 järgi.

Kaebuse esitajad pole kaebuses välja toonud, miks nad leiavad, et Narva jõest sigarettide vastuvõtmisel pidid sellise tegevuse sooritaja riided ilmtingimata märjaks saama. Kohtu hinnangul arvestades seda, et sigarettide üle jõe 16 toimetamiseks kasutati kapronnööri, siis ei saa üheselt asuda seisukohale, et sigarettide vastuvõtja riided pidid kindlasti märjaks saama, sest kapronnööri abil saadetud kaupa on võimalik ka jõe kaldal vastu võtta. Arvestades kaebuse esitajate avastamise kohta, s.o sündmuskohast eemal ning seda, et neil ei olnud midagi ebaseaduslikku kaasas, siis ei anna kohtu hinnangul ka nende rahulik käitumine alust asuda seisukohale, et nemad ei pannud toime tubakatoote käitlemise korra rikkumist. Ka saab nende rahulikku käitumist selgitada sellega, et nähtuvalt kohtu hinnangul usaldusväärsetest tõenditest olid nad enda ebaseaduslikku tegevust toime pannes ettevaatlikud, vältimaks nende seostamist toime pandud väärteoga, kuna nad valisid liikumistrajektoori, s.o sündmuskohalt ära minnes ei kasutanud nad Rakvere tänavat, kus nad oleks kiiremini avastatud ning nende ettevaatlikust kinnitab ka see, et nad peitsid sigarette enne autosse tõstmist veendumaks selles, et nende poolt toime pandud õigusrikkumist ei ole avastatud. Värske lume maha sadamine, mille tõttu tekkisid sündmuskohale väärteo toimepanijate jalatsijäljed, ei allunud aga nende kontrollile. Seega kohus leiab, et usaldusväärselt leidis kohtuliku uurimise tulemusena tõendamist see, et just V.J ja R.Z ühiselt ja kooskõlastatult, s.o grupis täitsid enda tegevusega TubS § 39 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse koosseisu.

  1. TubS § 1 lg 2 kohaselt tubakatoote müügipakend maksumärgistatakse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (edaspidi ATKEAS) kohaselt. ATKEAS § 61 lg 3 kohaselt tubakatoode peab olema maksumärgistatud 1) importimisel, kui tubakatootele ei kohaldata ajutist aktsiisivabastust ega aktsiisivabastust; 2) lähetamisel aktsiisilaost ilma ajutise aktsiisivabastuseta; 3) kasutusse võtmisel aktsiisilaos otstarbel, millele ei kohaldata ajutist aktsiisivabastust ega aktsiisivabastust; 31) registreeritud kaubasaaja või käesoleva seaduse §-s 211 nimetatud isiku poolt tubakatoote võõrandamisel, kui tubakatootele ei kohaldata aktsiisivabastust; 4) tarbimisse lubamisel, kui tubakatootele ei kohaldata aktsiisivabastust. Vastavalt TubS § 6 lg 1 p-le 3 tubakatoote või tubakatootega seonduva toote käitlemine on tubakatoote või sellega seonduva toote hoidmine, ladustamine või edasitoimetamine kaubanduslikul eesmärgil või kaubanduslikus koguses. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt isiku valduses olevate tubakatoodete ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse tähenduses alternatiivsete tubakatoodete hulga määramisel kaubanduslikuks koguseks lähtutakse suitsuvabade tubakatoodete puhul käesoleva seaduse § 311 lõike 1 punktis 1 nimetatud piirkogusest ning muude toodete puhul alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse §s 571 nimetatud piirkogustest. Vastavalt ATKEAS § 57 lg 1 p-le 1 vähemalt 18 aasta vanusel reisijal on lubatud kalendrikuu jooksul esmakordsel ja teistkordsel liiduvälisest riigist Eestisse saabumisel mitteärilisel eesmärgil tuua koos temaga liikuvas pagasis aktsiisivabalt kuni 40 sigaretti, lennureisijal kuni 200 sigaretti. Seega on tubakatooted, mida kaebuse esitajad käitlesid kaubanduslikus koguses, sest tubakatoodete kogus ületas 40 sigaretti.
  2. Käesolevas väärteoasjas määras kohtuväline menetleja 23.01.2019 määrusega (VT tl 53-54) sõrmejälje ekspertiisi. Nimetatud ekspertiisiakt valmis 14.05.2019 (ekspertiisiakt nr 19ESS0007) (VT tl 55-58) ning selles ekspertiisiaktis on eksperdid jõudnud seisukohtadele, mille kohaselt sündmuskohal vaatlusel 10.12.2018 kella 23.01 ajal maa-ala otsingul PM 647 läheduses Narva jõe kalda äärest leitud ja ekspertiisiks esitatud pakendites nr 1 ja 2 olnud prügikottide ümber olnud teibilõikude liimipinnalt avastatud isiku identifitseerimist võimaldavaid sõrmejälje fragmente (nr 1, 10 ja 11) ei ole jätnud kahtlustatavad V.J (ik XXX) ega R.Z (ik XXX) ning nendega samaseid sõrmejälgi riiklikku sõrmejälgede registrisse kantud isikute sõrmejälgede hulgast ei avastatud. Ekspertiisiks esitatud sigaretiplokkide ümber olnud kahe värvitu pakett-teibi kogumi lõikude liimipinnalt avastatud isiku identifitseerimist võimaldavaid kahte sõrmejälje fragmenti (nr 2 ja 12) ning sigaretiplokkide kileümbrisest välja lõigatud tükkidelt avastatud isiku identifitseerimist võimaldavaid kaheksat sõrmejälje fragmenti (nr 3, 4, 5, 7, 8, 9, 13 ja 14) ning üht peopesajälje fragmenti (nr 6) ei ole jätnud kahtlustatavad V.J (ik XXX) ega R.Z (ik XXX) ning nendega samaseid sõrme- ja peopesajälgi riiklikku sõrmejälgede registrisse kantud isikute sõrme- ja peopesajälgede hulgast ei avastatud. Kohus leiab, et eeltoodud eksperdiarvamus ei oma mingit tõenduslikku tähendust andmaks hinnangut sellele, kas V.J ja R.Z 17 panid 10.12.2018 toime väärteo,

§ 39lg 1 järgi, kuna nende sõrmejälgi ei avastatud ekspertiisiks üle antud esemetelt. Subjektiivne koosseis 50. Kar

S § 12 lg 3 kohaselt on süüteokooseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus (kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus) või ettevaatamatus. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja esindajaga selles, et käesoleval juhul panid kaebuse esitajad väärteo toime tahtlikult, täpsemalt kavatsetult. Vastavalt KarS § 16 lg-le 2 isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus.

  1. Eelpool leidis kohtu hinnangul usaldusväärselt tõendamist see, et 10.12.2018 toimetati Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki üle Narva jõe sigarette, millel puudusid maksumärgid. Kohtu hinnangul selline tubakatoote käitlemise korra rikkumine annab aluse asuda seisukohale, et õigusrikkumine oli varasemalt ette planeeritud, kuna kooskõlastada tuli Vene Föderatsioonis sigaretid teele pannud isikutega see, millal õigusrikkumine toime pannakse ning selleks tuli ka valmis panna puldist juhitav laev ning õige pikkusega kapronnöör. Samuti arvestades väärteo toimepanemise aega, s.o 10.12.2018 kell 22:49-23:01 ning seda, et menetlusalused isikud pidid ka varasemalt omavahel kooskõlastama Narva jõe juurde sõidu, siis kõik see viitab sellele, et tubakatoodete käitlemise korda rikuti ette planeeritult, mida kinnitavad ka M R ütlused, mille kohaselt kaebuse esitajate kasutuses olnud autost Volvo v70 (reg nr XXX) leiti auto salongist musta värvi prügikott, mida kohtu hinnangul plaaniti kasutada sigarettide ladustamiseks veel ühte kilekotti. Õigusvastasus, süü ning vastused kaebuse lahendamisel otsustatavatele küsimustele
  2. Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid selle teo puhul ei esine. Mõlemad kaebuse esitajad on süüvõimelised, s.t nad olid väärteo toimepanemise ajal ja on ka käesoleval ajal süüdivad ja vähemalt 14-aastased. Eeltoodud põhjustel nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, et V.J ja R.Z on pannud toime koosseisulise, õigusvastase ning süülise väärteo,

§ 39lg 1 järgi.

Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalustele isikutele süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle teo on toime pannud menetlusalused isikud (§ 133 p 3). Kuna kohtuliku menetlusega on tuvastatud menetlusaluste isikute süü neile inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja menetlusaluste isikute käitumises sisalduvad neile inkrimineeritud väärteo koosseisutunnused, on see väärtegu õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva kordoni teabeseiregrupi teabetöö piiriametnik Karin Ojamaa, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning seega on VTMS § 10 lg 31 mõttes pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6).

  1. Kaebuse esitajate süü suurust arvestades puudub kohtu hinnangul alus ka väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel (§ 133 p 7 ja p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluste isikute isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluste isikute puhul tegemist täisealiste isikutega, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Kuivõrd menetlusalused isikud ei ole esitanud taotlust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, siis puudub ka alus seda asjaolu analüüsida (§ 133 p 10). 18
  2. Kokkuvõtvalt on usaldusväärselt tõendamist leidnud, et menetlusalused isikud V.J ja R.Z rikkusid TubS § 6 lg 1 p-s 3 sätestatud kohustust ja panid toime TubS § 39 lg-s 1 ettenähtud väärteo, s.o tubakatoote käitlemise korra rikkumise. põhimõtte rakendamiseks peab kaitseversioon olemuslikult haakuma kriminaalasjas kinnitust leidnud tõendikogumiga. Kui see nii ei ole, on ainetu rääkida ka isiku süüküsimust puudutavast kõrvaldamata kahtlusest KrMS § 7 lg 3 mõttes (vt RKKKo 27.06.2015, 3-1-1-49-16, p 21; 3-11-77-15, p-d 18–19). Eeltoodud seisukoht on kohtu hinnangul kohaldatav ka väärteoasjades, mis kinnitab seda, et käesoleval juhul puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks, sest kaudseid tõendeid kogumis hinnates on põhjendatud asuda seisukohale, et kaebuse esitajad pandit toime neile väärteoprotokollides ette heidetava väärteo. Karistuse mõistmine
  3. TubS § 39 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest on ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut. Kuivõrd selles paragrahvis ei ole sätestatud rahatrahvi minimaalset määra, tuleneb see KarS § 47 lg-st 1, mille kohaselt on rahatrahvi minimaalne määr 3 trahviühikut. KarS § 47 lg 1 lause 2 kohaselt on üks trahviühik neli eurot. Seega peab kaebuse esitajatele mõistetav rahatrahv jääma vahemikku 3-300 trahviühikut (s.o 12-1200 eurot). Kohtuväline menetleja karistas mõlemat kaebuse esitajat TubS § 39 lg 1 alusel rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot.
  4. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Käesoleval juhul puuduvad kohtu hinnangul nii karistust kergendavad kui ka raskendavad asjaolud.
  5. Kaebuse esitajate süü suurust mõjutab esmalt väärteo toimepanemise subjektiivne külg. Arvestades, et väärtegu pandi kohtu hinnangul toime tahtluse intensiivseimas vormis, s.o kavatsetult, siis räägib see sellest, et kaebuse esitajate süü on keskmisest suurem. Süü suurust mõjutavad ka väärteo toimepanemise asjaolud, s.o leitud sigarettide hulk (12 800 tükki) ja kinni peetud sigarettide aktsiis, mis on Maksu- ja Tolliameti vastuskirja 25.07.2019 nr 10.1-2/0208851 (VT, tl 87-88) kohaselt kokku 1571, 20 eurot.
  6. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on võimalik kaebuse esitajaid mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Eripreventsiooni kõrval arvestab kohus karistuse mõistmisel ka üldpreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub õiguskorra kaitsmise huvidest. Ühiskonnale tuleb anda tugev signaal, et õiguskorras on igati taunimisväärne salakauba toimetamine Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki kasutades selleks Narva jõge ning mõistetav karistus peab pärssima uute samalaadse väärteo toimepanijate soovi sarnast tegu toime panna.
  7. Kokkuvõttes arvestades eeltoodut leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt V.J-ile ja R.Z-ile määratud rahatrahvid vastavad isikute süü suurusele ning üldja eripreventiivsetele eesmärkidele ning karistuse kergendamine põhjendatud ei ole. Menetluskulude hüvitamine
  8. VTMS § 38 kohaselt järgitakse kohtumenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.
  9. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuludeks seoses ekspertiisi tegemisega riiklikul ekspertiisiasutusel tekkinud kulud. Käesolevas väärteoasjas on Politsei- ja Piirivalveameti 19 23.01.2019 ekspertiisimäärusega (VT tl 53-54) määratud sõrmejälje ekspertiis. Nimetatud ekspertiis on valminud 14.05.2019 (ekspertiisiakt nr 19E-SS0007), mille maksumus on õiendi (VT tl 59) kohaselt 663 eurot. Nähtuvalt kohtuvälise menetleja vaidlustatud otsusest 06.11.2019 on selle ekspertiisi maksumus välja mõistetud R.Z-ilt. Kohus eelpool hinnates tõendeid kogumis leidis, et ekspertiisiakt nr 19E-SS0007 ei oma käesolevas väärteoasjas mingit tõenduslikku tähendust ning seega ei ole põhjendatud kohtu hinnangul selle menetluskulu väljamõistmine R.Z-ilt.
  10. Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt RKKKm 3-1-1-120-12). Kohus leiab, et eeltoodud Riigikohtu seisukoht on kohaldatav ka väärteomenetluses tulenevalt VTMS §-st 38 ning seetõttu tuleb kohtuvälise menetleja 06.11.2019 otsus tühistada selles osas, kus kohtuväline menetleja otsustas ekspertiisiakti nr 19E-SS0007 maksumuse 663 eurot välja mõista R.Z-ilt , sest see tõend ei aidanud kaasa kaebuse esitajate väärteoasja lahendamisele. Ekspertiisiakti nr 19E-SS0007 tegemise kulu jätta Eesti Vabariigi kanda.
  11. Kaebuse esitajad V.J ja R.Z on esitanud kaebuses taotluse VTMS § 23 ja KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt hüvitada R.Z-ile väärteomenetluse lõpetamisel VTMS § 29 lg 1 p 1 sätestatud alustel valitud kaitsjale õigusabikulud 250 eurot ja V.J-ile valitud kaitsjale õigusabikulud 250 eurot.
  12. VTMS § 23 kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kuna kohus käesoleval juhul väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 alusel põhjendatuks ei pea, siis tuleb jätta ka kaebuse esitajate taotlus valitud kaitsjale makstud õigusabikulude hüvitamiseks rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Kohtunik 20

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.