← Eesti

1-07-8789\8

Obsah (5)§ 214§ 209§ 199§ 64§ 65

Ärakiri Kriminaalasi nr. 1-07-8789 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 05.10.2007.a. Viru Maakohus koosseisus: kohtunik L.SARNET sekretäri V.Roots, tõlgi T.Šibajeva juuresolekul prokuröri S.Merilo kaitsj

§ 214

lg.2 p.4, 199 lg.2 p.5,7 järgi 2 a 8 k v/k tingimisi 3 a katseajaga, väärteoasjas korduvalt karistatud,süüdistusasja

§ 209lg.2 p.1,3 ja 199 lg.2 p.4 järgi.

Resolutiivotsus kuulutatud 05.10.2007.a. ja täisotsus antud kohtu kantseleisse 16.10.2007.a. Kohtueelsel menetlusel süüdistati Z.L selles, et ta varem varguse toimepannud isikuna, koos eeluurimisel tuvastamata isikuga: - 12.12.2006.a. kella 12.00 ajal Rakveres G.F.Adoffi tänaval pettis arveldusarve puudumise ettekäändel V B välja viimase käsutuses olnud T N isikukoodi ja arveldusarve numbri ning saadud andmeid kasutades taotles BIG-ilt tekstisõnumi saatmise teel laenu ning kui raha 2 520 kr laekus T N arveldusarvele, laskis raha välja võtta ja endale üle anda 2 500 kr; samal päeval taotles veelkord T N andmeid kasutades BIG-ist SMS laenu 3 000 kr, kuid laenutaotlus jäi rahuldamata, kuna SMS andmetes oli viga; - 12.12.2006.a. kella 14.50 ajal Rakveres Krooni Selveris taotles eelnevalt A M enda valdusse saadud isikuandmeid kasutades BIG-ist tekstisõnumi saatmise teel laenu ning võttis 2 520 kr laekumisel 2 525 kr A M kontolt välja; - 12.12.2006.a. kella 15.25 ajal Rakveres Krooni Selveris ja SEB Eesti Ühispanga Rakvere kontoris taotles eelnevalt K K enda valdusse saadud isikuandmeid kasutades BIG-ist SMS laenu ning laskis laenusumma 2 520 kr laekumisel K K pangakontole 2 500 kr välja võtta ja talle üle anda; samal päeval taotles BIG-ist veel kord K K andmeid kasutades SMS laenu 3 000 kr, kuid laenutaotlus jäi rahuldamata, kuna esitatud pangakontole oli juba SMS laen kantud; - 18.12.2006.a. kella 11.15 ajal Tamsalus Tehnika tänaval pettis arveldusarve puudumise ettekäändel A M välja isikukoodi ja arveldusarve numbri ja taotles neid andmeid kasutades BIGist tekstisõnumi saatmise teel laenu ning kui raha 2 520 kr laekus A M arveldusarvele, laskis 2 500 kr välja võtta ja endale üle anda; - 18.12.2006.a. kella 14.00 ajal Tamsalus pettis arveldusarve puudumise ettekäändel L L välja isikukoodi ja arveldusarve numbri ja taotles neid andmeid kasutades BIG-ist tekstisõnumi saatmise teel laenu ning kui 2 520 kr laekus L L arveldusarvele, laskis 2 500 kr välja võtta ja andale üle anda; - 18.12.2006.a. kella 13.01 ajal Tamsalus taotles eelnevalt I K enda valdusse saadud isikuandmeid kasutades BIG-ist SMS laenu ning 2 520 kr laekumisel I K pangakontole laskis välja võtta ja endale üle anda 2 500 kr; - 18.12.2006.a. kella 14.56 paiku Tamsalus taotles E G isikuandmeid kasutades BIG-ist SMS laenu ning 2 520 kr laekumisel E G pangakontole laskis 2 500 kr välja võtta ja endale üle anda; - 18.12.2006.a. kella 16.42 ajal Tapal taotles eelnevalt J L pettusega enda valdusse saadud isikuandmeid kasutades BIG-ist SMS laenu ning lastes 2 520 kr laekumisel J L pangakontole välja võtta ja talle üle anda 2 500 kr; 2 18.12.2006.a. kella 13.23 ajal Tamsalus taotles eelnevalt P T enda valdusse saadud isikuandmeid kasutades BIG-ist SMS laenu 3 000 kr, kuid laenutaotlus jäi rahuldamata, kuna esitatud isikukood ja nimi ei klappinud. Seega Z.L, saades isikute grupis ja

§ 209

lg.2 p.1 tähendatud isikuna varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, pani toime

§ 209lg.2 p.1,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Z.L süüdistati kohtueelsel menetlusel ka selles, et ta

§ 199lg.2 p.4 tähendatud isikuna 12.12.2006.a.

kella 13.59 ajal Rakveres Krooni Selveris võttis eelnevalt A M välja petetud pangakaarti ja pin-koodi kasutades pangaautomaadist välja A M kontolt sularaha 1 450 kr. Seega Z.L,

§ 199

lg.2 p.4 tähendatud isikuna varastades võõrast vara, pani toime

§ 199lg.2 p.4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Z.L on nõus lühimenetlusega, enda ülekuulamist kohtus ei nõua. Ta kinnitas, et tunnistab end täielikult süüdi T N , A M , A M , L L , J L ja P T isikuandmeid kasutades BIG-ist laenu taotlemise episoodides, kuid K K , I K ja E G episoodides ta end süüdi ei tunnista. Samuti ei tunnista ta A M 1 450 krooni vargust. Z.L on eeluurimisel neljal korral üle kuulatud. Esimesel korral on ta keeldunud ütluste andmisest ( tl. 32), kahel järgmisel korral on ta esitlenud end kui armeenlase Arseni kaaslast ja kannatanut, kes ei teadnud, milleks vaja oli inimeste pangaarvete numbreid ja isikuandmeid (tl.117 ja 140), kuigi ta sai nende andmete küsimise eest raha. Viimasel korral (tl.192) on Z.L kõigis episoodides end täielikult süüdi tunnistanud. Kohtus aga on ta neis episoodides, kus inimesed teda otse ära ei tundnud, eitanud oma osalust. Maakohus leiab, et Z.L kõik kuriteoepisoodid on kohtus täielikult tõendamist leidnud. Z.L väide, et ta on Arseni nimelise isiku poolt ära kasutatud, on ümber lükatud tema kodust läbiotsimisel leitud esemetega ja asitõendite vaatlusprotokolliga. Läbiotsimisel võeti ära mitu telefoni ja palju kõnekaarte, see viitab sellele, et Z.L ise aktiivselt tegeles nende kelmuste toimepanekuga. Kohus uuris kohtuistungil prokuröri ja kaitsja poolt esitletud toimikus olevaid tõendeid. Toimiku materjalidest nähtub, et 12.12.2006.a. tegutseti grupis Rakveres kauplus Selveri juures ja 18.12.2006.a. tegutseti Tamsalus ja viimase episoodina Tapal.

  1. detsembri 2006.a. Rakvere episoodid ja nende tõendatus: Kannatanu T N elukaaslane V B kinnitas (tl. 7 ja 186), et Rakvere Selveris tulid tema juurde 3 noormeest, üks neist oli mustlane, kes rääkis, et tal ei ole raha bensiini ostmiseks ja tahtis arve numbrit, kuhu ema saaks talle raha saata. Ta andis neile oma elukaaslase T arvenumbri ja isikukoodi ning ca poole tunni pärast võttis elukaaslase arvelt 2 500 krooni ja andis neile. Äratundmiseks esitamise protokoll (tl. 8-9) tõendab, et V B tundis fotode järgi ära mustlase Z.L, kelle süüd antud episoodis tõendavad veel kannatanu T N ütlused (tl. 4) , tema konto väljavõte (tl. 5), mis tõendab, et BIG kandis 12.12.2006.a. üle 2 520 krooni T N arvele ja kell 13.00 võeti nimetatud summa välja Selveris asuvast automaadist; jälitusprotokoll (tl. 125-126), mis tõendab, et telefonis IMEI koodiga xxxx on kasutatud mobiiltelefoni numbrit xxxx BIG-ist SMS laenu tellimiseks T N nimele. Z.L ise tunnistab oma osalust selles episoodis. Kannatanu A M kinnitas (tl.15), et Rakvere Selveri juures tuli tema juurde üks mustlane, kes rääkis, et tal on vaja maksta trahv ära ja tahtis arve numbrit, kuhu vanaema saaks 2 3 talle raha saata. Ta andis mustlasele oma arvenumbri ja isikukoodi ning paroolid. Raha võeti välja ilma temata. Koju minnes tekkis tal kahtlus ja ta lasi oma arve sulgeda. Mõni päev hiljem selgus Hansapangas, et 12.12.2006.a. tehti tema arve tühjaks. Kõigepealt võeti välja 1 450 krooni ja seejärel oli tellitud BIG-i laen 3 000 krooni (arvele saadeti 2 520 krooni), seejärel oli välja võetud 2 025 krooni ja hiljem veel 500 krooni. Äratundmiseks esitamise protokoll (tl.180) tõendab, et A M tundis fotode järgi ära mustlase Z.L, kelle süüd antud episoodis tõendavad veel kannatanu konto väljavõte (tl. 16), mis tõendab, et BIG kandis 12.12.2006.a. üle 2 520 krooni A M arvele ja kell 14.50 võeti A M arvelt välja kahe korraga kokku summa 2 525 krooni Selveris asuvast automaadist; jälitusprotokoll (tl. 133-134), mis tõendab, et telefonis IMEI koodiga 357812002786690 on kasutatud mobiiltelefoni numbrit 51917106 BIG-ist SMS laenu tellimiseks A M nimele. Z.L ise tunnistab oma osalust selles episoodis. Kannatanu K K kinnitas (tl.19), et tema juurde koju Pikale tänavale tuli üks mustlane, kes rääkis, et tal pandi auto politsei poolt parklasse, tuled ei põlenud, on vaja maksta 2 500 krooni ära ja vaja on pangaarve numbrit kuhu ema saaks Tallinnast talle raha saata. Ta nõustus aitama ja koos mindi Selveri juurde. Mustlane kirjutas tema arvenumbri ja isikukoodi ning koos käidi mitmel korral vaatamas, kas raha on laekunud. Hiljem võttis ta automaadist välja kahel korral 1 000 krooni ja Ühispanga kontorist 500 krooni ja andis kõik raha mustlasele. Seega peteti temalt välja 2 500 krooni. Äratundmiseks esitamise protokoll (tl.170) tõendab, et K K tundnud fotode järgi ära kedagi, kuna väidetavalt on tal halb mälu (amneesia). Z.L süüd antud episoodis tõendavad veel kannatanu konto väljavõte (tl. 20), mis tõendab, et BIG kandis 12.12.2006.a. üle 2 520 krooni K K arvele ja kell 15.26 võeti K K arvelt välja kahe korraga kokku summa 2 000 krooni Selveris asuvast automaadist ja pärast seda 500 krooni SEB Ühispangast; jälitusprotokoll (tl. 135-136), mis tõendab, et telefonis IMEI koodiga xxxxon kasutatud mobiiltelefoni numbrit xxxx BIG-ist SMS laenu tellimiseks K K nimele. Z.L ise ei tunnista oma osalust selles episoodis. Maakohus peab episoodi tõendatuks, kuna jälitusprotokoll tõendab üheselt, et laenu tellimiseks kasutati sama IMEI koodiga telefoni ja raha võeti välja Rakveres K.K poolt näidatud suurustes ja K.K kinnitas, et andis tema arvele laekunud laenusumma 2 500 krooni mustlasele. Kannatanu A M konto väljavõte (tl. 16) tõendab, et kell 13.59 võeti A M arvelt välja 1 450 krooni ilma tema nõusolekuta. Ülekuulamisel (tl. 141) kinnitas Z.L, et teab Rakvere juhtumit, kus üks poiss andis Arsenile oma pangakaardi ja pin-koodi ning Arsen võttis välja raha. A M seevastu on kinnitanud, et andis andmed (ka pin-koodi) tema poolt äratuntud mustlasele, s.o. Z.L-ile, kes seega andis need andmed edasi oma kaasosalisele või võttis ise raha välja. Kuna tegemist on grupilise kuriteoga, siis pole oluline, kes konkreetselt raha välja võttis ja kuidas raha täpselt jagati. Maakohus peab seda episoodi tõendatuks ja A M ütlusi usutavaks, kuna neid kinnitavad kontoväljavõte ja osaliselt ka Z.L ütlused.
  2. detsembri 2006.a. Tamsalu ja Tapa episoodid ja nende tõendatus: Kannatanu A M kinnitas (tl. 23), et Tamsalus Pille-Riini poe juures Tehnika tänaval tuli tema juurde üks mustlane, kes rääkis, et tal on vaja kiiresti raha saada ja ta tahtis arve numbrit, kuhu ema saaks talle 2 500 krooni saata. Ta andis mustlasele oma arvenumbri ja ID kaardi. Mustlane istus autosse, helistas kuhugi ja andis talle dokumendid tagasi. Umbes poole tunni pärast tuli mustlase telefonile sõnum, et raha laekus arvele. Seejärel võttis tema ise Hansapanga automaadist raha välja 2 500 krooni ja andis mustlasele, kes seejärel minema sõitis. Hiljem selgus, et 18.12.2006.a. peteti temalt BIG-i laenu võttes välja 2 500 krooni. Äratundmiseks 3 4 esitamise protokoll (tl. 25) tõendab, et A M tundis fotode järgi ära mustlase Z.L, kelle süüd antud episoodis tõendavad veel kannatanu konto väljavõte (tl. 24), mis tõendab, et BIG kandis 18.12.2006.a. üle 2 520 krooni A M arvele ja kell 11.58 võeti A M arvelt välja summa 2 500 krooni Tamsalus asuvast automaadist; jälitusprotokoll (tl. 123-144), mis tõendab, et telefonis IMEI koodiga 357812002786690 on kasutatud mobiiltelefoni numbrit 53567711 BIG-ist SMS laenu tellimiseks A M nimele ja telefon asus Tamsalu mastide piirkonnas. Z.L ise tunnistab oma osalust selles episoodis. Kannatanu I K kinnitas (tl. 37), et Tamsalus tõi U S tema kodu juurde Lubja tänaval ühe mustlase, kes rääkis, et tal on vaja kiiresti raha saada trahvi maksmiseks ja ta tahtis arve numbrit, kuhu ema saaks talle raha saata. Ta andis mustlasele oma arvenumbri ja passi. Mustlane istus autosse, helistas kuhugi ja andis talle dokumendid tagasi. Juhi kõrval istus heledapäine naine. Umbes 15 minuti pärast sõitsid nad Tamsalu keskusesse ja seejärel võttis tema ise Hansapanga automaadist raha välja ja andis mustlasele, kes seejärel minema sõitis. Hiljem selgus, et 18.12.2006.a. peteti temalt BIG-i laenu võttes välja 2 500 krooni. Äratundmiseks esitamise protokoll (tl. 171) tõendab, et I K ei tundnud fotode järgi ära mustlast Z.L, kelle süüd antud episoodis tõendavad veel kannatanu konto väljavõte (tl.38 ), mis tõendab, et BIG kandis 18.12.2006.a. üle 2 520 krooni I K arvele ja kell 13.01 võeti I K arvelt välja summa 2 500 krooni Tamsalus asuvast automaadist; jälitusprotokoll (tl. 131-1132), mis tõendab, et telefonis IMEI koodiga 357812002786690 on kasutatud mobiiltelefoni numbrit 53845457 BIGist SMS laenu tellimiseks I K nimele ja telefon asus Tamsalu mastide piirkonnas; tunnistaja U S ütlused (tl.188), et tema juhatas mustlase autoga I K juurde, kuna teadis, et Ivanil on pangaarve. I K nõustus mustlast aitama ja läks nende autoga minema. Maakohus peab episoodi tõendatuks, kuna jälitusprotokoll tõendab üheselt, et laenu tellimiseks kasutati sama IMEI koodiga telefoni ja raha võeti välja Tamsalus ja I K kinnitas, et andis tema arvele laekunud laenusumma 2 500 krooni mustlasele. Tunnistaja P T kinnitas (tl.54), et Tamsalus Koidu tänaval tuli autoga tema juurde üks mustlane, kes rääkis, et tal on vaja kiiresti raha saada ja ta tahtis arve numbrit, kuhu ema saaks talle raha saata. Ta andis neile oma arvenumbri ja ID kaardi. Taga istuja helistas kuhugi ja andis talle dokumendid tagasi. Tekkis mingi probleem isikukoodiga. Ta väljus ja läks koju raha saamata, kuigi algul lubati talle 300 krooni pangaarve kasutamise eest. Äratundmiseks esitamise protokoll (tl. 55) tõendab, et P T tundis fotode järgi ära mustlase Z.L, kelle süüd antud katse episoodis tõendavad veel jälitusprotokoll (tl. 129-130), mis tõendab, et telefonis IMEI koodiga 357812002786690 on kasutatud mobiiltelefoni numbrit 53845470 BIG-ist SMS laenu tellimiseks P T nimele ja telefon asus Tamsalu mastide piirkonnas, kuid laen jäi saamata, kuna kliendi perekonnanimi ja isikukood ei klappinud omvahel. Z.Lise tunnistab oma osalust selles episoodis. Kannatanu L L kinnitas (tl. 41), et Tamsalu vallas Vajangul tuli tema juurde tema vend S L koos ühe mustlasega, kes rääkis, et tal on vaja kiiresti raha saada ja ta tahtis arve numbrit, kuhu ema saaks talle raha saata. Ta andis venna kätte mustlase jaoks oma dokumendid. Mustlane ja vend sõitsid autoga Tamsallu ja õhtul tõi vend talle dokumendid tagasi. Vend rääkis, et võttis ise raha välja ja andis mustlasele, kes seejärel minema sõitis. Hiljem selgus, et 18.12.2006.a. peteti temalt BIG-i laenu võttes välja 3 000 krooni. Äratundmiseks esitamise protokoll (tl.175) tõendab, et L L tundis fotode järgi ära mustlase Z.L, kelle süüd antud episoodis tõendavad veel kannatanu konto väljavõte (tl. 42-44 ), mis tõendab, et BIG kandis 18.12.2006.a. üle 2 520 krooni L L arvele ja kell 14.30 võeti L L arvelt välja summa 2 500 krooni Tamsalus asuvast automaadist; jälitusprotokoll (tl. 127-128), mis tõendab, et telefonis IMEI koodiga 4 5 357812002786690 on kasutatud mobiiltelefoni numbrit 53552073 BIG-ist SMS laenu tellimiseks L L nimele ja telefon asus Tamsalu mastide piirkonnas; tunnistaja S L ütlused (tl. 45-46). Äratundmiseks esitamise protokoll (tl. 47) tõendab, et S L tundis fotode järgi ära mustlase Z.L, kelle ta viis oma õe juurde ja kellele ta andis õelt välja petetud raha. Z.L ise tunnistab oma osalust selles episoodis. Tunnistaja E G kinnitas (tl.190), et 2006.a.detsembris tegid kaks vene keelt kõnelevat noormeest Kohtla-Järvel talle ettepaneku raha teenida, talle lubati 1 000 krooni, kui ta teeb avalduse panka. Ta käis nende noormeestega pangas, kirjutas mingitele paberitele alla, maksis pangas 25 krooni, näitas noormeestele oma isikutunnistust. Pärast pangaskäiku ütlesid noormehed, et pensionärile laenu ei anta, ja läksid minema. Tema ei saanud aru mis pangas toimus. Hiljem selgus, et 18.12.2006.a. on temalt petetud BIG-i laenu võttes välja 2 500 krooni. Z.L, süüd antud episoodis tõendavad veel kannatanu konto väljavõte (tl.191), mis tõendab, et BIG kandis 18.12.2006.a. üle 2 520 krooni E G arvele ja kell 14.56 võeti E G arvelt välja summa 2 500 krooni Tamsalus asuvast automaadist; jälitusprotokoll (tl. 121-122), mis tõendab, et telefonis IMEI koodiga 357812002786690 on kasutatud mobiiltelefoni numbrit 53552074 BIG-ist SMS laenu tellimiseks E G nimele ja telefon asus Tamsalu mastide piirkonnas. Maakohus peab episoodi tõendatuks, kuna jälitusprotokoll tõendab üheselt, et laenu tellimiseks kasutati sama IMEI koodiga telefoni ja raha võeti välja Tamsalus laekunud laenusumma 2 500 krooni ulatuses ja E G on kinnitanud, et tema laenu tellinud ei ole ja raha ka saanud ei ole. Kannatanu J L kinnitas (tl. 66), et Tapal bussijaama baaris tulid tema juurde üks tema tuttav ja üks mustlane, kes rääkis, et tal on vaja kiiresti raha saada ja tahtis arve numbrit, kuhu ema saaks talle raha saata. Ta andis neile oma arvenumbri ja juhiload. Tagaistuja helistas kuhugi ja andis talle juhiload tagasi. Autos oli ka üks naine. Ta käis koos mustlasega kontrollimas, kas raha laekus arvele. Seejärel võttis tema ise Hansapanga automaadist raha välja 3 500 krooni ja andis mustlasele, kes seejärel minema sõitis. Hiljem selgus, et 18.12.2006.a. peteti temalt BIG-i laenu võttes välja 2 500 krooni. Äratundmiseks esitamise protokoll (tl.61) tõendab, et J L tundis fotode järgi ära mustlase Z.L , kelle süüd antud episoodis tõendavad veel kannatanu konto väljavõte (tl. 68), mis tõendab, et BIG kandis 18.12.2006.a. üle 2520 krooni J L arvele ja kell 16.42 võeti J L arvelt välja summa 3 500 krooni Tapal asuvast automaadist; jälitusprotokoll (tl. 121-122), mis tõendab, et telefonis IMEI koodiga 357812002786690 on kasutatud mobiiltelefoni numbrit 53552079 BIG-ist SMS laenu tellimiseks J L nimele ja telefon asus Tapa mastide piirkonnas. Z.L ise tunnistab oma osalust selles episoodis. Z.L ja tema kaaslase süüd tõendavad veel BIG-i vastused päringutele (tl. 144-154). Neist nähtub, et telefoninumbrid on kõik olnud erinevad BIG-ist laenu tellimisel, samas on jälitustoimingute ja kõneeristustega kindlaks tehtud, et kõiki neid numbreid on kasutatud kahes kindlas telefonis. Laenud on taotletud telefoniga, mille IMEI kood oli 357812002786690, kasutatud on ka telefoni IMEI koodiga
  3. Jälitustoimingute ja kõneeristustega on kindlaks tehtud, et samad telefonid juba nimetatud IMEI koodidega on 17.12.2006.a. omavahel korduvalt suhelnud, kasutades kahte telefoninumbrit 56312366 ja 56716013, milliste kohta S.D on ülekuulamisel väitnud, et need mõlemad on tema telefoni numbrid ja neid numbreid kasutas ka Z.L. Seega on täielikult tõendatud, et need numbrid on olnud seotud telefonidega, milliseid on kasutatud kelmuste toimepanekuks Z.L-ile esitatud süüdistuste ajal. Samuti on jälitusprotokollist (tl. 121-122) võimalik lugeda, et need kaks telefoni on olnud kuriteo toimepanemise ajal just kuritegude toimepanemise piirkonnas ja muul ajal Jõhvi-Ahtme piirkonnas, mis langeb kokku S.D ja Z.L 5 6 elukohaga. S.D kinnitas (tl. 143), et käis koos Ruslani ja Arseniga detsembris 2006.a. Tamsalus, kus Ruslan ja Arsen suhtlesid mitme isikuga, autost käisid mõlemad väljas, kusjuures Arsen urgitses pidevalt oma telefonis. Kas käidi ka Tapal, ta ei mäleta. Seega on tõendatud, et S.Danilova oli see naisterahvas autos, keda nägid kannatanud I K ja J L , sest Z.L on Tapa episoodi tunnistanud. Maakohus, analüüsides tõendeid kogumis, nõustub prokuröri seisukohaga, et kõik Z.L ja tema kaaslase Arseni kelmuseepisoodid ja A.M raha varguse episood nende poolt on toimiku materjalidega tõendamist leidnud ja Z.L pani kõik kuriteoepisoodid toime otsese tahtlusega. Rahuldamisele ei kuulu kaitsja taotlus mitte arvestada tõenditena fotode järgi äratundmiseks esitamist, kuna väidetavalt on rikutud kahtlustatava kaitseõigust osaleda äratundmiseks esitamisel, sest ta oli sel ajal juba vahistatud. Seaduseandja ei keela fotode järgi äratundmist läbi viia. KrMS § 81 lg. 2 ja 4 lubab vajadusel (vajaduse aga otsustab menetlust läbi viiv isik) isikut esitada äratundmiseks fotode järgi vähemalt kahe selle isikuga sarnase isiku fotoga. Kohtu arvates on seda nõuet käesolevas kriminaalasjas järgitud. Z.L karistust kergendab süü osaline tunnistamine, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab maakohus toimepandud kuritegude raskust ja laadi, kohtualuse isikut iseloomustavaid andmeid. Z.L ei töötanud, ta on kohtulikult karistatud, uued kuriteod pani toime katseajal ning maakohus peab vajalikuks karistada teda reaalse vangistusega. Kohus leiab, et süüdistatav Z.L tuleb süüdi tunnistada

§ 209

lg.2 p.1 ja 199 lg.2 p.4 järgi ning mõista talle karistus ja vastavalt lühimenetluse reeglitele vähendada 1/3 võrra tema karistust. Balti Investeeringute Grupi Pank AS tsiviilhagi 10 080 kr ja A M tsiviilhagi 1 455 kr on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele. Juhindudes KrMS § 306-313 ja 315, maakohus o t s u s t a s: Z.L süüdi mõista ja karistada teda:

§ 209

lg.2 p.1,3 järgi 1 (ühe) aastas ja 9 (üheksa) kuulise vangistusega;

§ 199

lg.2 p.4 järgi 4 (nelja) kuulise vangistusega.

§ 64

lg.1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 9 (üheksa) kuud vangistust, mida KrMS § 238 alusel vähendada 1/3 võrra ning mõista Z.L-ile karistuseks 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud vangistust, mida

§ 65lg.2 alusel suurendada Viru Maakohtu 30.08.2006.a.

otsusega mõistetud ja kandmata karistuse 2 (kahe) aasta ja 8 (kaheksa) kuulise vangistuse võrra ning mõista Z.L-ile liitkaristuseks 3 (kolm) aastat ja 10 (kümme) kuud vangistust. Tõkend- vahi all pidamine- jätta muutmata, Z.L karistusaja alguseks lugeda 13.02.2007.a., s.o. tema kinnipidamise päev. Välja mõista Z.L-ilt (eluk. xxxx) ja xxxx (üürikorter), asub vanglas): - 1455 kr Ants Mikkeri (eluk. xxxx) kasuks ja - 10080 kr Balti Investeeringute Grupi Pank AS (a/arve nr. 334405060007 Sampo pangas) kasuks tsiviilhagide katteks; - 5400 kr sundraha riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB EÜP nr. 10220034800017, Hansapangas nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) KrMS § 175 lg.1 p.9 ja 179 lg.1 p.2, alusel; - 1288.55 kr kaitsetasu riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB EÜP nr. 6 7 10220034800017, Hansapangas nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) adv. A.Aasmaa osalemise eest eeluurimisel. Asitõendid- paberkotti pakitud kõnekaardid, kõnekaardi ümbrikud ja mobiiltelefon Samsung, mis asuvad Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna asitõendite hoiukambrisotsuse jõustumisel hävitada. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtumenetluse poolel teatada Viru Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantseleis 15 päeva möödumisel apellatsiooniõiguse kasutamise soovist maakohtule teatamisest. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik maakohtu kantseleis tutvuda kohtuotsusega. Kohtunik /allkiri/ L.Sarnet Ärakiri õige. Nooremreferent I.Golubev Kohtuotsus jõustus Nooremreferent I.Golubev 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.