Toimik nr 1-11-5201 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14.septembril 2011 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-11-5201 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu juuresolekul Prokurör Prokuröri abi Sergei Travnikov Kohtuasi Viru Vangla materjalid S.S-i tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 14.09.2011 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu S.S, isikukood: xxx, kannab karistust Viru Vanglas. Kaitsja Vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta S.S vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsevi taotlus ja määrata tema poolt S.S-ile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 38,35 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 31,96 eurot, ning käibemaks 6,39 eurot). Välja mõista S.S-ilt kriminaalmenetluse kulud: 38,35 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. S.S tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank või arveldusarvele Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002 viitenumber 2800049900. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. 1
(3)Asjaolud Viru Vangla esitas 18.07.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S.S-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. S.S tunnistati süüdi Viru Maakohtu 26.04.2011 kohtuotsusega KarS § 266 lg 2 p 1,3 järgi ja karistuseks mõisteti KarS § 65 lg 2 kohaldamisega 1 aasta vangistust. Karistuse kandmise algus 19.01.2011 ja lõpp 19.01.
- Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 19.07.
- Kinnipidamisasutusest S.S-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul 1 korral distsiplinaarkorras karistatud, karistus kehtiv. Vabanemisel asub elama vanemate juurde aadressil xxx. Isikul on 8.klassi haridust, eriala puudub. Vabaduses kindel töökoht puudub, kuid isiku sõnul on tal võimalus asuda tööle xx firmas ehitajana, kus ta töötas enne vangistust suulise kokkuleppe alusel. Vabaduses on olnud probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Isikul on võlanõudeid. Isik sooritas katseajal uue kuriteo. Hetkel on motiveeritud kuritegevusest loobuma ning alustama uut elu. Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt on kinnipeetaval vabanedes võimalus asuda elama vanemate juurde aadressil xxx. Vabanemisel puudub kinnipeetaval kindel töökoht. Kinniperetava pere on nõus S.S-i materiaalselt toetama. Pere sissetulekuks on vanemate palgad. S.S-i käitumist vabaduses võivad mõjutada : varavastased kurteod, eesmärgiga kergelt materiaalset kasu saada, soodusteguriks riski võtmine, grupi mõju, alkohol. S.S pani kuriteo toime katseajal, olles teadlik tagajärgedest, mis süüdimõistmisel kaasnevad. S.S taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Alates augustis 2011 ta töötab vanglas majandustöödel. Kaitsja toetab ennetähtaegset vabastamist. Isikul on kindel elukoht. Prokurör ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist. Süüdimõistetu on kahel korral olnud kriminaalhooldusele määratud, viimasel katseajal pani toime uue kuriteo. Vabanemisel puudub töökoht. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja kaitsja arvamused, leiab, et S.S tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on kolm korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab esimest korda. S.S-i on varasemalt karistatud II astme varavastaste kuritegude ja omavolilise sissetungi toimepanemise eest. Isikut on varem karistatud kahel korral tingimusliku karistusega, viimasel katseajal pani toime uue kuriteo. Käesoleval ajal kannab karistust katseajal toime pandud omavolilise sissetungi eest. 2
(3)Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 6-8) on näha, et S.S-i on 8 korral karistatud väärteokorras, nendest 3 korral Alkoholiseaduse rikkumise eest ja 4 korral Liiklusseaduse rikkumise, kusjuures 1 korral alkoholijoobes juhtimise eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus S.S-i puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla esitatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse ajal ühel korral karistatud distsiplinaarkorras, karistus on kehtiv. Kinnipeetavat karistati noomitusega teiselt isikult keelatud esemete omandamise eest. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Vangistuse jooksul kasuliku tegevusega hõivatud ei ole. Isiku enne vangistusse sattumist ja vangistuses käitumise võrdlemine näitab, et vangistuses viibimine avaldab S.S-ile enam parandusliku mõju kui varem mõistetud tingimuslik karistus. S.S on isikuttõendav dokument ID kaart kehtivusega 24.08.2015. Vabanedes on S.S kindel elukoht vanemate juures aadressil xxx. Vabanedes ei ole S.S kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Samuti puudub tal haridus, eriala ja töökogemus, mis raskendab töö leidmist ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Kinnipeetava vanemad on nõus poega vabanemisel materiaalselt toetama. Pere sissetulekuks on vanemate palgad. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Arvestades S.S-i poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi, tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses (töökoha puudumine), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik oli juba kahel korral kriminaalhooldusele allutatud, kuid see ei täitnud oma eesmärki – et isik uute süütegude toimepanemisest ära hoiduks, katseajal pani uue kuriteo toime. Seega kriminaalhooldus ei osuta S.S-ile piisavalt mõju. Ka varem oli süüdimõistetul perekonna toetus, samuti kindel elukoht ja isegi amtlik töökoht, kuid see ei takistanud tal uusi kuritegusid toime panna. Samas alkoholi tarvitamine ja rahalised kohustused kohtutäiturite ees omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu S.S-i temale Viru Maakohtu 26.04.2011 kohtuotsustega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu 3
(3)