Kriminaalasi nr 1-08-13964 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. august 2010.a Jõgeva kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-13964 Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungi sekretär Vi

§ 76

lg 2,maakohus m ä ä r a s : Mitte vabastada R.G temale Tartu Maakohtu 17.04.2009.a. otsusega mõistetud liitkaristuse 4 aastat 1 kuu 28 päeva vangistust kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Määrata vandeadvokaadi vanemabi Heiki Kuningale tasuõigusabi eest 300 krooni (tasu 250 krooni + käibemaks 50 krooni). Mõista välja R.G*ilt riigi tuludes se tasu õigusabi eest summas 300 (kolmsada) krooni. Kriminaalmenetluse kulu tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB P angas või arvele nr 221023778606 Swedbankis, viitenumber 2800049874 Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 1

§ 200

lg 2 p 7 järgi ja karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust;

§ 199

lg 2 p 4, 8 järgi mõisteti karistuseks 10 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 aluselsuurendati raskeimat üksikkaristust ning liitkaristuseks mõis teti 4 aastat 2 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva, ning lõplikuks karistuseks mõisteti 4 aastat 1 kuu ja 28 päeva vangistust. Karistusaja algus 13.05.2008.a ja lõpp 10.07.2012.a. Elektroonilise valve alla vaba nemise võimaluse alates 12.06.

1. a, tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus alates 22.03.2011.a. Tartu Vangla esitas 25.06.2010.a Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava R.G elektroonilise valvega tingimi si enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav asub vabanedes elama ema juurde,xxxxxxxxxxxxxx. Enne vangistust ei töötanud ning puudus korrapärane sissetulek. Vangistuses on lõpetanud
2. klassi ning läbinud eesti k eele algtaseme kursuse. Läbitud sotsiaalprogramm 12 sammu. Tasumat a rahalisi nõudeid summas 46 263,30 krooni. Diagnoositud krooniline haigus, mis igapäevast toimetulekut ei piira. Tartu Vangla toetab isiku ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei toeta R.G t ingimisi enne tähtaega vabastamist, kuna tema karistuse eesmärk ei ole veel täidetud ning karistuse kandmata jääk on veel suur. Uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriteks on väärtushinnangute ja hoiakutega seotud riskid ning narkootikumide tarvitamisest tulenevad riskid. Kohtuistungil 18.08.2010.a süüdimõistetu avaldas, et enne kinnipidamiskohta minekut elas ta Tartus õe juures, vanglast vabanedes läks õe juurde elama. Nüüd läheks Narva ema juurde elama. On olnud probleeme narkootikumidega, kuid nüüd on vanglas sotsiaalprogramme läbinud, ennast analüüsinud, tõsiselt järele mõelnud. Tervis on kallis ja enam ta narkootikume tarvitama ei hakka. Vangistus on olnud pikk, varasemad lühikesed vangistused ei ole mõtlema pannud. Vabaduses tahab jätkata õppimist. Kuriteokaaslased olid juhututtavad, vaid O.U oli tuttav varasemast vangistusest. Prokurör R. G ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Kriminaalhooldaja on ettekandes välja toonud tõsised riskid ja prokurör neile toetudes on arvamusel, et R. G ei saa vabastada. Kaitsja leiab, et R. G elus on võrreldes varasemaga toimunud muutused- ta on vanglas läbinud mitu sotsiaalprogrammi, mis on sisulised ja aitavad inimest. See on positiivne nihe, mis annab aluse R. G ennetähtaegseks vabastamiseks. Positiivne on ka kavandatav elukohavahetus. Kaitsja palub R.G vabastada. Kohtu seisukohad Kohus, tutvunud esitatud materjalideg a ning ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et R.G tuleb jätta elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava enne tähtaegne vabastamine ennatlik. 2

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub

§ 75lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega .

Käesolevaks ajaks on R.G temale mõistetud karistusajast kandnud ära rohkem kui 2 aastat 3 kuud ning ta on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks, seega on täidetud seadusekohaselt nõutav vältimatu eeltingimus vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 12.juunil 2010 saabus R. G-le esmakordne võimalus ennetähtaegseks vabanemiseks, lisatingimus- elektrooniline järelevalve. R.G jääks praeguse vabanemise korral vangistust kanda veel umbes kaks aastat. Kohus on seisukohal, et isiku vabastamisel tingimisi enne tähtaega, eriti veel vabastamisel minimaalse võimaliku karistusaja ärakandmise järel peavad kõik

§ 76lg.3 osutatud asjaolud olema vabastamist toetavad.

Kohtu hinnangul ei kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdistatava isik, varasem elukäik ega vabanemisel saabuvad tagajärjed ole sellised, mille põhjal võiks Anton belovi ennetähtaegselt vabastada. Röövimine, mille R. G 21.04.2008 toime pani, on raske I astme kuritegu ja selle kuriteo sooritas R.G kaks kuud pärast seda kui ta oli vabanenud eelmise vangistuse kandmiselt 28.02.2008. See tähendab, et varasemad karistused, s.h. vangistuse näol, ei ole talle kuritegudest hoidumise mõju avaldanud. R. G on pikaajaline narkootikumide tarvitaja. Praegune vangistus annab viiteid, et läbitud sotsiaalprogrammid ja vangistuses veedetud aeg võib omada positiivset tulemust ja R. G-st võib saada narkootikumidest loobuja. Samas leiab kohus, et võimalikku positiivset mõju tuleb kinnistada ja vangistuse jätkumise kestel tuleb R. G läbida veel sotsiaalprogramm, vähemalt „Agressiivsuse asendamise treening“. Kohtu hinnangul eitule võimalikus elukohavahetuses näha seda võluvitsa, mis R.G kuritegude sooritamisest eemal hoiab- viimanegi kuritegu on tal sooritatud koos juhututtavatega, mis tähendab, et tema puhul ei ole kuriteo toimepanemisel määrav sõprade mõju. Vabaduses puudub R.G puhul garantii saada sissetulekut ja puudub ka teadaolev ühiskondlikult aktsepteeritav tegevus, millega aega sisustada. Need on liiga suured riskid, et R. G ennetähtaegselt vabastada. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu R.G temale Tartu Maakohtu 17.04.2009.a kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kõrvalpõikena märgib kohus, et kriminaalhooldaja on oma ettekandes kirjeldanud R.G registrijärgse elukoha külastust aadressilxxxxxxxxxxx, tegelikult on R.G avaldanud, et ta asub elama xxxxxxxxxxxxxxx. Samas ei muuda see kohtu seisukohta. Kaitsjatasu määrab ja mõistab kohus välja taotletud ulatuses. Kohtunik Ülle Raag 3