järgi üldmenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Toomas Liiva Süüdistatav L.I Kaitsja Elu- või asukoht ja aadress: XXXX Isikukood või sünniaeg: XXX Kodakondsus: XXXX Haridus: XXXX Emakeel: XXXX Töökoht või õppeasutus: XXXX Karistatus: kriminaalkorras karistamata; kehtivad väärteokaristused puuduvad Tõkend: ei ole kohaldatud kokkuleppel vandeadvokaat Anu Vilt RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada L.I
järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 220 (kakssada kakskümmend) päevamäära (1 päevamäär 13,10 eurot ), s.o. summas 2882 (kaks tuhat kaheksasada kaheksakümmend kaks) eurot.
lg 1 ja § 70 lg 2 alusel lugeda karistusaja hulka ja lugeda kantuks 2 (kaks) kahtlustatavana kinnipidamise päeva (13.-14. september 2015), mis vastab 6 (kuuele) rahalise karistuse päevamäärale ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista L.I-le rahaline karistus 214 (kakssada neliteist) päevamäära, s.o. summas 2803 (kaks tuhat kaheksasada kolm) eurot 40 senti.
lg-te 1, 3 alusel määrata, et L.I on õigus mõistetud rahalist karistust tasuda kohtuotsuse jõustumisele järgneva 8 (kaheksa) kuu jooksul, tasudes kuu üheteistkümnendaks kuupäevaks allpool graafikus märgitud summa. Rahalise karistuse makseinfo Rahaline karistus 2803,40 eurot Maksegraafik Mõistetud summa Tähtaeg 350,43 - 11.02.2016 350,43 - 11.03.2016 350,43 - 11.04.2016 350,43 - 11.05.2016 350,43 - 11.06.2016 350,43 - 11.07.2016 350,43 - 11.08.2016 350,39 - 11.09.2016 Viitenumber 99916400000598 Selgitus Rahaline karistus kriminaalasjas nr 1-15-9235 Saaja Maksu- ja Tolliamet SEB PANK EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003 Kui süüdimõistetu ei ole rahalise karistusena mõistetud igakuiseks tasumiseks määratud rahasummat tasunud kohtuotsuses kajastatud makse tähtajaks, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul kohtutäiturile täitmiseks ja tasumisele kuulub rahalise karistuse tasumata osa tervikuna.
lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena L.I-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 (neljaks) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusregistri büroosse. KrMS §-de 175 lg 1 p-de 9, 10; § 179 lg 1 p 2, 180 lg 1 alusel mõista L.I-lt välja menetluskuluna sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot ja postikulu 3 (kolm) eurot 07 senti. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p-de 7, 12 alusel määrata, et L.I on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu tasuda vabatahtlikult 3 (kolme) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulu makseinfo Menetluskulud 648,07 € Maksetähtaeg 11.02.2016 11.03.2016 11.04.2016 216,02 eurot 216,02 eurot 216,03 eurot 2 Viitenumber 99916700006179 Selgitus Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-15-9235 Saaja Maksu- ja Tolliamet SEB PANK EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003 Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud tähtaja jooksul. Kui rahaline kohustus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates motiveeritud kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu L.I (L.I) süüdistatakse selles, et tema 13.09.2015 kella 00.30 paiku Tartu linnas Veeriku 12D juures, juhtis mootorsõidukit Audi A6 reg. nr. XXXX olles alkoholijoobes. L.I poolt väljahingatavas õhus fikseeriti täppisalkomeetriga alkoholisisaldus 1,01 mg/l kohta. Sellega rikkus L.I liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks juhul, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega, mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, pani L.I toime
Kohtuistungil tunnistas L.I end talle esitatud süüdistuses süüdi. II Kohtus tuvastatud asjaolud ning kohtu seisukoht Kriminaalasjas ei vaielda selle üle, et L.I pani toime
§-s 424 sätestatud kuriteo. Tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükk kinnitab L.I poolt 13.09.2015 kella 00.30 paiku Tartu linnas Veeriku 12D juures mootorsõiduki Audi A6 reg nr XXXX juhtimine seisundis, kus tema väljahingatavas õhus fikseeriti alkoholisisaldus 1,01 mg/l kohta. Samuti on L.I poolt mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis tõendatud tema enda ja tunnistajate alljärgnevate ütlustega. Süüdistatava sõnul jõi ta 12.09.2015 päeval Elvas seoses perekonna sündmuse tähistamisega alkoholi (viina). Elvast tuli süüdistatav Tartusse talle kuuluva sõiduautoga Audi, mille roolis oli tüdruksõber. Sama päeva õhtul läks süüdistatav jalgsi sõbra juurde, kus tarvitas õlut ja mõne pitsi viina. Sõbra juurest tuli ka jalgsi tagasi koju, kus riietus ümber ja läks taksoga ööklubisse Maasikas. Süüdistatav selgitas, et tema auto oli ööklubis käimise ajal pargitud Veeriku 12D maja ette ja auto võtmed jäid koju. Ööklubis viibis süüdistatav enda sõnul poolteist tundi ja tarvitas seal mõned kokteilid. L.I sõnul tuli ta ööklubist koju taksoga, kuid ta kinnitas kohtus, et ta ise ei mäleta seda täpselt. Mittemäletamise põhjuseks oli ööklubis aset leidnud intsident, so seal oli toimunud kerge rüselus ja süüdistatav kukkus peaga vastu maad. Rüselus tekkis tuttavatega niisama maadlemisest ja kuna oldi eufoorilises meeleolus, siis jalg takerdus ja süüdistatava väljendatu kohaselt „pani ta kuskile kõmaka ära“. Kuna oli joobes, siis ei adunud L.I enda sõnul, et peavigastus on suur. Ise ta vigastust ei tundnud, kuid arestimajas kambrikaaslane märkis, et tal on otsmikul suur muhk. L.I ütluste kohaselt oli ta koju jõudmise järgselt riideid vahetanud. Süüdistatav ei osanud kohtule selgitada, miks ta võttis auto võtmed ja hakkas sõitma. L.I sõnul polnud selleks mingit ratsionaalset põhjendust, sest tüdruksõbral oli endal auto ja ta oli kaine ning sai sellega ise koju sõita. Süüdistatava sõnul ei mäleta ta sündmusi alates ööklubist koju tulekust kuni selleni kui sõiduauto KIA häiresüsteem 3 tööle läks. Samas seletas süüdistatav, et autoroolis lõi talle korraks „tulukese põlema“ ja ta mõistis, et on joobes ja sõita ei tohi. Siis mõtles, et pöörab autot ja kuna ta ei olnud adekvaatne, siis sõitiski otsa nii laternapostile kui ka sõiduautole KIA. L.I ütluste kohaselt mäletab ta seda, et talle esitati mingi paber ja ta allkirjastas selle. Samuti mäletab ta alkomeetrisse puhumist ja politseiametnikele vastamist. Süüdistatav avaldas, et haiglasse pöördus ta 15.09.2015 peale seda kui oli oma kaitsjaga nõu pidanud. Süüdistatava sõnul pidas ta vajalikuks oma vigastuse lasta ära fikseerida. Psühhiaatri poole pöördus L.I nädal peale intsidenti põhjusel, et ta tundis kerget meeleolu kõikumist. L.I ilmne joobes olek vahetult peale tema poolt avariide toimepanemist ja politsei kohaletulekut on tõendatud ka tunnistaja K.J. ütlustega. Tunnistaja selgitas kohtus, et kui ta hakkas 13.09.2015 magama minema kuulis ta õues õudset kõmakat, mille peale tormas akna juurde ja nägi, et trepikojale kõige lähem laternapost oli pikali, latern küljest ära ja klaas katki. Samuti nägi tunnistaja, et naabrite KIA Sportage esiots oli segi. Tunnistaja sõnul üritas auto edasi sõita. Tunnistajale tundus, et auto soovis kuskile maja äärde parkida ja sõitis natuke edasi ja siis tagurdas ning sõitis sõiduautole Golf külge. Seejärel ilmus välja neljandal korrusel elav naaber ja tõmbas lahti auto juhipoolse ukse ning käskis juhil autost välja tulla ja autovõtme ära anda. Meesterahvas tuli autost välja ja tunnistaja kinnitas, et oli näha, et ta oli täiseti purjus. Ta ei suutnud korrektselt kõndida ja istus trepikoja trepi peale. Tunnistaja J.M., kes töötab patrullpolitseinikuna, avaldas kohtule, et peale väljakutse saamist Veeriku 12 maja juurde nägi ta osaliselt katki olevaid sõiduautosid. Tunnistaja sõnul oli L.I sündmuskohal piisavalt adekvaatne, so ta sai aru, kus ta on ja millega on hakkama saanud. Tunnistaja ütluste kohaselt tunnistas L.I , et oli autot juhtinud ja põhjustanud ka avariid. L.I oli tunnistajale selgitanud, et ta tuli taksoga ööklubist Maasikas, et võtta maja juurest auto ja minna elukaaslasele järele. Avariigrupp tuvastas vigastatud autod. Tunnistaja selgitas, et L.I allkirjastas kõik talle esitatud dokumendid, ta käekiri ei olnud küll kõige parem, aga ta sai aru, millele ta alla kirjutas. Mingeid vigastusi tunnistaja L.I ei näinud. Tunnistaja S.A. avaldas kohtule, et kuulis 13.09.2015 öösel hoovis pauku, mille peale vaadates aknast välja märkas, et tema auto tuled vilguvad ja auto on kahjustada saanud. Tunnistaja helistas häirekeskusesse ja kutsus politsei. Tunnistaja kinnitas, et Audi, mille juht põhjustas avarii, liikus aeglaselt väljasõidu suunas, siis peatus ja hakkas tagurdama ja sõitis sõiduautole VW külge, siis liikus taas kaks meetrit ettepoole. Edasi tulid Audi juurde juhuslikud möödakäijad ja autojuht tuli autost välja. Tunnistaja ütluste kohaselt istus L.I peale autost väljatulekut trepi peale ja ta oli täiesti rahulik. Lisaks eespool kajastatud tõenditele, kinnitavad L.I süüd sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, millest nähtub kõrvaldamise põhjusena asjaolu, et isiku väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära. Kohus peab vajalikuks märkida, et kajastatud otsus on vormistatud 13.09.2015 ja süüdistatav on selle selge allkirjaga allkirjastanud. Arusaamatu allkiri on aga dokumendil, millega on tutvustatud joobeseisundi tuvastamisele allutatud isikule, so L.I-le tema õigusi, toimingu põhjust ja eesmärki. Sündmuskoha vaatlusprotokoll kinnitab tunnistajate ja süüdistatava ütlusi sõidukite vigastuste kohta. Vigastada said L.I poolt juhitud Audi reg nr XXXX, Swedbank Liising AS-ile kuuluv KIA Sportage reg nr XXXX, L.J. kuuluv VW Passat reg nr XXXX ja K.T. kuuluv VW Golf reg nr XXXX. Tõendatud on kohtule esitatud süüdistatava konto väljavõttega asjaolu, et L.I on hüvitanud laternaposti maksumuse. 4 Sõiduki Audi Allroad reg nr XXXX kuuluvust Danske Bank AS Eesti filiaalile ja L.I poolt juhitava äriühingu Rameto OÜ kasutajaks olemist kinnitab Regionaalse Maanteeameti liiklusregistri büroo õiend. Eespool kajastatud tõenditega on kohtu arvamuse kohaselt igakülgselt tõendatud L.I poolt 13.09.2015 kell 00.30 Audi Allroad reg nr XXXX juhtimine joobeseisundis. Kohus on arvamusel, et L.I pani teo toime otsese tahtlusega, sest ta pidi vähemalt möönma, et alkoholi tarbinuna sõidukit juhtides teostab ta süüteokoosseisule vastava asjaolu. Kaitsja esitas kohtule psühhiaater 17.12.2015. L.U. arvamuse Advokaadibüroo LMP OÜ taotlusele. Spetsialiste arvamus on esitatud selle kohta, kas ja kuidas võis ööklubis saadud vigastus mõjuda eelnevalt alkoholi tarbinud L.I käitumist ja arusaamist. KrMS § 63 lg 1 loetleb kriminaalmenetluses lubatavad tõendi vormid. Kohus on veendumusel, et kaitsja poolt esitatud psühhiaatri arvamus ei ole käsitletav ühegi loetletud tõendi vormina. KrMS § 63 lg 2 sätestab, et kriminaalmenetluse asjaolude tõendamiseks võib kasutada ka lõikes 1 loetlemata tõendeid nn vabatõendeid. Kohus leiab, et psühhiaater L.U. arvamus pole käsitletav ka vabatõendina põhjusel, et arvamuses on kajastatud mitte konkreetselt L.I tervisliku seisundi ja 12.13.09.2015 sündmuse tehiolude analüüsil põhinevat arvamust, vaid tegemist on psühhiaatri kogemuslikele ja erialateadmistele tugineva üldist laadi arvamusega, mis pole aga käesoleva kriminaalasja sündmustega otseses puutumuses. Sel põhjusel ei pea kohus põhjendatuks kohtule esitatud dokumenti tõendina hinnata. III Kohtu seisukoht karistuse osas Käesoleva kriminaalasja põhiküsimuseks kujunes nii kaitsja kui ka prokuröri arvamuse kohaselt süü suuruse ja sellele vastava karistuse küsimus.
sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurusest lähtuvalt saab määrata võimaliku karistuse liiki ja määra. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kindlaksmääramisel arvestada ka teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega. Süüdistatava karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
Süü suurusele viitab esiteks see, et L.I väljahingatavas õhus oli kriminaalse joobena käsitletavale joobe alamäärast oluliselt suurem alkoholisisaldus. Teiseks tuleb hinnata ka joobes juhtimisega kaasnevaid tagajärgi. L.I põhjustas oma tegevusega nelja auto kriimustamise või mõlkimise ja sõitis puruks laternaposti. Kohus möönab, et positiivne on asjaolu, et tekkisid vaid varalised kahjud, kuid kui isik joobes olekus sõidab puruks laternaposti, siis kõneleb see sellest, et isik oli sündmuse toimumise ajal ohtlik nii endale kui ka kõrvalistele isikutele ja oli õnn, et ühtegi inimest talle teele ette ei jäänud. Süüdistatav on kohtule antud ütlustes märkinud, et ta ei mäleta sündmusi alates ööklubis Maasikas kukkumisest kuini selleni kui sõiduauto KIA signaal tööle hakkas. Nii süüdistatav kui ka kaitsja on 5 asunud seisukohale, et süüdistatava poolse sündmuse asjaolude mittemäletamise põhjuseks on kukkumine ja sellest tingitud peapõrutus. Süüdistatava tervisliku seisundi kohta on 15.09.15 vormistatud patsiendi traumakaart. Kaebuse all on märgitud, et 12.09.2015 kell 23.00 ööklubis Maasikas trepil rüseluse käigus kukkus ise ja vigastas nägu. SA Tartu Ülikooli Kliinikum päeviku 15.09.2015 kannete kohaselt on tuvastatud L.I palpeerimisel valulikud nina ja sarnaluud, mõlema silma all hematoomid, marrastus paremal otsmikul. Kompuutertomograafia leid on normipärane. Diagnoos: pea muude osade pindmine vigastus, . Kohus on seisukohal, et kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis vastuvaidlematult kinnitaksid, et L.I 15.09.2015 tuvastatud vigastused on põhjustatud just ööklubis kukkumisest. Kukkumisest on rääkinud süüdistatav ise, kuid tõendeid, mis süüdistatava ütlusi kinnitaksid, kohtule esitatud ei ole. Kohus ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et L.I sõitis puruks laternaposti. Kohus ei saa välistada võimalust, et L.I pea vigastused võisid tekkida ka laternapostile otsasõitmise käigus. Kohus on seisukohal, et süüdistatav on andnud ütlusi, millede kohaselt ta küll mõningaid hetki 13.09.2015 öö sündmustest ei mäleta, kuid see on seletatav temal tuvastatud joobega. Kaitsja on leidnud, et L.I suutmatus sündmuse asjaolusid meenutada on kindlasti põhjustatud pigem väidetavast ööklubis saadud traumast, mitte aga põhjendatav ainuüksi alkoholijoobega. Kaitsja versiooni kohaselt peaks nimetatud asjaolu iseloomustama süüdistatava süü määra pigem väiksemana. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu. Esmalt leiab kohus, et L.I oli kõigi kogutud tõendite ( tema enda ütlused ja tunnistajate ütlused, dokumentaalsed tõendid, millised on 13.09.2015 öösel allkirjastanud süüdistatav) põhjal joobes juhtimiselt tabamise järgselt orienteeritud nii ajas kui ka sellest, millega ta hakkama sai. Tema vastused on olnud adekvaatsed ja ka tema enda ütluste kohaselt juba roolis olles sai ta aru, et ta seal olla ei tohi. Seega ei saa kohtu arvamuse kohaselt rääkida käitumisest nö mälukaotuse olukorras, mis võiks justkui vähendada isiku süüd. Kohus on veendumusel, et L.I käitumise peamiseks põhjuseks oli 12.09.2015 tarbitud päris suur kogus alkoholi. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtulahendis 3-1-1-8-13 (p 7) on rõhutatud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24. oktoobri 2011. a otsus kriminaalasjas nr 31-1-77-11, p 11 ja 17. mai 2013. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-52-13, p 19). Kohus tuvastas, et L.I süü oli keskmisest suurem. Samas on L.I puhul mitu
kohast süüd kergendavat asjaolu - L.I on avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust ja hüvitanud tekitatud kahju.
näeb ette karistusena rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.
lg 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Prokurör asus kohtus seisukohale, et L.I süü suurusest tulenevalt ei ole võimalik teda karistada rahalise karistusega, vaid talle tuleb mõista karistuseks 1 aasta vangistust kohaldades
Kohus on prokurörist erineval seisukohal. Lisaks süüle tuleb kohtul
kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi. L.I-lei ole ühtegi kehtivat kriminaal - ega väärteokaristust. Arhiveeritud väärteokaristusi on kolm: aastatest 2003, 2010 ja 2013 ( vastavalt LS § 74-35 lg 1, § 74-15 lg 1 ja § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritud). Regionaalse Maanteeameti liiklusregistri büroo andmetel on L.I-le juhtimisõigus omistatud 16.05.2000 ja tal on hetkel kehtiv juhiluba. Kohus on seisukohal, et L.I näol on tegemist üldiselt õiguskuuleka isikuga, sest liikluses osalemise 15 aasta jooksul on teda olnud alus karistada vaid väiksemate väärtegude toimepanemise eest 6 miinimumilähedaste karistustega. Samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid, mis annaksid alust väiteks, et L.I on kalduvus alkoholi liigtarvitada. Seega on kohus seisukohal, et L.I on võimalik mõjutada edaspidi õiguskuulekalt käituma ka kergemaliigilise karistusega, so rahalise karistusega. L.I keskmine päevasissetulek 2014 oli 13.15 eurot. Kohus on seisukohal, et arvesse võttes nii süü suurust kui ka kergendavaid asjaolusid ning raskendavate asjaolude puudumist, on põhjendatud L.I karistamine rahalise karistusega karistusmäära keskmisest määrast veidi väiksema karistusega, so rahalise karistusega 220 päevamäära (päevamäär 13,10 eurot) ulatuses summas 2882 eurot.
lg 1 ja § 70 lg 2 alusel lugeda karistusaja hulka ja lugeda kantuks 2 (kaks) kahtlustatavana kinnipidamise päeva (13.-
See tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada selle kahetise iseloomuga: lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumus- või juhusesüüteoga). Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivsete kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega. Kohus on seisukohal, et eespool viidatud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukohale tuginedes on käesolevas asjas põhjendatud L.I-le lisakaristuse mõistmine. Kohus leiab, et kui isik on joobeseisundis sõidukit juhtides põhjustanud varalise kahju ja alkoholi tarvitades viinud end seisundisse, kus ta ei kontrolli oma tegevusi ja käitub ka endale arusaamatult ning ohtlikult, siis on põhjendatud nii eripreventiivsel, enam aga just üldpreventiivsel kaalutlusel lisakaristuse mõistmine. Eespool kajastatud kõrgema kohtu mõtet järgides leiab kohus, et põhikaristus ja lisakaristus kokku ei tohi olla proportsionaalselt suuremad kui tuvastatud süü suurusest tulenevalt oleks mõistlik ja vajalik isikut karistada.
lg 1 p 1 kohaselt on kohtul õigus lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kohaldada kuni kolme aastani. Kohtu arvamuse kohaselt puuduvad kaalukad eripreventiivsed kaalutlused lisakaristuse kohaldamiseks selle keskmises või ka sellele lähedases määras. Kohus leiab, et lisakaristust mõistes ei pea kohus lähtuma ilmtingimata selle sanktsiooni keskmisest määrast vaid peab hindama eelkõige lisakaristuse vajalikkust ja koostoimet koos põhikaristusega. 7 Rahalise karistuse mõistis kohus süü suurust ja karistuse kergendavaid asjaolusid arvesse võttes sanktsiooni keskmisest määrast pisut väiksemas määras. Käesoleval juhul peab kohus igati põhjendatuks lisakaristuse mõistmist alumises määras, sest L.I juhtis esmakordselt sõidukit joobeseisundis ja tal pole tuvastatud alkoholi liigtarvitamise probleemi, mistõttu lühiaegne juhtimisõiguse äravõtmine täidab karistuse eesmärgi koos põhikaristusega. Seetõttu mõistab kohus L.I-le lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise neljaks kuuks. IV Kohtu seisukoht menetluskulude osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskuluna sundraha, milline summa on KrMS §-le 179 lg 1 p 2 kohaselt II astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral (1,5 palga alammäära) 645 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult tunnistajatele kutsete saatmisega seonduva kulu summas 3,07 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel on põhjendatud anda L.I-le võimalus tasuda menetluskulu 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Rutt Teeveer Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.