Obsah (5)

§ 66§ 56§ 16§ 57§ 58

Väärteoasi nr 4-17-4552 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. oktoober 2017. a, Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-17-4552 Kohtukoosseis Kohtunik Rai

§ 66lg 2 alusel määrata, et O.V tuleb alates novembrist 2017.

a tasuda rahatrahvi katteks igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 50 (viiskümmend) eurot kuni kogu summa tasumiseni.

1. Karistuseks määratud rahatrahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele ja otsuses märgitud viitenumbriga.
2. Rahatrahvi tasumiseks ettenähtud maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
3. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.
4. Kohtuvälise menetleja otsusega O.V-lt välja mõistetud menetluskulu summas 14 (neliteist) eurot tuleb tasuda hiljemalt
5. novembriks
6. a kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele ja otsuses märgitud viitenumbriga.
7. Tähtajaks menetluskulu tasumata jätmise korral suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioonkaebuse võivad esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus oli kohtumenetluse pooltele kätte toimetatud. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 14.07.
8. a koostati O.V suhtes väärteoprotokoll nr AB1483515 (tl 18). Väärteokirjelduse kohaselt juhtis O.V 12.07.
9. a kell 21.26xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxtalu suunas mootorsõidukit Volkswagen Passat, registreerimismärgiga xxxxxx, seisundis, kus alkoholisisaldus ühes grammis veres oli 1,45±0,05 mg/g. Kirjeldatud teoga rikkus O.V liiklusseaduse (edaspidi LS) § 69 lg 3 nõudeid ja pani toime LS § 224 lg -s 2 sätestatud väärteo. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Jõgeva politseijaoskonna 15.08.
10. a otsusega karistati O.V LS § 224 lg -s 2 sätestatud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 225 trahviühikut, s.o 1020 eurot. Lisaks määras kohtuväline menetleja, et O.V tuleb tasuda menetluskulu, s.o joobe tuvastamisega seotud kulu, 14 eurot hiljemalt 01.09.
11. a (tl 1617). Kohtuvälise menetleja otsuse põhjenduste kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud karistusregistri väljavõtte, tunnistajate ütluste, indikaatorvahendi kasutamise protokolli, isikusamasuse tuvastamise protokolli, joobeseisundi tuvastamise saatekirja ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, samuti detailandmete päringuga isiku kohta politseiasutusele. Karistuse määramisel arvestati, et O.V puuduvad kehtivad karistused. Menetlusalune isik O.V esitas 31.08.
12. a kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse (tl 3-4), milles taotleb 15.08.
13. a otsuse tühistamist karistuse osas ja uue otsuse tegemist, millega 2 määrata rahatrahv, mis oleks lähedane LS § 224 lg -s 2 sätestatud sanktsiooni miinimummäärale. Lisaks taotleb O.V

§ 66lg 2, 3 alusel rahatrahvi ositi tasumise võimaldamist.

Kaebuse kohaselt O.V ei vaidle vastu asjaolule, et tema 12.07.

1. a kell 21.26 Kxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakonnas juhtis mootorsõidukit, olles seejuures alkoholijoobes. O.V ei nõustu talle määratud rahatrahvi suurusega. O.V leiab, et karistuse määramisel on jäänud arvestamata olulised asjaolud ja mõistetud karistus ei vasta süü suurusele. O.V palub karistuse määramisel arvestada järgmiste asjaoludega. Väärteo toimepanemisest kuni üldmenetluse otsuse tegemiseni on möödunud rohkem kui üks aasta, mis O.V hinnangul ei ole sellise lihtsa väärteoasja puhul mõistlik menetlusaeg. Sellest tule nevalt on talle mõistetava karistuse aktuaalsus on langenud. O.V tunnistab oma süüd ja kahetseb tehtut ning leiab, et tegemist on karistust kergendava asjaoluga. O.V kinnitab, et on endale teadvustanud oma käitumist ja edaspidi selliseid vigu ei korda. Lisaks leiab O.V, et kohtuväline menetleja ei ole karistuse määramisel põhjendanud, miks O.V-le karistuseks määratud rahatrahv on LS § 224 lg -s 2 sätestatud sanktsiooni ülemmäära lähedane. Kohtuväline menetleja ei ole arvestanud O.V isikuga, kes ei olnud väärteo toimepanemise hetkeks karistatud väärteo - ega ka kriminaalkorras. Üldmenetluse otsusest nähtuvalt O.V küll kehtivad karistused puuduvad, kuid O.V hinnangul ei ole nimetatud asjaolu karistuse määramisel arvestatud. O.V leiab, et kuna tema puhul on tegemist varasemalt kriminaal- ja väärteokorras karistamata isikuga, siis piisab karistuseesmärgi saavutamiseks tema puhul rahatrahv minimaalses määras. Lisaks palub O.V kaebuse lahendamisel arvestada tema tervislikust-, perekondlikust- ja materiaalsest seisundist tulenevaid asjaolusid, mis O.V hinnangul samuti võivad karistuse suurust mõjutada. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx eurot. O.V täidab igakuiselt ülalpidamiskohustust oma alaealise poja ees summas 150 eurot. O.V ema on teovõimetu isik, kes käesolevalt viibib hooldekodus ja O.V on määratud oma ema eestkostjaks. Eeltoodust tulenevalt on O.V halb materiaalne olukord, mistõttu O.V ei ole võimeline tasuma talle karistuseks määratud rahatrahvi täies ulatuses. See omakorda tähendab, et rahatrahv pööratakse sundtäitmisele, millega kaasnevad kohtutäitu ri kulud. O.V esitas kaebuse lisadena üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2490,16,001612, otsuse töövõime kaotuse kohta ja arveldusarve väljavõtte. Kohus nõudis VTMS § 116 alusel Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurilt välja väärteotoimiku (tl 11). 11.09.
2. a määrusega võttis kohus O.V kaebuse menetlusse. Kohus määras, et kohtuvälisel menetlejal tuleb esitada kirjalik seisukoht kaebuse kohta hiljemalt 22.09.
3. a (tl 1). Kohtuväline menetleja esitas kirjaliku seisukoha (tl 39 -41), milles nõustub kohtuvälise menetleja 15.08.
4. a üldmenetluse otsuse muutmisega ja O.V-le karistuseks määratud rahatrahvi vähen damisega, kuid mitte alla ¾ LS § 224 lg -s 2 sätestatud maksimaalsest rahatrahvist. Kohtuvälise menetleja hinnangul vastab O.V -le karistuseks mõistetud rahatrahv tema süü suurusele. Kohtuväline menetleja märgib, et O.V poolt juhitud sõidukis viibisid kaasreisijad, kelle elu ja tervist ohustati. Lisaks pani O.V rikkumise toime kohas, kus olid ohustatud ka kolmandate isikute elu, tervis ja vara. Samuti leiab kohtuväline menetleja, et menetlusaluse isiku sündmuskohalt lahkumine näitab selgelt, et O.V ei soovi võtta oma tegude eest vastutust. Oluliselt ilmestab menetlusaluse isiku süü suurust ka tema veres tuvastatud alkoholi kogus, mis jääb napilt alla kriminaalvastutuse alammäära. Samuti ei tuvastatud ühtegi O.V süüd kergendavat asjaolu. Väärteoprotokollist lähtuvate menetlusaluse isiku ütluste järgi ei tunnistanud ta oma süüd ka väärteoprotokolli koostamise ajal, s.o üks aasta pärast teo toimepanemist. 3 Kohtuväline menetleja leiab, et menetlusaluse isiku süü on suur ja temale määratud karistus on proportsionaalne. Puutuvalt asjaolusse, et O.V on varasemalt nii kriminaal- kui ka väärteokorras karistamata, märgib kohtuväline menetleja järgmist. Olukorras, kus O.V oleks varasemalt karistatud samalaadse väärteo toimepanemise eest, oleks tema puhul suure tõenäosusega aktualiseerunud lisakaristuse või aresti kohaldamine, mitte ei oleks määratud karistuseks rahatrahvi. Seega ei nõustu kohtuväline menetleja menetlusaluse isiku seisukohaga, et kohtuväline menetleja ei ole otsuse tegemisel arvestanud asjaolu, et O.V ei ole varasemalt kriminaal- ega väärteokorras karistatud. Kohtuväline menetleja seab mõningase kahtluse alla menetlusaluse isiku kahetsuse. O.V-lt võeti veri alkoholile, koostati vastavad dokumendid ja aasta jooksul pärast saatekirja koostamist ei ole O.V huvitunud temalt võetud proovi tulemustest ega ka menetluse käigust. Väärteoprotokolli koostamisel O.V eitas süüteo toimepanemist. O.V on väljendanud kahetsust üksnes kohtule esitatud kaebuses. Kohtuväline menetleja hinnangul loodab O.V, et sel viisil vähendatakse temale mõistetud karistust. Kohtuväline menetleja märgib, et tulenevalt

§ 56lg -st 1 on karistamise alus isiku süü.

Süü suuruse kindlakstegemisel tuleb eeskätt lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, kuid tähelepanuta ei saa jätta ka süüdlase isikut. Kohtuväline menetleja leiab, et käesolevas asjas on tõendatud menetlusaluse isiku keskmisest kehvem majanduslik olukord. Seega saab menetlusalust isikut mõjutada kergema rahatrahviga. Kohtuvälise menetleja hinnangul tuleb ilmestavad menetlusaluse isiku süü suurust järgmised asjaolud. Menetlusalune isik pani teo toime tahtlikult ja teadlikult ilma igasuguse olulise põhjenduseta. Menetlusalusel isikul tuvastatud alkoholisisaldus veres jääb napilt alla kriminaalvastutuse piirmäära. Tunnistaja ütlustest nähtuvalt liiguti cccccccccccccccccccccccccccccccc vahetusse lähedusse, millest tulenevalt läbiti suhteliselt pikk vahemaa. O.V poolt juhitud sõidukis viibis kaks kaasreisijat, kelle elu ning tervist ohustati. Lisaks menetlusalune isik juhtis sõidukit üldkasutatavatel teedel ja kohtades, kus ohustati tõsiselt kolmandate isikute elu, tervist ning vara. Tunnistaja ütlustest nähtuvalt sõideti otsa parkivale sõidukile, mis näitab selgelt, et menetlusaluse isiku oskused mootorsõiduki juhtimiseks olid piiratud. Menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt, mis ilmestab tema suhtumist toimepandusse ja kehtivasse liikluskorda. KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus leiab, et kuna kohtumenetluse pooled ei ole avaldanud soovi asja arutamisest kohtuistungil osa võtta, on võimalik väärteoasi lahendada VTMS § 120 lg 1 kohaselt kirjalikus menetluses, juhindudes kohtulahendi tegemisel VTMS §-st
2. Kohus teavitas menetlusalust isikut ja kohtuvälist menetlejat väärteoasja arutamisest kirjalikus menetluses ning tegi teatavaks kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise aja.
3. VTMS § 123 lg 2 alusel arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kaebuses on O.V taotlenud kohtuväli se menetleja otsuse osalist tühistamist, s.o karistuse suuruse osas. Kuigi O.V ei ole vaidlustanud talle etteheidetud väärteo toimepanemist tuleb sellele vaatamata kohtul lähtuda VTMS § 132 lg-st 2 ning kontrollida kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid tervikuna.
4. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et O.V kaebus on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Kohtuvälise menetleja otsu s tuleb osaliselt tühistada ja teha uus otsus, millega vähendada O.V-le määratud rahatrahvi suurust. 4
5. LS § 224 lg 2 sätestab muuhulgas vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 mg. Kohtu hinnangul on väärteoasjas kogutud tõenditega usaldusväärselt tõendatud, et O.V juhtis 12.07.
6. a kell 21.26 ccccccccccccccccccccccccccccccccccccccccccccccccccccccccccccccccccccs mootorsõidukit Volkswagen Passat, registreerim ismärgiga cccccc, olles seejuures seisundis, kus alkoholisisaldus ühes grammis veres oli 1,45±0,05 mg/g. Asjaolu, et mootorsõidukit juhtinud isikuks oli O.V , kinnitab isikusamasuse tuvastamise protokoll (tl 19), mille kohaselt 12.07.
7. a kell 21.26 Murukingu talus, Kaasiku külas, Kasepää vallas, Jõgeva maakonnas tuvastati mootorsõidukit juhtinud isik. Politsei andmekogu kaudu kontrolliti isiku andmeid ning saadud andmeid võrreldi meetmele allutatud isiku poolt öeldud andmetega. Selgus, et meetmele allutatud isikuks oli O.V. Detailandmete päringust isiku kohta politseiasutusele (tl 33 -34) nähtuvalt O.V omab B ja B1 kategooria juhtimisõigust alates 23.03.
8. a. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest (tl 23) nähtuvalt kõrvaldati O.V 12.07.
9. a kell 21.26 juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 2 alusel (s.o on alust arvata, et isiku veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis) kuni kõrvaldamise aluse ära langemiseni. O.V keeldus sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusele alla kirjutamast. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuvalt tuvastati 12.07.
10. a kell 21.26 alkoholisisaldus O.V väljahingatavas õhus 0,75 mg/l kohta (indikaatorvahend AlcoQuant 6020 nr A104079) (tl 21). Joobeseisundi kontrollimise protokollist nähtuvalt fikseeriti O.V silmade punetus ja suurenenud silma pupillid. Lisaks oli O.V häiritud reaktsioonikiirus ja esinesid kerged koordinatsiooni häired. O.V käitumine oli rahutu, ärritunud ja ründav. O.V keeldus nii indikaatorvahendi kasutamise protokollile, kui ka joobeseisundi tuvastamise protokollile alla kirjutamast. Joobeseisundi tuvastamise saatekirjast nähtuvalt võeti O.V -lt analüüsiks verd ning telliti etanoolisisalduse uuring (tl 22). Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspert tuvastas O.V veres esinenud etanoolisisalduseks 1,45±0,05 mg/g, k=z. Tunnistaja xxxxxxxxx ütlustest (tl 25) nähtub, et
11. a suvel viibis ka seltskonnas, kus oli ka Natalia-nimeline naisterahvas. Seltskond oli tarvitanud alkoholi ja kui alkohol sai otsa, sõideti xxxxxxxxxxxxe kuulunud sõidukiga Volkswagen Passat Kallastelt Kasepää lähedal asuvasse tallu. Sõidukit juhtis Natalia ning autos viibisid ka xxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxx Kasepää lähedal asunud talu juurde jõudes sõitis Natalia sõidukiga vastu teist autot. Sündmuskohale kutsuti politsei ning Natalia lahkus talu hoovist. Natalia toimetati talu hoovi tagasi ja politsei viis Natalia endaga kaasa. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxi ütluste (tl 30) kohaselt viibis ta
12. a juuli keskel ühel päeval koos oma ema xxxxxxxxxxxxi ja isa xxxxxxxxxxxxxxxx oma kodus xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxa maakonnas. Õhtusel ajal sõitis nende talu hoovi rohelist värvi sõiduauto Volkswagen Passat, millel oli Soome registreerimisnumber. Hoovi sõitnud sõiduk Volkswagen Passat riivas hoovi pargitud sõidukit, mis kuulus xxxxxxxxxxxxxx e. Sõidukist Volkswagen Passat väljus vähemalt neli isikut - 2 naist ja 2 meest. Sõidukist väljunud meesteks olid J xxxxxxxxxxx a xxxxxxxxx, kes küsisid xxxxxxxxxxxxxxxt alkoholi. xxxxxxxxxxxxxx ütlustest nähtuvalt xxxxxxxxxxxxx nägi sõiduki Volkswage n Passat juhikohalt väljumas naisterahvast. Juht lahkus xxxxxxxxxxxxxx hoovist ning teda mindi otsima. Naisterahvas varjas ennast puu taga. xxxxxxxxxxxxi koos isaga toimetas naisterahva talu hoovile tagasi ning kohale kutsuti politsei. Politseiametnikud tuvastasid isiku ning teostasid temale alkoholi tarvitamise kontrolli. xxxxxxxxxxxxx ütlustest nähtuvalt puudus 5 kirjeldatud naisterahval võimalus alkoholist väljumise ning tema politseile üleandmise vahel alkoholi tarvitada, kuna seltskond tuli xxxxxxxxxxxxxi käest alkoholi küsima, mida neile aga ei antud. Lisaks kandis naisterahvas suviselt liibuvaid riideid, mille alla ei olnud võimalik alkoholi pudelit peita. Tunnistajate xxxxxxxxx ja xxxxxxxxx väli ütlusi on kinnitanud ka xxxxxxxxxxxxxi. xxxxxxxxxxxx li ütlustest (tl 27) nähtuvalt märkas ta ühel juulikuu päeval
13. a xxxxxxxxx tallu koju jõudes, et hoovis on võõras sõiduk, mis on otsa sõitnud tema abikaasa sõidukile. Talu hoovis viibinud seltskond (3 meest, 2 naist) olid silmnähtavalt alkoholijoobes, mistõttu ei olnud võimalik nendega rääkida ja kohale kutsuti politsei. xxxxxxxxxxxxi märkas, et seltskonnast on lahkunud naisterahvas, kes ilmselt oli hoovi sõitnud sõiduki juhiks. xxxxxxxxxxxxxx läks koos pojaga naisterahvast otsima ja leidsid ta talust ca 200 meetri kauguselt metsa servast. Naisterahvas oli silmnähtavalt joobes ja eitas sõiduki juhtimist. Kuna kohale saabunud seltskond tuli alkoholi küsima, siis neil endal ilmselt alkoholi ei olnud ja sellest tulenevalt puudus ka võimalus eelpool kirjeldatud naisterahval sündmuskohal alkoholi tarvitada. Sündmuskohale tuli politsei. Ka tunnistajaxxxxxxxxxxxx li on oma ütlustega (tl 28-29) kinnitanud, et 12.07.
14. a kella 20.47 ajal sõitis Murukingu talu õuele rohelist värvi sõiduk Volkswagen Passat, registreerimismärgiga xxxxxx. Sõiduki juhikohalt väljus naisterahvas, kes oli silmnähtavalt alkoholijoobes. Sõidukis viibis veel lisaks neli isikut. Juhikohalt väljunud naisterahvas lahkus talu hoovist. xxxxxxxxxxxxx abikaasa ja poeg läksid sõidukit juhtinud naisterahvast otsima. Naisterahvas toimetati xxxxxxxxx talu hoovile tagasi ning vahejuhtumist teavitati Häirekeskust. Talu hoovil naisterahvas alkoholi ei tarvitanud. Sündmuskohale tuli politsei. Kohtueelses menetluses on ütlusi andnud ka O.V . Väärteoprotokolli kohaselt ei juhtinud O.V alkoholijoobes mootorsõidukit (tl 18). Kohtule esitatud kaebuse kohaselt ei vaidle O.V vastu, et tegelikult tema juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes. Eeltoodu d tõendeid kogumis hinnates on kohtu arvates veenvalt tuvastatud, et väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas juhtis O.V mootorsõidukit Volkswagen Passat, registreerimismärgiga xxxxxx, olles seejuures seisundis, kus alkoholisisaldus ühes grammis veres oli 1,45±0,05 mg/g. Sellega rikkus O.V LS § 69 lg -s 3 sätestatud nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 mg või rohkem. Eeltoodust tulenevalt on O.V toime pannud LS § 224 lg -s 2 sätestatud väärteo.
15. Kohus on seisukohal, et O.V on väärteo toime pannud otsese tahtlusega

§ 16lg 3 mõttes.

Kogutud tõenditest nähtuvalt oli O.V enne mootorsõiduki juhtimist tarvitanud alkoholi ja oli silmnähtavalt alkoholijoobes. Seega olukorras, kus O.V alustas Kallaste linnast sõitu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx), teadis ta, et tal tuleb sõidukit juhtida alkoholijoobes ja ta tahtis seda. O.V oli täielikult teadlik, et kui ta alkoholijoobes sõidukit juhib, paneb ta toime süüteo. 6. Kohtuvälise menetleja otsusega määrati O.V -le trahviühikut, s.o 1020 eurot. karistuseks rahatrahv 255 LS § 224 lg -s 2 sätestatud sanktsiooni kohaselt karistatakse isikut nimetatud sättes toodud süüteo toimepanemise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 6 Kohus leiab, et O.V süü süüteo toimepanemisel on olnud suur. Siinjuures arvestab kohus, et O.V juhtis mootorsõidukit, milles viibis vähemalt kaks kaasreisijat. Samuti arvestab kohus alkoholijoobe suurust, s.o etanoolisisaldus O.V veres oli 1,45±0,05 mg/g. Sellises seisundis liikluses osalemine on äärmiselt ohtlik nii inimesele endale, kui ka kõikide teiste kaasliiklejate eludele, tervisele ja varale. Käesoleval juhul nimetatud oht ka realiseerus. O.V ei suutnud alkoholijoobest tulenevalt hinnata objektiivselt kahe objekti vahelist kaugust ja ta põhjustas avarii, sõites otsa eelnevalt xxxxxxxxxx talu hoovi pargitud sõidukile. Kohtu hinnangul on igati põhjendatud arvestada sedagi, et pärast avariid lahkus O.V sündmuskohalt ja üritas ennast varjata talu lähedal metsaveeres. O.V, olles täielikult teadlik oma joobest, oli 12.07.2016. a õhtusel ajal teinud otsuse sõita Kallastelt Kaasiku külla (Kasepää vald), seega läbitud vahemaa oli ligikaudu 19 km. Kohtu hinnangul mõjutab O.V süü suurust ka asjaolu, et O.V liikles tiheda liiklusega maanteel. Menetlusalune isik leiab oma kaebuses, et karistust kergendava asjaoluna tuleb arvestada tema kahetsust. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. O.V on väljendanud esmakordselt kahetsust alles 31.08.2017. a kohtule esitatud kaebuses, millega taotleb O.V karistuse vähendamist . Seega ei saa mingil juhul tegemist olla

§ 57p -s 3 sätestatud puhtsüdamliku kahetsusega.

Kohtu sellesisulist veendumust kinnitab ka asjaolu, et kohtueelses menetluses on O.V keeldunud dokumentide allkirjastamisest ja eitanud täielikult väärteo toimepanemist. Karistust raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja ei tuvastanud. Ka kohus ei tuvastanud raskendavaid asjaolusid

§ 58mõttes.

Karistu se määramisel tuleb arvestada, et süüteo toimepanemise ajal, s.o 12.07.

1. a puudusid O.V kehtivad karistused (tl 31-32). Käesoleval ajal on O.V üks kehtiv v äärteokaristus kiiruse ületamise eest - Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 29.01.
2. a otsusega määrati O.V -le LS § 227 lg 1 alusel rahatrahv summas 40 eurot, mis on tasutud 03.02.
3. a. O.V on töövõimetuspensionär (80%), kelle igakuiseks sissetulekuks on töövõimetuspension (tl 8, 9-10). Kuigi O.V süü väärteo toimepanemisel oli suur ja kohus ei tuvastanud kergendavaid ega ka raskendavaid asjaolusid, leiab kohus, et O.V-le karistuseks määratud rahatrahvi tuleb vähendada. Siinkohal peab kohus põhjendatuks kaebuses toodud väiteid mõistliku menetlusaja ületamise kohta. Nimelt on O.V-le etteheidetud väärtegu toime pandud 12.07.
4. a. Suur osa menetlustoimingutest (sh tunnistaja xxxxxxxxxxxx i ülekuulamine) on väärteomaterjalist nähtuvalt läbi viidud just eelnimetatud kuupäeval. Eksperdiarvamus alkoholijoobe suuruse kohta on tehtud 19.07.
5. a. Väärteomenetluses on tunnistajatena üle kuulatud veel 3 isikut. Sealjuures puuduvad väärteoasja materjalides igasugused viited selle kohta, miks sündmuskohal viibinud tunnistajate ülekuulamised on viibinud sedavõrd kaua aega. Nii on tunnistaja xxxxxxxxxxxxi üle kuulatud 28.10.
6. a (tl 30), tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx 08.11.
7. a (tl 27) ja tunnistaja xxxxxxxxi 02.02.
8. a (tl 24-25). Kuigi viimane tunnistaja kuulati üle 02.02.
9. a, on väärteoprotokoll koostatud O.V-le 14.07.
10. a, s.o 5 kuud pärast viimase menetlustoimingu tegemisest. Kohus peab ka siinkohal oluliseks rõhutada, et väärteomaterjalidest ei nähtu väärteoprotokolli tegemisega viivitamise põhjuseid. Samuti ei sisaldu sellesisulisi seisukohti ja põhjendusi kohtuvälise menetleja vastuses. Seega ei ole alust arvata, et menetluse viibimine on olnud tingitud menetlusaluse isiku käitumisest. Sellest järeldab kohus, et põhjuseks on olnud õiguskaitseorgani tegevusetus. Arvestades väärteoasja keerukust ja mahtu, on väärteoprotokolli koostamisega viivitamine olnud põhjendamatult pikk ja seda tuleb kahtlematult arvestada karistuse määramisel. Kohtuväline menetleja karistust määrates nimetatud asjaolu arvesse võtnud ei ole. 7 Eeltoodud asjaolusid arvestades leiab kohus, et O.V -le määratav karistus peab olema väiksem kui on määratud kohtuvälise menetleja otsusega. Samas peab kohus oluliseks arvestada, et O.V-le määratav karistus peab olema suurem kui LS § 224 lg -s 1 sätestatud rikkumise eest (mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20-0,49 mg) määratava rahatrahvi ülemmäär, mis on 100 trahviühikut. Kohtu hinnangul on proportsionaalne süüteoga ja kooskõlas karistuse mõistmise põhimõtetega määrata O.V-le karistuseks rahatrahv 150 trahviühikut, s.o 600 eurot.
11. O.V on taotlenud rahatrahvi tasumise võimaldamist osade kaupa.

§ 66

lg 2 sätestab, et kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. O.V kaebuses esitatud väidetest järeldub, et käesoleval juhul on mõjuvaks põhjuseks O.V majanduslik olukord. Sotsiaalkindlustusameti 06.11.

1. a otsusest nr 87528/9 (tl 8) nähtuvalt O.V on tuvastatud töövõime kaotus 80% ja talle on määratud töövõimetuspension. Kaebusele on lisatud ka O.V AS-i SEB Pank arveldusarve väljavõte, millest nähtuvalt O.V igakuine sissetulek koosneb üksnes txxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxt (tl 9-10). Lisaks täidab kaebuse kohaselt O.V ülalpidamiskohustust ja maksab igakuiselt oma alaealisele lapsele elatist 150 eurot. Kaebusele lisatud konto väljavõtte kohaselt täidab O.V ülalpidamiskohustust, kuid ei tasu alati 150 eurot. Kohus, võttes arvesse rahatrahvi suurust, O.V sissetulekuid ja kohustusi, leiab, et rahatrahvi tasumise võimaldamine osade kaupa ühe aasta jooksul on põhjendatud. Menetluskulu Käesolevas väärteoasjas on menetluskuluks VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel joobe tuvastamisega tekkinud kulu summas 14 eurot (tl 22). Kohtuvälise menetleja otsusega määrati, et O.V tuleb tasuda menetluskulud 15 päeva jooksul, s.o hiljemalt 01.09.
2. a. Kuna O.V on esitanud kohtule kaebuse, määrab kohus uue menetluskulude tasumiseks uue tähtaja. Kohus määrab, et O.V tuleb menetluskulud tasuda hiljemalt 10.11.
3. a. Raina Pärn Kohtunik 8