1-15-2509/12

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. oktoobril 2015 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-15-2509 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Valentina Michelson Ipbüker Asja läbivaatamise kuupäev 8.10.2015 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid M.S-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu M.S isikukood XXX xxx Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta M.S tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava M.S-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. M.S on Harju Maakohtu 28.03.2015 kohtuotsusega süüdi tunnistatud KarS § 4231 järgi ning karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 10.03.2015 Harju Maakohtu kohtuotsuse järgi mõistetud ärakandmata karistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 11 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 26.03.2015 ja lõpp 24.03.
2. Kinnipidamisasutuses M.S-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et teda on vangistuse kestel 2 korda karistatud distsiplinaarkorras. Vabanemise korral asub elama aadressile xxx. Kinnipeetaval on põhiharidus. xxxkuid see jäi töötamise tõttu pooleli. Isik ei oska ennast riigikeeles väljendada, keeletase on A
3. Vabanemise korral soovib jätkata õpinguid xxx 1 Enne vangistust töötas mitteametlikult xxx. Tööle kutsuti teda vastavalt vajadusele, sõltuvalt sellest, kui palju tööd autoparanduses hetkel oli. Sissetulekud olid korrapäratud, kuid teda toetasid materiaalselt ka vanemad. Vabanemise korral garanteeritud töökoht puudub. Alkoholi kuritarvitamist ei ole esinenud. Isik on proovinud kanepit ja amfetamiini. Väidetavalt lõpetas tarvitamise, kuna need ei sobinud talle. Vangistuses osales tööhõives ajavahemikul 30.04.2015 - 30.07.2015; Alates 04.08.2015 osaleb riigikeele A1 taseme õppes; Kriminaalkorras karistatud kolmel korral, vanglas kannab karistust esimest korda. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 34%. Viru Vangla toetab M.S-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku andmetel ennetähtaegse vabanemise korral kinnipeetav elama aadressile xxx Tegemist on 2-toalise munitsipaalkorteriga kus elavad tema isa AxxxKxxxv ja Sxxx Kxxx. Antud korteris kinnipeetava käsutuses on omaette tuba. M.S-i isa on ajutiselt töötu, Sxxx Kxxx töötab ametliku töölepinguga. Kuigi tullakse majanduslikult toime, on pere eelarve siiski pingeline. M.S on korduvalt karistatud kriminaal- ning väärteokorras, vanglas viibib esimest korda. Prokurör, kirjalikul esitatud seisukohaga ei ole vastu kinnipeetava ennetähtaegseks vabanemiseks. M.S taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri ja süüdimõistetu arvamustega, leiab, et M.S-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistuse kandmisest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik M.S-i isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tulenevalt Riigikohtu kohtuotsusest nr. 3-1-1-91-06 on ennetähtaegselt vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses. M.S nimetatud tingimusele ei vasta, sest tal on 2 distsiplinaarkaristust, mis kajastab tema käitumist vangistuses ja suhtumist kehtestatud korda. M.S on kriminaalkorras karistatud kolmel korral (kõikidel kordadel samalaadse kuriteo eest). Jätkuv süütegude toimepanemine viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevast karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt, kandma temale mõistetud karistust vabaduses piirangute näol, mis on leebemad kui reaalne vangistus. Isikut on viimati karistatud üldkasuliku tööga ühes allutamisega käitumiskontrollile, mis ei olnud tulemuslik. Vaatamata varasematele karistustele ja kriminaalhooldaja järelevalvele paranemise teele ei asunud, pannes toime mõnekuulise vaheaja järel uue samalaadse kuriteo. Vabaduses puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht, mis halvendab tema toimetulekut ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski. 2 Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning M.S-i puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Varem M.S on olnud kriminaalhooldaja järelevalve all, mis ebaõnnestus, millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud üldreeglitele ning senine tema käitumine näitab, et käitumiskontroll meetmena ei hoia ära M.S-i uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Varem isikule tingimisi mõistetud vangistus ja üldkasulik töö ühes allutamisega käitumiskontrollile ei avaldanud kinnipeetavale mõju kuna ta ei suutnud hoiduda samalaadse käitumismustri kordamist ja süütegude jätkuvat toimepanemisest. Eeltoodust tulenevalt ei ole kinnipeetav ilmselgelt isik, kes suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist käitumiskontrolli ajal puudub kohtul käesoleval ajal igasugune veendumus, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks kinnipeetavat uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades, kuriteo korduvust ja dünaamikat ning käitumist üldkasuliku tööga kaasneva käitumiskontrolli ajal ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu M.S-i vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Kohtunik Loretta Pikma 3