KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18.11.2015, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 09.11.2015 Kohtuasja number 1-14-5169 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Kaitsja Matti Reinsalu Tõlk Svetlana Hamaza Kohtuasi Viru Vangla materjalid J.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu J.G , isikukood XXX, viibimiskoht Viru Vangla Karistuse kandmise algus 29.05.2014 ja lõpp 21.06.2016 RESOLUTSIOON Jätta J.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista J.G-lt menetluskuluna riigituludesse 103,32 eurot kaitsetasu v.adv. Matti Reinsalu poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 (SEB PANK), nr EE932200221023778606 (SWEDBANK), nr EE403300333416110002 (DANSKE BANK), nr EE701700017001577198 (NORDEA PANK) viitenumbriga
- Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Matti Reinsalu kasuks 103,32 eurot (sh käibemaks 20%) v.adv. Matti Reinsalu poolt süüdimõistetu J.G kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. 1 Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, J.G-le, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 13.10.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava J.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 09.09.2014 otsusega tunnistati J.G süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõisteti talle karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liideti otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu 20.03.2014 kohtuotsusega mõistetud karistusega – 2 aastat 23 päeva vangistust ning mõisteti liitkaristus, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, 2 aastat 23 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 29.05.
- Isikut on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral. Käesolevat karistust kannab süstemaatilise varguse eest. Varasemalt on toime pannud varavastaseid kuritegusid, ühe vägivalla komponendiga seotud kuriteo ning ühe süütamise. Toimepandud kuritegusid iseloomustab varalise kasu saamine vahendeid valimata. Individuaalsest täitmiskavast tulenevalt on isik vangistuses osalenud majandustöödel koristajana, osalenud ka tugigrupis MTÜ Teekond, mille läbimisel näitas üles huvi ja motivatsiooni. Lisaks on ta läbinud riigikeele A1 taseme ja osalenud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, kus oli aktiivne ja avatud.
- aastal alustas töötamist köögitöölisena. 11.11.2014 on isikule distsiplinaarkaristusena määratud noomitus. Vabanedes soovib isik asuda elama aadressile xxxx. Tegu on xxxx, mille juhataja R T kinnitas, et on nõus isiku elama asumisega sinna, kui isik täidab varjupaigas kehtestatud sisekorraeeskirju. Nimetatud aadressil elab viimased 7 aastat ka kinnipeetava ema. Käitumisprobleemide tõttu õppis isik Tapa Erikoolis 6.-
- klassis, põhihariduse omandas ta karistuse kandmise ajal. Töötukassa kaudu osales ta 3-kuulisel keevitaja kursusel. Ta on huvitatud edasisest riigikeele õppest ning suhtub haridusse ja enesetäiendamisse positiivselt. Enne vangistust oli isik Töötukassas arvel ning sissetulekuks oli sotsiaaltoetus. Vaatamata sellele, et sissetulek oli stabiilne, ei saanud isik oma tulude ja kuludega hakkama ning kehv materiaalne olukord põhjustas uute kuritegude toimepanemist. Oma materiaalse olukorra parandamiseks soovib ta töötada. Viru Vangla andmetel on isikul 22.09.2015 seisuga tasumata rahalisi nõudeid 4009 eurot, vabanemisfondis 600,40 eurot. Kinnipeetava suhted lähedastega on väidetavalt head. Emaga suhtleb kinnipeetav sageli, nende suhted on toetavad. Lisaks kuuluvad isiku sõnade kohaselt tema suhtlusringkonda veel vend, õde, isa ja vanaema. Endise elukaaslasega on tal suhted katkenud. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt ei ole head suhted lähedastega kaasa aidanud isiku hoidumisele kriminaalsete tegude toimepanemisest. Isiku suhtlusringkonda on kuulunud kriminaalse taustaga isikuid ning ta on grupis pannud toime mitmeid kuritegusid, seega võib olla mõjutatav tuttavate poolt. Isik tunnistab varasemat alkoholi tarvitamist ning seda et ei kontrollinud tarvitatava alkoholi kogust. Väärteokorras on teda alkoholiseaduse rikkumise eest karistatud 4 korda. Enda sõnul on tarvitanud varasemalt ka kanepit, kuid paar aastat enam ei tarvita. Sõltuvust isikul diagnoositud ei ole. Isiku enda sõnul on tervis korras, meditsiiniosakonna andmetest lähtuvalt on isikul diagnoositud krooniline haigus. Isiku käitumises on esinenud vägivalla juhtumeid, ta võib käituda impulsiivselt ning mitte kontrollida oma emotsioone. Tema poolt toimepandud kuritegude arv näitab pooldavat 2 suhtumist kriminaalsesse eluviisi. Ta on seadnud eesmärgiks mitte suhelda endiste tuttavatega, kes võivad teda mõjutada kriminaalsele käitumisele ning tunnistab toimepandud kuritegudes oma süüd täielikult. Eelmise karistuse kandmise ajal oli suhtumine ametnikesse negatiivne, kuid seekord ei ole ametiisikutega seoses probleeme tekkinud. Ta on kahel korral viibinud kriminaalhooldusel, mõlemal korral rikkus kehtestatud nõudeid. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on vangla hinnangul 70%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 45%. Lähtuvalt eeltoodust ei toeta vangla J.G ennetähtaegset vabastamist käitumiskontrolli kohaldamisega. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas märkis prokurör, et ei soovi võtta osa kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ega toeta samuti nagu vangla kinnipeetava ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Täiendavalt märgib prokurör, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral, mis viitab, et isik ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ning on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kuna kinnipeetav kannab liitkaristust mh vägivaldse varavastase kuriteo toimepanemise eest, siis saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral kannatanu ja ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata. Karistuse üldpreventsiooni eesmärk on näidata ühiskonnale, et võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toimepandud vägivallaga, või selle katse, ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda reaalses vangistuses ja eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks on käesoleval juhul põhjendatud jätta süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Märkimist väärib, et vangla iseloomustuse kohaselt on üldise korduva kuriteo toimepanemise riski süüdimõistetu poolt järgmise 2 aasta jooksul 70% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise risk 45%. Prokurör märgib, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks ning mida raskema kuriteo eest on vanglakaristus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Nimetatud kinnipeetava puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Lähtudes eeltoodust on prokuratuur J.G ennetähtajalisele vabastamisele vastu. Maakohtu istung 09.11.2015 toimunud videokohtuistungil selgitas kinnipeetav, et kui ta vabastatakse, siis tal on olemas töökoht oma isa juures, xxxx mööbli valmistamise ettevõttes. Räägib, et oli alaealine kui esimest korda sattus vanglasse ning käitus vanglas halvasti, seetõttu määras vangla talle iseloomustuses kõrge kuriteoriski. Praegu on ta vanglas viibinud kolm aastat ning on ennast võrreldes varasemaga parandanud. Ta on valmis täitma sisekorra eeskirju, mis Sotsiaalse Rehabilitatsiooni Keskuses kehtivad, et seal elada. Kui ta vabastatakse ennetähtaegselt, siis on ta valmis täitma kõiki kontrollnõudeid. Kaitsja seisukoht Kaitsja leiab, et oluline on arvestada, millise hinnangu on kinnipeetav andnud oma varasemale elule ja käitumisele ning kõike seda, mida ta minevikus tegi ta kahetseb ja tunnistab. Ta on vanemaks saanud, läbinud sotsiaalprogrammid, töötab vanglas ning ka vabanemisel on tal tööja elukoht. Tingimisi ennetähtaega vabastamisel tuleks ta allutada käitumiskontrollile ning see on oluline moment, sest tema ohuprotsendid on väga kõrged. Selliste ohuprotsentidega 3 vabaneks ta ka tähtaegselt
- aastal ning siis puuduks tema üle igasugune järelevalve. Tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine ja allutamine käitumiskontrollile annaks võimaluse teostada tema üle riigipoolset kontrolli ja teda aidata. Kaitsja leiab, et kohus võiks kaaluda isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tema kaitsja ja tutvunud prokuröri seisukohaga ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus järgnevalt peatub ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Isik on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral, vangistuses viibib teist korda, hetkel kannab karistust süstemaatilise varguse eest. Ka varasemalt on pannud toime varavastaseid kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil. Kinnipeetav on kahel korral viibinud kriminaalhooldusel ning mõlemal korral rikkunud kehtestatud nõudeid. See näitab, et varasemad reaalsed ja tingimuslikud karistused ei ole avaldanud talle positiivset eripreventiivset mõju ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Sellest tulenevalt oleks tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Positiivsena võib välja tuua, et isikul on vabanemisel olemas elukoht xxxx ning väidetavalt ka töökoht isale kuuluvas ettevõttes. Isikule on määratud 11.11.2014 distsiplinaarkaristusena noomitus, mis käesolevaks hetkeks on kustunud. Vangla hindab üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 70%, mis on kõrge risk ning uue vägivaldse kuriteo tõenäosuseks 45%. Sellest tulenevalt oleks kohtu hinnangul isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Kohus leiab, et käesoleval juhul isiku kontrollnõuetele allutamine ei suudaks vähendada uue kuriteo toimepanemise riski, kuna isik on varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ning katseaja rakendamine ei ole andnud oodatud tulemusi. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et J.G puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka vangla ega prokuratuur. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu J.G vabastamisega enne tähtaega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 4