1-12-12169/84

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-12169 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. detsembri 2015 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu P.G XXX) kaitsja advokaat määruskaebus (P.G Gerda-Johanna , isikukood Pello, RESOLUTSIOON
5. 3.1 3.2 3.3 Viru Maakohtu
6. detsembri 2015 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo LMP kaudu 72 eurot (sealhulgas käibemaks 12 eurot) advokaat Gerda-Johanna Pellole tema poolt määruskaebemenetluses P.G-le riigi õigusabi osutamise eest. Mõista P.G-lt välja menetluskulu, s.o kaitsja tasu advokaat Gerda-Johanna Pello poolt osutatud õigusabi eest 72 eurot riigituludesse. P.G tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr EE891010220034796011, Swedbank nr EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaal nr EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal nr EE701700017001577198 ning märkida viitenumber 2800049858 ja selgitus „P.G, 1-12-12169, kohtukulud.“ Kohtukulud tasuda
7. päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Viru Maakohtu 17.01.2013 otsusega tunnistati P.G süüdi ja teda karistati KarS § 121 järgi 6 kuu, KarS § 200 lg 2 p-de 4, 9 järgi 3 aasta ja KarS § 266 lg 1 järgi 3 kuu pikkuste vangistustega. KarS § 64 lg 1 alusel loeti tema karistuseks kuritegude kogumi eest 3 aastat vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati kestuseni 2 aastat. Kogumis Viru Maakohtu 29.10.2010 otsusega moodustus P.G lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks 5 aastat vangistust. Tema karistusaeg algas 12.07.2012 ja lõpeb 12.07.
10. Viru Maakohtu 18.12.2015 määrusega jäeti P.G tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Oma seisukohta põhistas kohus järgmiselt. 2.1 P.G on kriminaalkorras karistatud kuuel korral ning vanglas viibib ta teist korda. Käesolevat karistust kannab isik kehalise väärkohtlemise, raskendavatel asjaoludel röövimise ja omavolilise sissetungi eest. Kohtu hinnangul omab olulist kaalu see, et P.G on toime pannud esimese astme kuriteo. Korduvast kriminaalkorras karistatusest nähtub, et isik ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud. Vangistuse jooksul on kinnipeetavale määratud kolm distsiplinaarkaristust, mis näitab tema negatiivset suhtumist kehtestatud reeglitesse. P.G on korduvalt olnud määratud kriminaalhooldusele ja katseajal on ta pannud toime uue kuriteo. Kuna eelnev tingimuslik karistus ei ole oma eesmärki täitnud, siis puudub veendumus, et P.G suudab vabastamisel käituda õiguskuulekalt ja hoiduda uutest kuritegudest. Kinnipeetaval on olnud probleeme alkoholi liigtarvitamisega, mis on olnud kuritegude soodusteguriks. Vangla hinnangul on uue kuriteo tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul üldise kuriteo puhul 45% ning vägivaldse osas 66%, milliste näol on tegemist kõrge riskiga. P.G vabastamist ei toeta vangla ega prokuratuur. 2.2 Positiivsena tõi maakohus välja, et P.G on vabanemisel elukoht oma ema juures ning garanteeritud töökoht, mis aitab kindlustada tema majanduslikku toimetulekut. Samas ei kaalu positiivsed asjaolud üle negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus.
11. Kohtumääruse peale esitas määruskaebuse P.G kaitsja G.-J. Pello, taotledes lahendi tühistamist alljärgmistel argumentidel. 3.1 P.G suhtes ei ole karistuse reaalne kandmine edasiselt otstarbekas. Karistus on praeguseks hetkeks täitnud eripreventiivse eesmärgi, s.o isik mõistab, et ühiskonnas tuleb käituda selle normaalseks toimimiseks kehtivate normide järgi ning ta ei soovi oma endist eluviisi jätkata. 3.2 P.G on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening.“ Selle käigus on ta aru saanud alkoholi kahjulikust mõjust. Kuivõrd P.G on otsustanud teha alkoholiga lõpparve, siis puudub alus arvata, et ta võib hakata toime panema uusi kuritegusid. Samuti on ta osalenud sotsiaalprogrammis „Viha juhtimine,“ mis on õpetanud teda tekkivaid emotsioone kontrollima. 3.3 P.G on vabanemisel elukoht. Ema on lubanud hakata teda toetama ja on nõus, et poeg tema juurde elama asub. P.G on vabaduses lähedased, kes teda eluga toimetulemisel toetavad. 3.4 Vanglas on P.G osaline tööhõives. Kooli ta lõpetada ei soovi, kuna peab tähtsamaks töö tegemist ja elatise teenimist. Tal on motivatsioon töötamiseks, mistõttu puudub alus arvata, et ta võib vabaduses hakata toime panema uusi kuritegusid. Ka oli P.G enne vangistust töötukassas arvel. Rahalisi nõudeid on P.G nõus tasuma. Tal on olemas töökoht. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
12. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on põhjendatult jätnud P.G tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamata ning määruskaebuse argumendid ei anna alust asuda vastupidisele positsioonile. Kuivõrd esimese kohtuastme vastavad põhistused on asjakohased ning piisavad, apellatsioonikohus neid käesolevas lahendis üle ei korda, vaid rõhutab üksnes põhilisemat ning käsitleb kaitsja G.-J. Pello argumente. 2
13. Kõigepealt peab apellatsioonikohus vajalikuks märkida, et süüdlase tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise peamiseks eelduseks on tema edasine õiguskuulekas käitumine ja hoidumine uute kuritegude toimepanemisest. P.G puhul sellist positiivset tulevikuprognoosi aga teha ei saa. Nimelt viitavad kinnipeetava jätkuvale ohtlikkusele tema korduv kriminaalkorras karistatus, kuritegude asjaolud ja nende muutumine ajas raskemaks, kuritegude sooritamine katseajal ning samuti P.G vangistusaegne käitumine (s.o korduvad distsipliinirikkumised). Eelmärgitud teave kogumis ei võimalda kuidagi teha kaitsja soovitud järeldust, s.o et P.G edasise seaduskuulekuse tagamiseks on piisavad tema poolt kinnipidamisasutuses mõningate programmide läbimine, tema lubadused õigusrikkumisi mitte enam toime panna ning temal vabaduses elu- ja töökoha ning ema abi olemasolu.
14. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
15. P.G kaitsja G.-J. Pello esitas koos määruskaebusega taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt võttis kaitsjal määruskaebuse koostamine aega kolm tundi, mille eest ta soovib tasu summas 144 eurot (sealhulgas käibemaks 24 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Hinnates määruskaebuse mahtu ja arvestades asjaolu, et advokaat osales juba ka maakohtus toimunud istungil, peab kriminaalkolleegium kaitsja põhjendatud ajakuluks kolme pooltundi, mille eest tuleb temale kuuluvaks tasuks lugeda 72 eurot. Kuna apellatsioonikohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu 72 eurot KrMS § 187 lg 2 alusel P.G kanda. Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 3 Mati Kartau