← Eesti

1-16-4433/27

Obsah (5)§ 121§ 74§ 75§ 56§ 180

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02.12.2016, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-4433 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaega

§ 121

lg 1 järgi üldmenetluses Süüdistatav G.B , (ik XXX, EV kodanik, keskeriharidus, emakeel eesti keel, elukoht xxxx, töökoht xxxx; varem kohtu poolt karistatud 11.03.2009. Viru Maakohtu poolt

§ 121

järgi rahaline karistus 557.31 eurot; 03.05.2011 Viru Maakohtu poolt

§ 121

järgi rahaline karistus 664.20 eurot) süüdistuses

§ 121lg 1 järgi Kaitsja Vandeadvokaat Matti Reinsalu Kohtuistung 26.10.

ja 22.11.2016 RESOLUTSIOON: Tunnistada G.B süüdi

§ 121

lg 1 järgi, karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud karistus täielikult täitmisele pööramata, kui G.B ei pane 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu. Katseajaks allutada G.B kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda katseajal järgima

§ 75

lg 1 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas - xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75lg 2 p 8 alusel kohustada G.B osalema sotsiaalprogrammis.

Katseaja alguseks lugeda 02.12.

  1. Mõista G.B-lt Eesti Vabariigi riigieelarve tuludesse menetluskulud, milleks on - sundraha 645,00 eurot, - tunnistaja kohtusseilmumise kulu 26,47 eurot, - kaitsjatasu kohtueelses ja kohtumenetluses summas 874,56 eurot. Menetluskulud kokku summas 1546,03 eurot tuleb tasuda ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust: esimesel kuul 149,03 eurot ja järgmisel üheteistkümnel kuul igakuiselt vähemalt 127,00 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Nordea Pank EE401700017002872300 või Danske Bank EE873300333499990003, viitenumbriga 99916700085909 ning selgitusega: „G.B, 1-16-4433 menetluskulud.“ Kui menetluskulud ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest so. hiljemalt 09.12.
  2. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Viru Maakohtu kantseleis 23.12.
  3. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel oli võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, s.o hiljemalt 09.01
  4. Süüdistus G.B süüdistatakse selles, et tema hüppas 10.06.2015 kella 21.55 paiku xxxx elamu puukuuri juures puuhunniku otsa ja lükkas ülevalt hunniku otsast puid riita laduvale K T puuhalge pähe ja näkku. K T jõudis panna käed kaitseks näo ette ja puud kukkusid talle vastu käsi, tekitades kannatanule valu ja tervisekahjustusi – parema labakäe marrastus ja hematoom ning vasaku käe IV sõrme alumise sõrmelüli murd, paistetus ja hematoom. Tõendid ja kohtu põhjendused 1.G.B ennast süüdi ei tunnista, tema ütlustest nähtub, et elab xxxx, tegemist on kahe pere elamuga, teises korteris elab K T pere. Suhted naabrite vahel on olnud pingelised, ta ei suhtle kannatanuga juba aastaid. 10.06.
  5. tal kannatanuga kontakti ei olnud, ta ei mäleta, kus ta tol päeval oli, puudega seoses ei ole tal naabriga kunagi mingit konflikti olnud. Väidab, et T valetavad, kuna üritavad oma maad kätte saada, neil on olnud vaidlusi hoovi kasutamise 2 osas. Tunnistab, et on varem karistatud, ühel korral ka K T pojapoja löömise eest, kuid väidab, et ka neil varasematel kordadel ta süüdi polnud. 2.Kannatanu K T sõnul elab ta xxxx umbes 18 aastat, samas majas elab ka G.B . Alguses ei olnud suhetel viga aga kogu aeg läks hullemaks, G.B hakkas ukse taga käima ja kiusama. Enne 10.06.
  6. juhtunut oli ta tellinud koorma puid, kui koorem saabus, jooksis G.B õue, vehkis rusikatega, ajas koorma minema. Ta oli sunnitud tellima uue koorma. Võis olla 10.06.2015 kella 16.00 paiku, kui 10 ruumi 45 cm pikkusi ahjupuid kohale jõudis. Ta loopis puud koos autojuhiga auto pealt maha hunnikusse ja hakkas neid laduma. Puuhunnik oli loobitud osaliselt varikatuse alla, sealt ta võttis ning ladus puid riita sinna samasse varikatuse alla. Puuhunnik oli umbes 3 meetrit kõrge, ta võttis sealt järjest ja puud jäid püstseina. G.B istus sel ajal oma trepi peal ja vahtis seal umbes tund aega, siis tõusis püsti ja läks oma aeda ja hakkas seal põmmima plekkaeda. Kui ta oli jõudnud umbes pool hunnikut ära laduda tuli G.B oma aiast, hüppas puuhunniku peal kõhuli ja lükkas talle puid peale.Väidab, et G.B oli kerge lükata, sest tal oli üks külg puhtaks laotud, hunnik oli ikkagi kõrge, tema oli see hetk kükakil, võttis maast puid, G.B naeris, kargas püsti ja jooksis tuppa. Juhtunu tagajärjel oli tal sõrmeluu katki, käed olid marraskil, muidu oleks nägu ka lõhki olnud, aga ta pani käed näo ette ja puud kukkusid käte peale. Ta kutsus politsei, kes vaatas ta üle aga G.B korterisse sisse ei saanud, pärast politsei lahkumist läks ta koos minia A T kiirabisse. Arvab, et see puudelükkamine võis olla kella 16.00-17.00 paiku aga täpselt ei mäleta. 3.Tunnistaja A T, K T minia ütlustest nähtub, et temagi elab xxxx ja G.B on nende naaber. 10.06.2015 enne kl. 17.00 toodi neile koorem puid ja K T hakkas kohe puid laduma. Ta oli toas, kui kuulis 21.30 paiku, et G.B uks käis, enne kella kümmet kuulis kolistamist vastu plekki. Peale kolistamise lõppu nägi aknast, et G.B tuli kahe kuuri vahelt enda aiast, algul seisis seal kahe kuuri vahel, käed taskus, ja kõikus, mõned minutid vist olid möödas, kui G.B läks ja lükkas vanaisale puuvirna peale, hüpates enne ise sinna otsa, siis tuli igavese hooga alla ja jooksis kohe tuppa, ta karjus aknast G.B-le, et oota ja läks välja, selle ajaga oli G.B tuppa jõudnud. K T oli käsi paistes ja kutsus kohe politsei välja, politseinik hakkas pildistama ja võttis vanaisalt ütluse ja ütles, et peate kiirabisse minema. Nad läksid kiirabisse kohe peale politsei lahkumist, enne poolt 12, kiirabis fikseeriti sõrmeluu murd. Tema ütlustest nähtub veel, et paar päeva enne seda tulid neile küttepuud, siis G.B saatis need puud lihtsalt ära, tuli oma uksest välja, ütles, et siia te puid maha ei pane, autojuht ka ei saanud aru, miks ei tohi panna ja sõitis ära. Nad tellisid uued puud, mis jõdsid kohale 10.06.
  7. 4.Tunnistaja R K, politseiametniku ütlustest nähtub, et sai väljakutse 10.06.
  8. xxxx linnas xxxx, et naaber G.B oli oma naabrile K kuuride juures puuhalgusid käe peale lükanud hunnikust. Kohapeale jõudes olid K T ja tema minia A seal õue peal. K rääkis, et oli seal puid ladunud, siis oli Pavel tulnud ja hunnikust lükanud puuhaluga vastu kätt, ta tegi pildid ta käest, millel oli marrastus ja sõrm oli paistes, paarimees kuulas K üle, käisid ka G.B ukse taga, koputasid aga ust ei avatud. K ütles, et G.B peaks kodus olema, oli näinud, et läks tuppa. 5.Lisaks kannatanu ja tunnistajate ütlustele kinnitavad

§ 121

järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu olemasolu G.B tegevuses veel 3 -politseiametniku poolt 10.06.2015 sündmuskohal koostatud isiku läbivaatuse protokoll koos 3 fotoga – millest nähtub kannatanu vasaku käe sõrme paistetus ja paremal käel nahamarrastus ning sinetus, ühel fotol nähtav ka puuhunnik sündmuskohal. -patsiendikaart nr R292519 10.06.2015 – millest nähtub, et 10.06.2015 pöördus kannatanu ise kell 23:50 EMOsse avaldades, et samal õhtul u. kell 22.00 naaber tuli kallale, lükkas puuvirna, tuvastati paremal labakäel on marrastused ja hematoom, vasaku labakäe IV sõrme paistetus, alumise sõrmelüli murd. -koopia patrullilehest 10.06.2015 tööl olnud politseipatrulli töö kohta, millest nähtub, et 22:10 oli väljakutse xxxx, naaber G.B lükkas puuvirna K T suunas ümber, mille tagajärjel sai kannatanu vigastada ja tundis füüsilist valu. -väljatrükk politsei infosüsteemist- kuriteoteade nr 3120,15,0042663 reg. kp 10.06.2015 22:04- K T helistas kell 22:04 politseisse ja teatas, et toodi küttepuid ja ladus puid riita, naaber lükkas puuvirna pähe, käsi valus, sõrm paistes. -ärakirjad Viru Maakohtu 11.03.2009 ja 03.05.2011 kohtuotsustest ning karistusregistri väljavõte G.B kohta - isikut on karistatud kehalise väärkohtlemise eest, mõlemal juhul on karistuseks rahaline karistus. 6.Kohus loeb

§ 121

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu olemasolu G.B tegevuses tõendatuks eelkõige kannatanu üksikasjalike ütlustega juhtunu kohta. Tema ütlustes esinevad vastuolud toimunu kellaaja kohta on seletatavad tema kõrge vanuse (sündinud 1935.a.) ja kuriteosündmusest möödunud pika ajaga. Tekitatud tervisekahjustused on fikseeritud Rakvere Haigla Erakorralise meditsiini osakonnas vahetult peale nende tekitamist. Kannatanu ütlusi kinnitavad tunnistaja A T ütlused, kes juhtunut pealt nägi, samuti politseiametnikust tunnistaja R K ütlustega, kellele kannatanu vahetult peale kuriteosündmust vigastuste saamise asjaolud avaldas. Kohus ei pea usaldusväärseks G.B paljasõnalist ennastõigustavat väidet, et ta 10.06.2015 kannatanuga ei kohtunud. Tema ütlused on üldsõnalised mistõttu pole olnud võimalik kontrollida nende paikapidavust. 7.Subjektiivsest küljest eeldab antud kuritegu tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab kuriteosündmuse tõendamist leidnud asjaoludest nähtuvalt et süüdistatava G.B poolt kannatanule puuhalgude peale lükkamine on toimunud otsese tahtlusega, ta teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis või vähemalt möönis, et tekitab sellega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi. 8.Kohus leiab, et süüdistatava G.B käitumises esinevad

§ 121

lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteokoosseisu objektiivse ja subjektiivse süüteokoosseisu tunnused, tema tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Karistus 9.§ 121 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaid asjaolusid ei esine, karistust raskendava asjaoluna arvestab kohus seda, et kuritegu on toime pandud kõrges eas isiku suhtes, K T on sündinud xxxx.a. G.B süü suuruse hindamisel arvestab kohus, et kuriteod pani ta toime otsese tahtlusega, ka sellega, et kuriteoga tekitatud kahju ei olnud suur. 4 Kohus leiab, et G.B varasemat karistatust arvestades pole tema puhul rahalise karistusega karistuse eesmärkide saavutamine võimalik. Arvestades kuriteo tehiolusid, G.B süü suurust ja tema isikut, leiab kohus, et teda on võimalik mõjutada õiguskuulekale käitumisele tema karistamisega sanktsiooni keskmise määra lähedase vangistusega, jättes vangistuse tingimisi kohaldamata ja allutades G.B käitumiskontrollile. Menetluskulud 10.

§ 180lg 1 alusel süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Menetluskuluks käesolevas kriminaalasjas on sundraha 645.00 eurot, tunnistaja kohtusse ilmumise kulu 26.47 eurot ja kaitsjatasu 874.56 eurot. Kohtu hinnangul puuduvad alused menetluskulu osaliseks riigi kanda jätmiseks ja see kuulub täies ulatuses G.B-lt väljamõistmisele. Kohus rahuldab G.B kaitsja taotluse ja määrab menetluskulude tasumise osit ühe aasta jooksul. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kullerkupp Tartu Ringkonnakohtu 16.02.2017 kohtuotsuse RESOLUTSIOON: Jätta Viru Maakohtu 2. detsembri 2016 otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. 02.12.2016 kohtuotsus kohtuotsusega. Referent 1-16-4433 jõustus 21.03.2017 /allkirjastatud digitaalselt/ Tartu Ringkonnakohtu Keili Rosar 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.