KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus (Valga kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht 9. märts 2017, Valga Kriminaalasja number 1-17-2005 (kohtueelse menetluse nr 16282000505) Kohtukooss

kokkuleppemenetluses Prokurör Valdo Gerassimov Süüdistatav H.L . Isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;xxxxx xxxx; varem kohtulikult karistatud: viimati 15. septembril 2015 Tartu Maakohtu poolt

§ 424

järgi 6 kuu vangistusega tingimisi 18-kuulise katseajaga; kahtlustatavana kinnipeetud: 21.–

1. november 2016 § 215 lg 1 järgi RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-dest 306, 311 ja 313, maakohus otsustas:
2. Tunnistada H.L süüdi karistusseadustiku (

) § 215 lg 1 järgi võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eest ja karistada teda 7 (seitsme) kuulise vangistusega. 2. Arvata

§ 68lg 1 alusel kahtlustatavana kinnipidamise aeg 21.

–

1. november 2016, s.o 2 päeva, karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 6 (kuus) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
2. Suurendada

§ 65lg 2 alusel mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 15.

septembri 2015 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 6 (kuus) kuud vangistust. Liitkaristuseks mõista seega 1 (üks) aasta ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 4. Asendada

§ 74

lg 5 alusel mõistetud vangistus üldkasuliku tööga

§ 69sätteid arvestades.

5. Asendada

§ 69

alusel karistuseks mõistetud vangistus 1 (üks) aasta ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele vangistuse päevale vastab 1 tund üldkasulikku tööd (1 aasta ja 28 päeva vangistust = 388 päeva), s.o 388 tundi. Üldkasulik töö tuleb teha ära 1 (ühe) aasta jooksul. 6.

§ 69

lg 4 kohaselt tuleb üldkasuliku töö tegemise ajal järgida kontrollnõudeid vastavalt

§-s 75 sätestatule. H.L peab: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

1. Katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates
2. märtsist
4. Arvata menetluskulude hulka sundraha 705 (seitsesada viis) eurot ja riigi õigusabi tasu 48 (nelikümmend kaheksa) eurot, kokku 753 eurot. 50% menetluskuludest, s.o 376 (kolmsada seitsekümmend kuus) eurot ja 50 (viiskümmend) senti, jätta riigi kanda. H.L-ilt mõista välja teine pool menetluskuludest ehk 376 (kolmsada seitsekümmend kuus) eurot ja 50 (viiskümmend) senti, mis tuleb tasuda ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul võrdsetes osades alates käesoleva otsuse jõustumisest hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks kohtuotsusele lisatud makseinfolehel näidatud kontole.
5. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest, s.o alates
6. märtsist
7. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS
8. peatüki
9. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Süüdistus Kokkuleppe järgi süüdistatakse H.L-i selles, et ta istus
10. novembril 2016 kella 14:15 paiku oma kodutalu õues xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil A. A. (A ) kuuluvasse lukustamata traktorisse MTZ-82 (väärtusega 2500 eurot), mille taga oli järelhaagis (väärtusega 3500 eurot), ning sõitis sellega Jeti külas ringi. Seeläbi pani H.L toime

§ 215lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo: kasutas ajutiselt võõrast vallasasja. Kokkuleppe sisu 2

§ 215

lg-s 1 ettenähtud kuriteo (võõra vallasasja omavoliline ajutine kasutamine) toimepanemise eest 7 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvatakse kahtlustatavana kinnipidamise aeg 21.–22.

november 2016, s.o 2 päeva, karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõistetakse 6 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendatakse mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 15.

septembri 2015 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 6 kuud vangistust. Liitkaristuseks mõistetakse seega 1 aasta ja 28 päeva vangistust.

§ 74

lg 5 alusel asendatakse mõistetud vangistus üldkasuliku tööga

§ 69

sätteid arvestades.

§ 69

alusel asendatakse karistuseks mõistetud vangistus 1 aasta ja 28 päeva üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele vangistuse päevale vastab 1 tund üldkasulikku tööd (1 aasta ja 28 päeva vangistust = 388 päeva), s.o 388 tundi. Üldkasulik töö tuleb teha ära 1 aasta jooksul.

§ 69

lg 4 kohaselt tuleb üldkasuliku töö tegemise ajal järgida kontrollnõudeid vastavalt

§-s 75 sätestatule. H.L peab: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohtu järeldused Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb H.L

§ 215lg 1 järgi süüdi mõista.

Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 705 eurot ja määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 48 eurot (kokku 753 eurot). Kokkuleppe kohaselt jäävad menetluskulud süüdistatava kanda vaid osaliselt. Töötu süüdistatav selgitas kohtus, et tema regulaarne kuusissetulek koosneb vaid 130-eurosest abirahast; lisaks teeb ta aeg-ajalt juhutöid. Maksukohuslaste registri kohaselt ei teeninud H.L

1. ja
2. aastal midagi (tl 29). Seetõttu jätab kohus KrMS § 180 lg 3 ls 2 alusel menetluskulud poole ulatuses (st 376,50 eurot) riigi kanda ning mõistab KrMS § 180 lg 1 ls 1 alusel teise poole ulatuses (st samuti 376,50 eurot) välja H.L-ilt . KrMS § 180 lg 3 ls 3 alusel kohustab kohus H.L-i maksma need menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Erkki Hirsnik 3