← Eesti

4-18-6453/3

4-18-6453 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. detsembril 2018.a Tallinna kohtumaja Väärteoasja number 4-18-6453 Kohtunik Leili Raedla Kaebuse esitaja M.R isikukood XXX, k

§ 114

lg 4 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Kaebuse esitamise viimane päev oli väärteoasjas tehtud otsuse kohaselt

  1. november 2018.a, kuivõrd väärteoprotokollis on märgitud kuupäev 12.11.2018.a., millal on kohtuvälise menetleja lahend tutvumiseks kättesaadav. Kaebus koos tähtaja ennistamise taotlu sega on esitatud Harju Maakohtule
  2. detsembril 2018 .a, seega peale kaebuse esitamiseks seaduses ettenähtud tähtaja möödumist. Vastavalt

§ 38

lg -le 1 järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 lg 1 sätestab, et mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg ennistatakse selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvateks põhjusteks äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega ja muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Riigikohus on asunud seisukohale, et kaebetähtaja ennistamisel mõistetakse mõjuva põhjusena sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordi - või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud – raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus väärteoasjas nr 3-1-1-144-03 – RT III 2004, 2, 20 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-98 – RT III 1998,21,211). Kohtule on kaebuse tähtaja ennistamise taotlus esitatud põhjendusel, et kaebaja sai väärteootsusest teada 04.12.

  1. Kaebajale ei ole kohtuväline menetleja selgitanud, millal on lahendi koopia temale kättesaadav ja millal algab kaebetähtaeg. Kaebajale ei selgitatud üldse, et mingi dokumendi saamiseks tuleb kaebajal ilmuda Kohtla-Järvelt uuesti Tallinna Lennujaama. Kaebaja sai aru, et dokument saadetakse tema e-postile x Maksu- ja Tolliameti 11.10.2018.a väärteoprotokollis väärteoasjas nr 93001800164029 on sõnaselgelt märgitud, et kaebetähtaeg algab kuupäevast, mil kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Samuti on ära toodud kuupäev
  2. november 2018.a. Väärteoprotokollile on alla kirjutanud ka menetlusalune isik ning omakäeliselt on märkinud enda e-posti aadressiks x Ka nähtub protokollist, et menetlusalusele isikule on selgitatud tema õigusi ja kohustusi, mida kaebaja kinnitas ka allkirjaga.

§ 114

lg 4 kohaselt arvestatakse kohtuvälise menetleja üldmenetluse otsuse peale kaebuse esitamise tähtaega päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav . Kohtu hinnangul järeldub viidatud sätetest ühemõtteliselt, et kohtuvälise menetleja otsuse teatavakstegemisel eeldatakse menetlusaluse isiku aktiivset rolli, s.o seda, et menetlusalune isik läheks väärteoprotokollis teatavaks tehtud ajal ise kohtuvälise menetleja juurde otsusega tutvuma (RKL 3-1-1-83-08). Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtule kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks esitatud mitte ühtegi objektiivset asjaolu, mistõttu ei kuulu taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamisele.

§ 118

lg 2 p 1 kohaselt kui kaebus on esitatud pärast

§ 114

lg 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata, teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia kaebajale ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule. Kohus juhindub KrMS § -st 172,

§ 118lg 2 p 1, § 193.

/allkirjastatud digitaalselt/ Leili Raedla Kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.