Obsah (6)
§ 2§ 12§ 15§ 56§ 47§ 574-18-3862 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. jaanuar 2019.a, Pärnu Väärteoasja number 4-18-3862 Kohtunik Indrek Nummert Kohtuistungi sekretär Evi Gol
§ 2
lg 2 alusel karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. LS § 223 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki -, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. LS § 16 lg 1 kohaselt liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. LS § 50 lg 3 p 1 kohaselt juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab: 1) sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Vaidlust ei ole, et liiklusõnnetus toimus x, x linnaosas, x, x 23.02.2018 kell 08.18, kui L.N sõidukiga x liikus mööda x suunas. Vaidlust ei ole ka selles osas , et sellel teelõigul oli lubatud kiirus 50 km/h. Eeltoodu nähtub ka sündmuskoha vaatlusprotokollist ja täiendavast vaatlusprotokollist . Vaidlust ei ole selles, et liiklusõnnetus, milles osalesid x ja x juhtus, kuid vaidlus on selles, kes põhjustas liiklusõnnetuse. Ekspertiisi kohaselt sõiduautode x reg. märk x ja x reg. märk x tehniliselt reaalne vastastikune asend ja paiknemine sõidutee suhtes kokkupõrke hetkel on toodud aktile lisatud arvutiprogrammi PC-Crash 11.1 rekonstruktsiooni skeemil. Sõiduautode x reg. märk x ja x reg. märk x arvutuslikud liikumiskiirused olid kokkupõrke hetkel vastavalt 24 km/h ja 80 km/h. Kokkupõrke eelseid liikumiskiirusi rehvijälgede alusel ei ole võimalik määratleda, sest jäljed puuduvad. Sõiduauto x reg. märk 0 xjuhi poolt Paldiski mnt sõiduteele väljasõidu hetkel asus sõiduauto x reg. märk x kokkupõrke kohast arvutuslikult u mbes 93,3 m kaugusel. Mis puutub nähtavusse sõiduauto xjuhti kohalt, siis teega külgnevad staatilised objektid nähtavust peateele väljasõidul ei piira. Kuidas mõjutasid asjaolu, kas sõiduauto x oli nähtav, teel liikunud teised sõidukid, ei ole ekspertiisi teel võimalik määrata. Samas tuleb märkida, et sõiduauto x oli sõ iduauto x juhi poolt peateele väljasõidu hetkel niivõrd kaugel ja liikus lubatud piirkiirusest oluliselt suurema kiirusega, mistõttu ei oma nähtavus antud juhul määravat tähendust, kuivõrd lubatud piirkiirust arvestades ei tekitanud liiklusohtu sõiduauto x pealteele väljasõit. Ekspert istungil selgitas ja täpsustas enda esitatud seisukohti. Eksperdi ütluste kohaselt sõidukiiruste tuvastamisel kasutatud arvutiprogrammi. See tarkvara on liiklusõnnetuste rekonstruktsiooni ja simuleerimise tarkvara. Fotod kahjustustest, see on ka üheks lähteandmeks, 4
(7)4-18-3862 mille järgi programm kiirusi arvutab. Liikumisenergia kiirus näitab kahjustuse tekkimiseks vajaliku energiat liikumiskiirusena. Programmis on tehnilised näitajad kõikide sõidukimarkide kohta. Andmed, mis on olulised, need on aktis kirjeldatud – teekatte tingimused, sõidukite asend vastastikku ja asend sõiduteel, vähemalt ühe sõiduki lõplik asend, kahjustuste ulatus, sõidukite tehnilised näitajad. Kiiruse kindlusskaalat ei ole, kuid ekspert on kindel, et 50 km tunnis on välistatud. Võib väita, et 80 km/h oli xkiirus kokkupõrke hetkel. Kokkupõrkele eelneva osas ei saa ekspert öelda täpset kiirust, kuid kinnitas istungil, et x kiirus oli vähemalt 80 km/h. x liikumine 50 km/h on välista tud, arvestades arvutusi ning sõiduki kahjustusi. Ekspert selgitab, et kasutab oma töös tabeleid ning nende järgi saab öelda, palju deformatsiooni tekitamiseks oli vaja jõudu. Kohus loeb ekspertiisiakti, arvestades eksperdi ütlusi, kuidas on ekspertiis tehtud, usaldusväärseks ning seega ei ole alust ka simulatsioonides kahelda. Asja materjalidele on lisatud ka video, millelt on liiklusõnnetus näha. Kohus on vaadanud videot tavalise kiirusega ning ka aeglustatud kiirusel. Ekspertiisiakti, eksperdi ütluste, ekspertiisile lisatud simulatsiooni videoga ning videoga reaalsest sündmusest on tõendatud, et L.N ületas autot juhtides antud teelõigul suurimat lubatud sõidukiirust. Seeläbi eksis menetlusalune isik LS § 50 lg 3 p -s 1 ja LS § 16 lg 1 sätestatud nõu ete vastu. Sõidukiiruse ületamises eraldi ei ole süüdistust esitatud. Kuid küsimus sobiva sõidukiiruse valikul kuulub siiski tõendamisesemesse, kuivõrd nimetatud hooletu suhtumine ilmselt mõjutas ka xjuhi reageerimiskiirust, kas ta oleks saanud otsasõitu vältida. Pardakaamera videost on näha, et x juht ei jõua reageerida aeglasel kiirusel liikuva x sõidurea vahetusele ja ilmselt ei ole seetõttu tema sõidukiirus sobiv. Ekspertiisile lisatud CD- l on arvutis näha kaks erinevat simulatsiooni, esimene neist juhtunud olukorra simulatsioon ning teine kui x oleks liikunud lubatud sõidukiirusel 50 km/h. Teisest simulatsioonist nähtuvalt liiklusõnnetust ei oleks juhtunud. Seega kohus leiab, et tõendamist on leidnud, et L.N -i poolt liiklusnõuete rikkumine on kausaalseoses varalise kahju ja tervisekahjustuse ga x juhile. K ui L.N oleks sõitnud sobiva (lubatud) piirkiirusega, ei oleks kannatanul varalist kahju ja tervisekahjustusi tekkinud. Liiklusõnnetus juhtus talvistes oludes ja teel kus oli lubatud sõidukiirus kuni 50 km/ha, eeltoodu tõttu kohus leiab, et menetlusalusel isikul ei olnud ilmselt sobivat sõidukiirust. Kannatanu tervisekahjustused on tõendatud SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla teatisega liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest. Objektiivse tunnuse varalise kahju tõendamiseks piisab vaadeldud x fotodest. Sõidukite kahjustused on tõendatud nende vaatlusprotokollidega, vastavalt x kahjustused sõiduki tagaosas ja x-l esiosas. Sõiduki Škoda kahjustused on tõendatud lisaks sõiduki vaatlusprotokolli le ka sündmuskoha vaatlusele lisatud fototabeliga. Nimelt, s õiduki tagaosas on klaas katki, pakiruumiluuk deformeerunud, stange katki, registreerimisnumber puudu, parem tagumine rehv tühi, tagumine pumper pooleks, ramm surutud rattakoopasse. Kriminaalkolleegium on korduvalt selgitanud, et mitme osapoolega liiklusõnnetuste puhul tuleb hinnata kõigi õnnetuse osapoolte käitumist. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10. veebruari 2005. a otsus väärteoasjas nr 3 -1-1-2-05, p 8, 6. oktoobri 2006. a otsus väärteoasjas nr 3 -1-1-79-06, p 6 ja 19. novembri 2012. a otsus väärteoasjas nr 3 -1-1-85-12, p 6). See on vajalik, kuna /…/ tagajärjedelikti (koosseisupäraseks tagajärjeks on varaline kahju või inimese tervisekahjustus) toimepanemise eest vastutab üksnes isik, kelle tegu oli tagajärje suhtes põhjuslik (
§ 12lg 2).
On võimalik, et liiklusnõudeid rikkusid erinevad liiklusõnnetuse osapooled ning sellisel juhul tuleb välja selgitada, milline neist rikkumistest põhjustas varalise kahju või inimese tervisekahjustuse. 5
(7)4-18-3862 Võimalik on seegi, et tagajärje suhtes on kausaalne mitte ühe, vaid mitme isiku käitumine. Sellest tulenevalt ei ole võimalik lahendada ühe liiklusõnnetuse osapoole vastutuse küsimust ilma teiste osapoolte käitumist hindamata (RK
- oktoobri
- a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-79-06). Ka kannatanu rikkus liiklusnõudeid, seda nähtuvalt sündmusest tehtud videost ning ka ekspertiisiaktile lisatud videotelt. Nimelt, parempööret tehes reastus koheselt üle mitme rea vasakule, näidates sealjuures suunatuld hoopis paremale. See ei ole aga põhjuslikus seoses tagajärjega – kannatanule tekitatud varalise kahju ja tervisekahjustustega. Tuginedes ekspertarvamusele võib kinnitada, et kui x oleks liikunud sobiva (lubatud) sõidukiirusega, poleks tohtinud x jõuda üldse x nii lähedale. x juht peateele keerates võis veenduda, et vasakult tulevad autod on temast väga kaugel. Ilmselt sobiva sõidukiiruse korral oleks olnud võimalik tagant otsasõitu vältida. Tagajärjedelikti toimepanemise eest vastutab karistusõiguslikult üksnes isik, kellele on põhjustatud tagajärg ka õiguslikult omistatav. Menetlusaluse isiku hoolsuskohustuse rikkumise vahel – s.o ilmsel mitte sobiv sõidukiirus reageerimiseks ja kahju (nii tervise kui varakahju) tekitamise vahel on põhjuslik seos ekvivalentsusteooria ( ) mõttes. Tõendamist on leidnud, et liiklusõnnetuse põhjustamise eest on vastutav üksnes L.N. On arusaadav, et valele poole suuna näitamine võib põhjustada liiklusõnnetuse, kuid üksnes juhul kui vahetult läheneb peateelt sõiduk. Eksperdi simulatsioone arvestades sellist olukorda aga ei tekkinuks üldse, kui x kiirus oleks olnud sobiv. Seetõttu tuleb tuvastada, et tagajärg ei ole xjuhile omistatav, sest tema hoolsuskäitumine ei saanuks sellist tagajärge reeglina kaasa tuua. Juhi reageerimiskiirus peab olema kohane lubatud ja sobivale sõidukiirusele. Antud juhul ei saaks ette heita x juhile, et ta ei märganud x-i enne peateele manöövri tegemist, sest enne manöövrit ja ilmselt piisavalt ka selle ajal oligi tee küllaldaselt vaba ning sobiva kiiruse korral x poleks tohtinud vahetult x taha üldse jõuda. Manöövri ohutuses võib veenduda, kui vasakul on tee vaba ja ohutus on tagatud, kui ka mõlemad autod sõidavad selleks sobiva sõidukiirusega edasi ja antud teelõigul ilmselt mitte kiiremini kui 50 km/ha. Seda nõuet täielikult eiras x. Seega antud juhul eesliikunud x juhi ekslik suunanäitamine ei põhjustanuks aga mingit õnnetust, kui tema taga liikunud x oleks oma hoolsuskohustust täitnud ehk valinud sellise sõidukiiruse, mis ilmselt oleks olnud sobiv antud teelõigul ja ilmastiku oludes, saanuks pidada ka x juhi reageerimiskiirust sobilikuks. Eeltoodu oleks võimaldanud nõutava kiiruse ja pikivahe hoidmise korral tagant otsasõitu ka x juhil vältida.
§ 15lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu.
Hooletuse puhul ei näe isik ette hoolsusetu teoga kaasnevat tagajärge, kuigi oleks võinud ja pidanud seda ette näg ema. Reeglina pole isik hooletuse puhul üldse teadlik oma käitumise õigusvastasusest, unustades oma kohustused täitmata või jättes märkamata midagi, mille tähelepanemiseks ta oli kohustatud. Kohus on seisukohal, et menetlusalune isik L.N pani LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime ettevaatamatusest hooletuse vormis, kuna ei veendunud oma sõidukiiruse ohutuses ehk sobivas sõidukiiruses ning ei suutnud otsasõitu x vältida . Juhul, kui L.N oleks sõitnud sobiva kiirusega, oleks ta saanud liiklusõnnetuse sellega ära hoida. Karistus 6
(7)4-18-3862
§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.
Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb
§ 56
kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid. LS § 223 lg 1 sätestab, et mootorsõiduki -, maastikusõiduki - või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
§ 47
lg 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot. Arvestades, et LS § 223 lg 1 järgi on rahatrahvi määramise korral maksimaalseks määraks 300 trahviühikut, on rahatrahvi keskmiseks määraks 150 trahviühikut. Kohtuväline menetleja määras L.N-ile LS § 223 lg 1 järgi karistuseks rahatrahvi 130 trahviühiku ulatuses, so 520 eurot, mis alla sanktsiooni keskmist määra. L.N-ile on karistusregistri kohaselt üks varasem kehtiv väärteokarisus, samuti kiiruse ületamises . Süü suuruse hindamisel arvestab kohus, et L.N pani rikkumise toime ettevaatamatusest hooletuse vormis. Samas, liiklusõnnetuses sai kannatanu tervisekahjustused ning sõidukitele tekitatud vigastused olid üpris suured. Kohus ei ole tuvastanud, et L.N-i puhul esineks
§ -s 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid. Samuti ei ole kohus tuvastanud karistust kergendavaid asjaolusid
§ 57mõttes.
Arvestades ülaltoodut leiab kohus, et L.N-i süü on keskmine. Seega kohaldatud keskmise määra lähedase karistuse muutmiseks alust ei ole. Samas tuleb võimaldada L.N rahatrahvi ositi tasumine käesoleva kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul, arvestades isiku majanduslikku seisundit ja kuna ka kohtuväline menetleja on seda taotlust toetanud. Menetluskulud L.N-i menetluskulud jäävad tema enda kanda. Vastavalt Lääne prefektuuri otsusele tuleb tasuda ka ekspertiisi maksumus summas 457 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel, arvestades isiku majanduslikku seisundit ja kohtuvälise menetleja seisukohta, võimaldada L.N menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Nummert Kohtunik 7
(7)