Obsah (13)

§ 184§ 68§ 54§ 55§ 832§ 83§ 22§ 21§ 15§ 16§ 56§ 84§ 201

1-20-1108 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. september 2020. a, Pärnu kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-1108 (17250100043) Kohtunik Anu Tammeniit R

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi, Guido Riibaku ja Juris Lubānsi süüdistuses

§ 184

lg 2 p 1 järgi üldmenetluses Ringkonnaprokurör Kaido Tuulemäe Süüdistatav Guido Riibak isikukood: 37706134714; xxx varem kriminaalkorras karistamata. Kahtlustatavana kinni peetud 23.09.2019-24.09.

1. a. Tõkend – vahistamine alates 25.09.
2. a. Kaitsja määratud korras Margo Põbo Süüdistatav Kristo-Rainar Lainelo isikukood: 36606190229; xxx varem kriminaalkorras karistamata. Kahtlustatavana kinni peetud 23.09.2019-24.09.
3. a. 1 1-20-1108 Tõkend – vahistamine alates 25.09.
4. a. Kaitsja kokkuleppel Gregori Palm Süüdistatav Juris Lubāns sündinud: 23.07.1976; xxx varem Eesti Vabariigis kriminaalkorras karistamata. Kahtlustatavana kinni peetud 30.09.2019-01.10.
5. a. 02.10.
6. a Pärnu Maakohtu määrusega kohaldatud tõkendina vahistamist. 29.01.
7. a Pärnu Maakohtu määrusega vabastati isik vahi alt. Kehtiv tõkend puudub. Kaitsja kokkuleppel Vladimir Sadekov RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306, § 311, § 312, § 313, kohus otsustas:
8. Süüdi tunnistada Guido Riibak

§ 184

lg 2 p 1 järgi ning mõista karistuseks 8 (kaheksa) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistusaja algust lugeda alates 23.09.2019. a. 2. Süüdi tunnistada Kristo-Rainar Lainelo

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi ning mõista karistuseks 8 (kaheksa) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistusaja algust lugeda alates 23.09.2019. a. 3. Süüdi tunnistada Juris Lubāns

§ 184

lg 2 p 1 järgi ning mõista karistuseks 8 (kaheksa) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 30.09.201929.01.2020, s.o 4 (neli) kuud ning lugeda veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 7 (seitse) aastat ja 8 (kaheksa) kuud vangistust. Juris Lubānsil ilmuda vanglasse karistust kandma kutse peale ning karistuse kandmise aja algust arvata alates karistuse kandmisele asumisest. 4.

§ 54

lg 1 alusel kohaldada Juris Lubānsile lisakaristusena väljasaatmine riigist koos sissesõidukeeluga 5 (viieks) aastaks, millise lisakaristuse tähtaega arvestada

§ 55lg 2 alusel alates isiku Eesti Vabariigist väljasaatmisest.

2 1-20-1108

1. Tõkend – vahistamine – jätta Guido Riibaku ja Kristo-Rainar Lainelo suhtes muutmata ja tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
2. Konfiskeerimine 6.1

§ 832

lg 1 alusel konfiskeerida Guido Riibaku kinnipidamisel ära võetud sularaha 460 (nelisada kuuskümmend) €, mis on Pärnu Maakohtu 24.10.2019 määrusega nr 1-19-8314 arestitud ja kantud Rahandusministeeriumile kuuluvale Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole EE932200221023778606 (viitenumber xxx); 6.2

§ 832

lg 1 alusel konfiskeerida Guido Riibakule kuuluv sõiduauto Peugeot 206 (registreerimismärk xxx), mis on Pärnu Maakohtu 24.10.2019 määrusega nr 1-19-8314 arestitud; 6.3

§ 832

ja § 84 alusel konfiskeerimise asendamiseks välja mõista Guido Riibakult 7120 (seitse tuhat ükssada kakskümmend) €, mille täitmise tagamiseks jätta muutmata Pärnu Maakohtu 24.10.2019 määrusega nr 1-19-8314 Eesti Vabariigi kasuks seatud kohtulik hüpoteek Guido Riibakule kuuluvale kinnisasjale registriosa numbriga xxx, katastritunnus xxx, aadress xxx; 6.4

§ 832

lg 1 alusel konfiskeerida Kristo-Rainar Lainelo valdusest leitud ja ära võetud sularaha 480 (nelisada kaheksakümmend) €, mis on Pärnu Maakohtu 10.01.2020 määrusega nr 1-19-10304 arestitud ja kantud Rahandusministeeriumile kuuluvale Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole EE932200221023778606 (viitenumber xxx). Konfiskeerimise asendamiseks välja mõistetud summa tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber

1. Selgituseks märkida: konfiskeerimise asendamine, isiku nimi, kriminaalasja number. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
2. KrMS § 179, § 175, § 180 lg 1 alusel välja mõista Guido Riibakult menetluskuluna riigituludesse: - sundraha 1460 €; - 1/3 narkootilise aine ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 19E-AN1105) kulust, s.o 140 €; - 1/3 arstlik kohtutoksikoloogiaekspertiisi (ekspertiisiakt nr 19E-LÕX0147) kulust, s.o 31,67 €; - 1/3 DNA-ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 19E-GE1113) kulust, s.o 1995 €; - asitõendi saatekulu 54 €; - määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud 2229,60 €, kokku 5910,27 €. KrMS § 179, § 175, § 180 lg 1 alusel välja mõista Kristo-Rainar Lainelolt menetluskuluna riigituludesse: - sundraha 1460 €; - 1/3 narkootilise aine ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 19E-AN1105) kulust, s.o 140 €; - 1/3 arstlik kohtutoksikoloogiaekspertiisi (ekspertiisiakt nr 19E-LÕX0147) kulust, s.o 31,67 €; - 1/3 DNA-ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 19E-GE1113) kulust, s.o 1995 €; - määratud kaitsjale määratud tasu 146,40 €, kokku 3773,07 €. Kristo-Rainar Lainelo valitud kaitsja kulud summas 4249,99 € jätta tema enda kanda. 3 1-20-1108 KrMS § 179, § 175, § 180 lg 1 alusel välja mõista Juris Lubānsilt menetluskuluna riigituludesse: - sundraha 1460 €; - 1/3 narkootilise aine ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 19E-AN1105) kulust, s.o 140 €; - 1/3 arstlik kohtutoksikoloogiaekspertiisi (ekspertiisiakt nr 19E-LÕX0147) kulust, s.o 31,67 €; - 1/3 DNA-ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 19E-GE1113) kulust, s.o 1995 €; - määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud 449,76 €, kokku 4076,43 €. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Guido Riibakul kasutada viitenumbrit 99920700041159, Kristo-Rainar Lainelol kasutada viitenumbrit 99920700041162 ja Juris Lubānsil kasutada viitenumbrit
3. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
4. Asitõendid, salvestised ja muud äravõetud objektid: - 2 CD-plaati ja 7 DVD-plaati, milledel on 24.09.2019 G. Riibaku elukohast läbiotsimise käigus ära võetud kõvaketta Verbatim koopiafail, Juris Lubansi mobiiltelefoni Samsung xxx vaatluse andmed, Coop Keskühistu territooriumi valvekaamera salvestis, xxx poolt saadetud veoauto MAN GPS andmed, 01.10.2019 ja 25.09.2019 jälitustoimingu protokollide lisad, 14.10.2019 G. Riibaku ja 12.11.2019 K.-R. Lainelo varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokollide lisad ning mis asuvad kriminaaltoimiku juures, KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde; - 24.09.2019 G. Riibaku elukohast läbiotsimise käigus ära võetud mobiiltelefoni Apple iPhoneXR koopiafail nimega G.Riibak-iPhoneXR.ufdr ja mobiiltelefoni BQ Aquaris X2 koopiafail nimega G.Riibak-BQ.ufdr, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldusja menetlusosakonna keskkriminaalpolitsei andmehoidlas, hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud; - narkootiline aine (6113g kanepiõisikud), mis asuvad hoiul Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis, konfiskeerida

§ 83lg 4 ja § 191 alusel ning kohtuotsuse jõustumisel Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; - Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri asitõendite hoidlas asuvad nuga ja ruuduline paberileht (pakend nr 1 GRKP); ACTION kirjega kandekott (pakend nr 1 GR Auto LO); FOX kirjega paela küljes võtmekimp kolm võtmega, musta värvi rahakott, mille münditaskus: 2 zetooni ja 1 eurosenti ja hambavahede puhastaja; LHV pangakaart nr xxx Guido Riibak nimele, payments kaart nr xxx Guido Riibak nimele, partnerkaart nr xxx Guido Riibak nimele, EV juhiload nr ETxxx Guido Riibak nimele (pakend nr 2 GR Auto LO); musta värvi rahakott (pakend nr 3 GR Auto LO); RayBan kirjega prillitoos koos päikseprillidega (pakend nr 7 GR auto LO); kindad (pakend nr 8 GR Auto LO); ruuduline sangadega (IKEA) kandekott, laiguline seljakott koos ekspertiisist tagastatud vaakumpakenditega, milles oli kuurist leitud marihuaana, LOS ANGELES KINGS kirjega spordikott (pakend nr 1 xxx kuur LO); käekell (pakend nr 1 x LO); sülearvuti ACER koos laadijaga (pakend nr 2 xx LO); tootekarbis musta värvi I PHONE koos laadijaga (pakend nr 3 xxx LO); mustade kaantega visiitkaardihoidja koos erinevad visiitkaartidega ning mille kaane vahel 1 rubla, poolik viierublane, 2* kakskümmendviis rubla, sinist värvi kaantega MONEX kirjega märkmik, Lyoness cashbackcard nr xxx xx 4 1-20-1108 nimele, Lyoness Cashbackard nr xxx x OÜ nimele, Lyoness Cashbackard nr xxx A OY nimele, Lyoness Cashbackcard nr xxx Guido Riibak nimele, Lyoness Leadacademy kaart, Advancedcash kaart nr xxx Guido Riibak nimele, Advancedcash kaart nr xxx Guido Riibak nimele (pakend nr 4 xx LO); LHV Pangakaart nr xxx A R nimele (pakend nr 5 xx LO); SanDisk mälupulk, Kingston mälupulk, Tomra mälupulk (pakend nr 6 xx LO); mobiiltelefon Apple iPhone XR (IMEI:xxx) ja mobiiltelefon PQAquaris X2 (pakend nr 7 xx LO); sülearvuti DELL koos laadijaga (pakend nr 8 xx LO); Swedbank pangakaart nr xxx Guido Riibak nimele (pakend nr 9 xx LO); „Verbatim“ kõvaketas (pakend nr 10 xx LO) - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Guido Riibakule; - Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri asitõendite hoidlas asuvad ekspertiisist tagastatud pakkekiled (pakend nr 1 GR Auto LO); ekspertiisist tagastatud vaakumpakendid, milles oli kuurist leitud marihuaana (pakend nr 1 xx kuur LO); ekspertiisist tagastatud pakkepaber ja pakkepael, ekspertiisist tagastatud teibid, ekspertiisist tagastatud pappkast (pakend nr 1 xx maja LO); ekspertiisist tagastatud vaakumpakend, milles oli majast leitud marihuaana (pakend nr 2 xx maja LO); valge ümbrik (milles oli sularaha) (pakend nr 3 xx maja LO); ekspertiisist tagastatud pakend nr 6 GR Auto LO sinine 2,2 l pudel, pakend nr 4 GR Auto LO pudeli ülemise osa ja pakend nr 5 GR Auto LO pudeli alumine osa, mis asuvad pakendis nr 1 - hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud esemed; - Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri asitõendite hoidlas asuvad vaakumpakendaja ja pakendamiskile (1 tk) (pakend nr 6 xx maja LO) - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Kristo-Rainar Lainelole.

1. Kohtuotsus saata jõustumisel täitmiseks Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuurile ja Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Motiveeritud kohtuotsus on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral kättesaadav Pärnu Maakohtu Pärnu Kuninga tn kohtumaja kantselei kaudu 23.10.2020.a. Süüdistuse sisu Guido Riibakut süüdistatakse selles, et tema korraldas ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos Kristo-Rainar Lainelo ja Juris Lubānsiga 22.09.2019 suures koguses, ehk rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud koguses, narkootilise aine kanepi ebaseaduslikku vedu Läti Vabariigist Eesti Vabariiki ning Eestis selle edasi toimetamise aadressile Xx, X küla, X vald, Harjumaa, kus narkootilist ainet ebaseaduslikult ühiselt vallati kuni 23.09.2019 kella 22.10-ni. Guido Riibaku ja Kristo-Rainar Lainelo teadmisel ja eelneval kooskõlastamisel sai Juris Lubāns ebaseaduslikult enda valdusesse eeluurimisel tuvastamata ajal, kohas ja isikult pappkasti pakendatuna 6113g kanepit (kanepiõisikud, tetrahüdrokannabinooli sisaldus 23%) ning pani selle eeluurimisel kindlakstegemata kohas enda kasutuses olevasse veoauto MAN (registreerimismärgiga xxx) panipaika. Seejärel 22.09.2019 kell 19.52 vedas Juris Lubāns nimetatud 6113g narkootilist ainet kanepit veoautoga MAN ebaseaduslikult Läti Vabariigist Ikla piiripunki kaudu Eesti Vabariiki ning mööda Tallinn-Pärnu-Ikla maanteed edasi kuni Tallinn-Pärnu-Ikla maantee
2. kilomeetrini, kus kell 22.52 andis kasti kanepiga üle 5 1-20-1108 KristoRainar Lainelole. Vastavalt kokkulepitud teoplaanile vedas Kristo-Rainar Lainelo pappkasti kanepiga oma sõidukiga Volkswagen Transporter (registreerimismärgiga xxx) enda elukohta, aadressil Xx, X küla, X vald, Harjumaa ning peitis selle nimetatud aadressil asuvasse kõrvalhoonesse (kuuri). 23.09.2019 ajavahemikul kell 18.42- 18.46 pani Guido Riibak Xx asuvas kõrvalhoones (kuuris) eelpool nimetatud pappkastist mustadesse vaakumpakenditesse pakendatud kanepi (kokku 6113g) endale kuuluvasse laigulisse seljakotti, pealt tõmblukuga kandekotti ning seejärel Los Angeles Kings kirjega spordikotti ning jättis spordikoti kanepiga puukuuri. Guido Riibak ja Kristo-Rainar Lainelo hoidsid narkootilist ainet ebaseaduslikult enda valduses kuni 23.09.2019 kella 22.10-ni, mil see politsei poolt Xx kinnistul kuuri läbiotsimisel leiti ja ära võeti. Narkootiline aine kanep, mille THC sisaldus ületab 0,2%, kuulub vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 31 lg 1 ja sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 alusel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise või psühhotroopse aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kohtutoksikoloogiaeksperdi sõnul piisab kümnele isikule narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 7,5 grammist kanepist. Seega 6113 grammist narkootilisest ainest kanepist piisanuks narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 8150 inimesele. Guido Riibaku poolt ebaseaduslikult käideldud narkootilise aine kogus vastab suurele kogusele NPALS § 31 lg 3 mõttes, kuivõrd on tuvastatud narkootilise aine käitlemine koguses, millest piisanuks narkootilise joobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Guido Riibakul puudus luba kanepi käitlemiseks. Eelpool kirjeldatud tegude puhul teadis Guido Riibak, et ta käitleb narkootilist ainet kanepit ning seda, et narkootiliste ainete omandamiseks, valdamiseks, hoidmiseks, veoks, edasitoimetamiseks ja edasiandmiseks on vaja eriluba, mida tal ei olnud. Nimetatud asjaolusid teades, käitles Guido Riibak narkootilist ainet tahtlikult ebaseaduslikult. Kuivõrd tegemist oli tema eesmärgiga, on tuvastatud Guido Riibaku käitumises koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes kavatsetus. Seega Guido Riibak, suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega grupis, pani toime

§ 184lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kristo-Rainar Lainelot süüdistatakse selles, et tema korraldas ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos Guido Riibaku ja Juris Lubānsiga 22.09.2019 suures koguses, ehk rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud koguses, narkootilise aine kanepi ebaseaduslikku vedu Läti Vabariigist Eesti Vabariiki ning Eestis selle edasi toimetamise aadressile Xx, X küla, X vald, Harjumaa, kus narkootilist ainet ebaseaduslikult ühiselt vallati kuni 23.09.2019 kella 22.10-ni. Kristo-Rainar Lainelo ja Guido Riibaku teadmisel ja eelneval kooskõlastamisel sai Juris Lubāns ebaseaduslikult enda valdusesse eeluurimisel tuvastamata ajal, kohas ja isikult pappkasti pakendatuna 6113g kanepiõisikuid (tetrahüdrokannabinooli [THC] sisaldusega 23%) ning pani 6 1-20-1108 selle eeluurimisel kindlakstegemata kohas enda kasutuses olevasse veoauto MAN (registreerimismärgiga xxx) panipaika. Seejärel 22.09.2019 kell 19.52 vedas Juris Lubāns nimetatud 6113g kanepiõisikuid veoautoga MAN ebaseaduslikult Läti Vabariigist Ikla piiripunki kaudu Eesti Vabariiki ning mööda Tallinn-Pärnu-Ikla maanteed edasi kuni TallinnPärnu-Ikla maantee

1. kilomeetrini, kus kell 22.52 andis kasti kanepiga üle Kristo-Rainar Lainelole. Vastavalt kokkulepitud teoplaanile vedas Kristo-Rainar Lainelo pappkasti kanepiga oma sõidukiga Volkswagen Transporter (registreerimismärgiga xxx) enda elukohta, aadressil Xx, X küla, X vald, Harjumaa ning peitis selle nimetatud aadressil asuvasse kõrvalhoonesse (kuuri). 23.09.2019 ajavahemikul kell 18.42-18.46 pani Guido Riibak Kristo-Rainar Lainelo teadmisel ja eelneval kokkuleppel Xx asuvas kõrvalhoones (kuuris) eelpool nimetatud pappkastist mustadesse vaakumpakenditesse pakendatud kanepi (kokku 6113g) endale kuuluvasse laigulisse seljakotti, pealt tõmblukuga kandekotti ning seejärel Los Angeles Kings kirjega spordikotti ning jättis spordikoti kanepiga kuuri. Guido Riibak ja Kristo-Rainar Lainelo hoidsid narkootilist ainet ebaseaduslikult enda valduses kuni 23.09.2019 kella 22.10-ni, mil see politsei poolt Xx kinnistul kuuri läbiotsimisel leiti ja ära võeti. Samuti omandas Kristo-Rainar Lainelo kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isikult, kohas ja ajal enne 23.09.2019 ebaseaduslikult suures koguses s.o 13,23g kanepiõisikuid, mille THC sisaldus oli 26% ning hoidis ainet ebaseaduslikult enda elukohas, Xx, X küla, X vald, Harjumaa elumaja teisel korrusel paiknevas elutoas, kiiktooli padja all vaakumpakendisse pakendatult kuni 23.09.2019, mil politsei poolt teostatud elumaja läbiotsimisel kanepiõisikud leiti ja ära võeti. Narkootiline aine kanep, mille THC sisaldus ületab 0,2%, kuulub vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 31 lg 1 ja sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 alusel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise või psühhotroopse aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kohtutoksikoloogiaeksperdi sõnul piisab kümnele isikule narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 7,5 grammist kanepist. Seega 6113 grammist narkootilisest ainest kanepist piisanuks narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 8150 inimesele ning 13,23 grammist kanepist 17 inimesele. Kristo-Rainar Lainelo poolt ebaseaduslikult käideldud narkootilise aine kogus vastab suurele kogusele NPALS § 31 lg 3 mõttes, kuivõrd on tuvastatud narkootilise aine käitlemine koguses, millest piisanuks narkootilise joobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kristo-Rainar Lainelol puudus luba kanepi käitlemiseks. Eelpool kirjeldatud tegude puhul teadis Kristo-Rainar Lainelo, et ta käitleb narkootilist ainet kanepit ning seda, et narkootiliste ainete omandamiseks, valdamiseks, hoidmiseks, veoks, edasitoimetamiseks ja edasiandmiseks on vaja eriluba, mida tal ei olnud. Nimetatud asjaolusid teades, käitles Kristo-Rainar Lainelo narkootilist ainet tahtlikult ebaseaduslikult. Kuivõrd tegemist oli tema eesmärgiga, on tuvastatud Kristo-Rainar Lainelo käitumises koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes kavatsetus. 7 1-20-1108 Seega Kristo-Rainar Lainelo, suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega grupis, isikuna, kes on varem toime pannud karistusseadustiku
2. peatüki
3. jaos sätestatud kuriteo, pani toime

§ 184lg 2 p 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Juris Lubānsit süüdistatakse selles, et tema korraldas ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos Kristo-Rainar Lainelo ja Guido Riibakuga 22.09.2019 suures koguses, ehk rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud koguses, narkootilise aine kanepi (kanepiõisikute) ebaseaduslikku vedu Läti Vabariigist Eesti Vabariiki ning Eestis selle edasi toimetamise aadressile Xx, X küla, X vald, Harjumaa, kus narkootilist ainet ebaseaduslikult ühiselt vallati kuni 23.09.2019 kella 22.10-ni. Guido Riibaku ja Kristo-Rainar Lainelo teadmisel ja eelneval kooskõlastamisel sai Juris Lubāns ebaseaduslikult enda valdusesse eeluurimisel tuvastamata ajal, kohas ja isikult pappkasti pakendatuna 6113g kanepit (kanepiõisikud, tetrahüdrokannabinooli sisaldus 23%) ning pani selle eeluurimisel kindlakstegemata kohas enda kasutuses olevasse veoauto MAN (registreerimismärgiga xxx) panipaika. Seejärel 22.09.2019 kell 19.52 vedas Juris Lubāns nimetatud 6113g kanepiõisikuid veoautoga MAN ebaseaduslikult Läti Vabariigist Ikla piiripunki kaudu Eesti Vabariiki ning mööda Tallinn-Pärnu-Ikla maanteed edasi kuni TallinnPärnu-Ikla maantee 41. kilomeetrini, kus kell 22.52 andis kasti kanepiga üle Kristo-Rainar Lainelole. Vastavalt kokkulepitud teoplaanile vedas Kristo-Rainar Lainelo pappkasti kanepiga oma sõidukiga Volkswagen Transporter (registreerimismärgiga xxx) enda elukohta, aadressil Xx, X küla, X vald, Harjumaa ning peitis selle nimetatud aadressil asuvasse kõrvalhoonesse (kuuri). 23.09.2019 ajavahemikul kell 18.42-18.46 pani Guido Riibak Xx asuvas kõrvalhoones (kuuris) eelpool nimetatud pappkastist mustadesse vaakumpakenditesse pakendatud kanepi (kokku 6113g) endale uuluvasse laigulisse seljakotti, pealt tõmblukuga kandekotti ning seejärel Los Angeles Kings kirjega spordikotti ning jättis spordikoti kanepiga puukuuri. Guido Riibak ja Kristo-Rainar Lainelo hoidsid narkootilist ainet enda valduses kuni 23.09.2019 kella 22.10ni, mil see politsei poolt Xx kinnistul kuuri läbiotsimisel leiti ja ära võeti. Narkootiline aine kanep, mille THC sisaldus ületab 0,2%, kuulub vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 31 lg 1 ja sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 alusel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise või psühhotroopse aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kohtutoksikoloogiaeksperdi sõnul piisab kümnele isikule narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 7,5 grammist kanepist. Seega 6113 grammist narkootilisest ainest kanepist piisanuks narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 8150 inimesele. Juris Lubānsi poolt ebaseaduslikult käideldud narkootilise aine kogus vastab suurele kogusele NPALS § 31 lg 3 mõttes, kuivõrd on tuvastatud narkootilise aine käitlemine koguses, millest piisanuks narkootilise joobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Juris Lubānsil puudus luba kanepi käitlemiseks. 8 1-20-1108 Eelpool kirjeldatud tegude puhul teadis Juris Lubāns, et ta käitleb narkootilist ainet kanepit ning seda, et narkootiliste ainete omandamiseks, valdamiseks, hoidmiseks, veoks, edasitoimetamiseks ja edasiandmiseks on vaja eriluba, mida tal ei olnud. Nimetatud asjaolusid teades, käitles Juris Lubāns narkootilist ainet tahtlikult ebaseaduslikult. Kuivõrd tegemist oli tema eesmärgiga, on tuvastatud Juris Lubāns käitumises koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes kavatsetus. Seega Juris Lubāns, suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega grupis, pani toime

§ 184lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Prokurör jäi süüdistuses toodud asjaolude juurde ning palus Guido Riibak süüdi tunnistada

§ 184

lg 2 p 1 järgi ning mõista temale karistuseks 10 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 kohaselt eelvangistus viibitud aeg arvata karistusaja hulka ning karistuse kandmise aja alguseks lugeda alates tema kinnipidamisest 23.09.2019. Kristo-Rainar Lainelo palus prokurör süüdi tunnistada

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi ning mõista temale karistuseks 10 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 kohaselt eelvangistus viibitud aeg arvata karistusaja hulka ning karistuse kandmise aja alguseks lugeda alates tema kinnipidamisest 23.09.2019. Prokurör taotle ka konfiskeerida

§ 832

lg 1 alusel Kristo-Rainar Lainelolt ära võetud 480 eurot ja Guido Riibakult sõiduauto Peugeot 206 (registreerimismärk xxx) ja kinnipidamisel ära võetud 460 euro konfiskeerimist.

§ 832

lg 1 ja § 84 alusel taotles prokurör kohtult mõista Guido Riibakult konfiskeerimise asendamiseks välja 7120 eurot ning jätta Guido Riibaku kinnisasjale seatud kohtulik hüpoteek muutmata kuni Eesti Vabariigile konfiskeerimise asendamise nõude täitmiseni, s.o 7120 euro tasumiseni ja hüpoteek kustutada pärast nimetatud nõude tasumist. Prokurör taotles Juris Lubāns süüdi tunnistada

§ 184

lg 2 p 1 järgi ning mõista temale karistuseks 10 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 kohaselt eelvangistuses viibitud aeg arvata karistusaja hulka, s.o alates tema kinnipidamisest 30.09.2019 kuni tema vahistusest vabastamiseni. Lisakaristusena kohaldada

§ 54lg 1 alusel Juris Lubānsile väljasaatmist koos sissesõidukeeluga 10 aastaks. Kr

MS § 130 lg 41 alusel taotles prokurör kohtult kohtuotsuse kuulutamisel vahistada vabaduses viibiv süüdistatav Juris Lubāns, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Lisaks taotles prokurör süüdistatavatelt välja mõista menetluskulud. Kaitsja Vladimir Sadekov leidis, et Juris Lubāns ei ole kuritegu toime pannud, kuna ta ei teadnud karbi sisust midagi. Selle teadmise puudumine viitab Juris Lubānsi süü puudumisele põhjusel, et puudub subjektiivne koosseisu tunnus – tahtlus toimepandud teo suhtes. Kaitsja palus Juris Lubāns õigeks mõista. Süüdistatav Juris Lubāns end süüdi ei tunnistanud. Kaitsja Margo Põbo taotles Guido Riibaku süüdistuse ümber kvalifitseerimist

§ 184lg 1 järgi, kuna ei ole tõendatud grupis tegutsemine.

Karistuse määramisel palus kaitsja osa karistusest määrata kohesele täitmisele, kuid enamus vangistusest mõista tingimisi ning allutada Guido Riibak käitumiskontrollile. Kaitsja taotles ka Guido Riibaku vara aresti alt vabastamist, kuna konfiskeerimise kohaldamine ei ole põhjendatud. Süüdistatav Guido Riibak tunnistas end süüdi kanepi käitlemises ja avaldas kahetsust. Kaitsja Gregori Palm leidis, et Kristo-Rainar Lainelo ei olnud teadlik sellest, et aitab kaasa

§ 184nimetatud süüteo toimepanemisele.

Temale teadaolevalt toimetas ta aadressile Xx pappkastitäie tubakatooteid. Samuti taotles kaitsja mõista Kristo-Rainar Lainelo kasuks välja Eesti Vabariigilt valitud kaitsja kulud kokku summas 4249,99 €. Kui kohus leiab, et K-R. Lainelo sai või pidi aru saama, et pappkastide sees polnud mitte tubakatooted, vaid narkootilised ained, on kaitse seisukohal, et tema käitumine tuleks kvalifitseerida

§ 22lg 3 - § 184 lg 2 p 1 järgi.

Juhul kui kohus Kristo-Rainar Lainelo süüdi mõistab, palus kaitsja mõista karistuse alla santsiooni keskmäära. 9 1-20-1108 Süüdistatav Kristo-Rainar Lainelo tunnistas, et käitles narkootilist ainet kanep suuruses 13,23 grammi. Kristo-Rainar Lainelo ei nõustu süüdistusega osas, kus talle heidetakse ette 6113 grammi narkootilise aine kanepi käitlemist. Kohtu seisukoht Kristo-Rainar Lainelole on esitatud süüdistus karistusseadustiku (

) § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ning Guido Riibakule ja Juris Lubānsile

§ 184

lg 2 p 1 järgi.

§ 184

näeb ette vastutuse narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. NPALS § 2 lg 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. 01.10.2019 jälitustoimingu protokollist koos lisaga (I kd tl 144-146) nähtub, et 22.09.2019 kell 21.43 väljus Kristo-Rainar Lainelo oma elukohast Harju maakond X küla Xx ning suundus enda valget värvi punase alumise äärega kaubikuga Volkswagen Transporter vasakule poole TallinnPärnu-Ikla maantee suunas. Kell 21.49 jõudis Juris Lubānsi poolt juhitav sadulveok MAN (registreerimismärgiga xxx) koos haagisega Tallinn-Pärnu-Ikla maantee

1. kilomeetriposti juurde ning jäi selle juures tee ääres seisma. Kell 21.51 avas veoki kabiinist juhikohalt väljunud Juris Lubāns haagise paremal küljel oleva luugi ning tõstis sealt välja kasti. Kell 21.52 saabus veoki juurde Kristo-Rainar Lainelo poolt juhitav Volkswagen Transporter. Seejärel võtab Kristo-Rainar Lainelo maast kasti, mille Juris Lubāns oli eelnevalt maha tõstnud ning lahkub oma kaubiku juurde. Pärast seda lahkus Juris Lubāns veoautoga Tallinna suunas ja KristoRainar Lainelo Volkswagen Transporteriga X suunas. Koju jõudes Kristo-Rainar Lainelo autost midagi välja ei võta. Kaitsja Margo Põbo leidis, et jälitustoimingu protokolli videofailist ei ole võimalik tuvastada ühegi sõiduki numbrit ega isikuid. Kohus nõustub kaitsjaga, et antud videosalvestiselt ei ole võimalik tuvastada isikute nimesid ja selgelt näha sõidukite numbreid. Küll aga saab tõendeid kogumis hinnates jõuda järeldusele, et jälitustoimingu protokollis kajastatu vastab tegelikkusele. Ka süüdistatavad ei ole ise nimetatud asjaolusid vaidlustanud. Kristo-Rainar Lainelo kinnitas oma ütlustes, et see, kes reka kõrvalt maast kasti vastu võttis oli tema. Sinna sõitis ta enda Volkswagen Transporter bussiga. Koju jõudes jättis kasti bussi. Juris Lubāns kinnitas oma ütlustes, et Tallinn-Pärnu mnt
2. km-l isik, kes väljus autost ja pani kasti maha, oli tema. Kast oli järelhaagise all panipaigas. Kasti võttis vastu meesterahvas, kes sõitis sinna Volkswageni bussiga. Peale seda sõitis ta edasi Tallinnasse. Samuti on tõendamist leidnud, et Kristo-Rainar Lainelo elas aadressil Xx, X küla, X vald, Harjumaa ning kasutas valget värvi punase alumise äärega kaubikut Volkswagen Transporter (registreerimismärgiga xxx). Tõendamist on leidnud ka see, et Juris Lubāns juhtis sadulveokit MAN (registreerimismärgiga xxx) koos haagisega Tallinn-Pärnu-Ikla maanteel. 01.10.
3. a asitõendi vaatlusprotokollist (I kd tl 141-143) tõendab, et 22.09.2019 kell 19.52 sisenes veok MAN (Läti registreerimismärgiga xxx) Ikla piiripunkti kaudu Läti Vabariigist Eesti Vabariiki. Veoki haakes oli järelhaagis Läti registreerimismärgiga xxx. Piiriületus on fikseeritud Maksu- ja Tolliameti automaatses numbrituvastussüsteemis s.o andmebaasis ANTS. 10 1-20-1108 02.01.2020 sideettevõtjalt saadud andmete protokollidest (II kd tl 23-25) nähtub Juris Lubānsi telefoni sisenemine 22.09.2019 Eesti tugijaama levialasse ning liikumine, mis kattub marsruudiga Ikla-Pärnu-Tallinn. 30.09.2019 läbiotsimisprotokollist (I kd tl 135-140) nähtub, et Juris Lubānsi kasutuses oli veok MAN (Läti registreerimismärgiga xxx), mille haakes oli järelhaagis (Läti registreerimismärgiga xxx). Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (II kd tl 20-22) nähtub, et 30.09.2019 kell 16.14 peeti Juris Lubāns kinni Pärnu maakonnas Tallinn-Pärnu-Ikla
4. km kahtlustatavana

§ 184lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos.

Juris Lubāns juhtis sõidukit MAN (registreerimismärgiga XXX), millel oli järelhaagis (registreerimismärgiga xxx). Seega ka kahtlustatavana kinnipidamise protokoll tõendab, et Juris Lubānsi kasutuses oli sõiduk MAN registreerimismärgiga XXX, millel oli järelhaagis registreerimismärgiga xxx. 02.01.2020 Politsei- ja Piirivalveameti nõudekirjast ja 06.01.2020 SIA xxx (xxx) vastuskirjast lisadega, CMR-id (22.-23.09.2019 saatelehed) (II kd tl 30-37) nähtub, et ajavahemikul 22.09.2019 kuni 23.09.2019 viibis Juris Lubāns seoses tööülesannetega Eesti Vabariigis. Eeltoodut kinnitab ka kirjale lisatud saateleht (CMR). Koorma saatedokumendi (CMR) järgi oli veoki MAN (registreerimismärgiga XXX) haagises (registreerimismärgiga xxx) koormaks banaanid. Kauba saajaks oli OÜ Maxima Eesti. Saatelehe kohaselt midagi muud koormaks ei olnud. Eeltoodu kinnitab, et Kristo-Rainar Lainelo üle antud kasti transportimine ei olnud Juris Lubānsi tööülesanne. 23.09.2019 sõiduki läbiotsimisprotokollist (I kd tl 65-68) nähtub, et Kristo-Rainar Lainelo valduses ja kasutuses oli sõiduk Volkswagen Transporter (registreerimismärk xxx) ning selles teostati läbiotsimine. Tegemist on sama valge punase alumise äärega kaubikuga, millega Kristo-Rainar Lainelo käis 22.09.2019 Tallinn-Pärnu-Ikla

1. kilomeetril Juris Lubānsilt kasti vastu võtmas. Eeltoodu kinnitab, et 22.09.2019 kell 19.52 sõitis Juris Lubāns veoautoga MAN Läti Vabariigist Ikla piiripunki kaudu Eesti Vabariiki ning mööda Tallinn-Pärnu-Ikla maanteed edasi kuni Tallinn-Pärnu-Ikla maantee
2. kilomeetrini, kus Juris Lubāns andis 22.09.2019 kell 22.52 Kristo-Rainar Lainelole üle kasti, mille Kristo-Rainar Lainelo viis oma sõidukiga Volkswagen Transporter (registreerimismärgiga xxx) enda elukohta, aadressil Xx, X küla, X vald, Harjumaa. 23.09.2019 läbiotsimisprotokollist (I kd tl 43-59) nähtub, et 23.09.2019 Harjumaal X vallas X külas Xx Kristo-Rainar Lainelo elukoha kinnistu läbiotsimisel leiti kõrvalhoonest (kuurist) „Los Angeles Kings“ kirjega spordikott, mille sees oli 4 mustas vaakumkiles kandilist pakendit, mustavalgekirju kandekott, mille sees omakorda 4 kandilist musta värvi vaakumkilepakendit ning laiguline seljakott, mille sees omakorda 5 musta vaakumkilepakendit. Elumaja läbiotsimisel leiti esikus põrandal maast suur pappkast. Maja teisel korrusel paiknevast elutoast kiiktooli istmepadja alt leiti valget värvi vaakumpakend, milles rohekas puru. Esimeselt korruselt leiti elutoast laua pealt valget värvi ümbrik, milles oli 24*20 eurost rahatähte. Samuti leiti kaks mobiiltelefoni. Musta värvi Nokia, mis oli elutoa laua peal (välja lülitatud) ning halli värvi Nokia oli magamistoas voodi kõrval öökapi peal. Lisaks leiti veel vaakumpakendaja ja üks karp pakendamiskile. 24.09.2019 asitõendi vaatlusprotokollis (I kd tl 69-84) on vaadeldud Harjumaal X vallas X külas Xx kinnistu läbiotsimisel leitud ja ära võetud spordikotti ning selle sees olnud pakendeid. 11 1-20-1108 Vaatlusprotokollist nähtub, et 4 vaakumpakendit olid pakendatud spordikotti, 4 vaakumpakendit valge-musta ruudulisse kaubakott ja 5 vaakumpakendit rohekas-pruunikas laigulisse seljakotti. Vaadeldud on ka Xx asuva elamu teiselt korruselt leitud läbipaistvat kilepakendit rohekat värvi taimse puruga. Pakendid on saadeti Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti ekspertiisi teostamiseks. Kaitsja Vladimir Sadekov juhtis kohtuistungil kohtu tähelepanu sellele, et KrMS § 87 lg 2 kohaselt ei või vaatlusprotokoll sisaldada seletusi. Kohus leiab, et kaitsja selline märkus on asjakohatu. Esiteks räägib KrMS § 87 lg 2 sündmuskoha vaatlusprotokollist, mitte asitõendi vaatlusprotokollist. Teiseks kohus ei leia, et vaatlusprotokoll sisaldaks kellegi seletusi. Vaatlusprotokolli on kantud koostaja poolt vaatlusobjektide objektiivne kirjeldus ja seda ei väära asjaolu, et kõigist liigutustest jms ei ole tehtud foto. Seadus ei kohusta vaatlusobjekti fotografeerima ehk vaatlusprotokoll ei pea sisaldama fotosid. Seega ei saa protokolli koostajale ette heita, et igast koti avamisest ei ole tehtud pilti. Kohtul pole alust seada kahtluse alla asitõendi vaatlusprotokolli usaldusväärsust ning kaitsja ei ole ka viidanud ühelegi asjaolude, millest tulenevalt peaks kohus sellisele järeldusele jõudma. Nimelt nähtub ka 23.09.2019 läbiotsimise protokollist (I kd tl 69-84) foto nr 1 kohta kirjeldatu spordikotis olevate pakendite ja kottide kohta. Samuti ei ole kaitsja vormistuslike vigade selgitamiseks või tegelike asjaolude tuvastamiseks taotlenud tunnistajana üle kuulata menetlevat ametnikku vastavalt KrMS § 63 lg-le 2 ning § 66 lg-le
3. Eeltoodu alusel kohus leiab, et tegemist on usaldusväärse ja lubatava tõendiga. DNA ekspertiisiaktiga nr 19E-GE1113 (I kd tl 106-121A) tuvastati, et laigulisest seljakotist leitud ühelt musta värvi vaakumpakendilt ning elumaja esikust leitud pappkastilt saadi DNAanalüüsi täisprofiilid (eksperdiarvamuse p 2, ), mis on kokkulangevad Guido Riibaku DNAprofiiliga. Samuti ei saanud välistada Guido Riibakult pärineva bioloogilise materjali sisaldumist Los Angeles Kingsi spordikotilt, musta-valgekirjult kandekotilt ja selle sees olnud vaakumpakendilt, laiguliselt seljakotilt, saadud segaproovidest ja segaprofiilidest (eksperdiarvamuse p 4, 5, 6, 7, 9). Seega ekspertarvamus kinnitab Guido Riibaku puutumust X vallas X külas Xx kinnistu läbiotsimisel leitud 6 kg kanepiga. Samuti saadi Guido Riibaku kasutuses olevast sõiduautost läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud pakkekilelt, mis oli pagasiruumis olevas kotis, DNA-analüüsi täisprofiil (eksperdiarvamuse p 3), mis on kokkulangev Kristo-Rainar Lainelo DNA-profiiliga. Muuhulgas tuvastati kanepi vaakumpakenditelt AB DNA-profiil (eksperdiarvamuse p 1, 10), kellele ei ole käesolevas kriminaalasjas süüdistust esitatud. 25.09.2019 jälitustoimingu protokollist ja selle lisast (I kd tl 147-149) nähtub, et järgmisel päeval s.o 23.09.2019 kell 09.06 võttis Kristo-Rainar Lainelo oma koduhoovis Volkswagen Transporterist kasti ning liikus sellega hoovil paikenva kuuri suunas. Kell 18.09 saabus KristoRainar Lainelo elukoha värva ette Toyota RAV4 ning jäi seisma. Kell 18.28 tuleb majast välja Kristo-Rainar Lainelo ning liigub kuuri suunas. Kell 18.42 väljus Guido Riibak Xx majast ning suundus Toyota Rav 4 juurde. Seejärel suundus Guido Riibak Toyota juurest elumaja kõrval asuva kuuri suunas, käes suurem sangadega spordikott. Kell 18.46 väljus Guido Riibak kuurist ning suundus, pappkast käes, elumajja. Kell 18.51 väljus Guido Riibak elumajast, käes valge kott kirjadega ning suundus Toyota RAV4 juurde. Kell 18.54 tagurdas Toyota hoovist välja ning alustas liikumist Tallinn-Pärnu-Ikla maantee suunas. Kohus teostas jälitustoimingute seaduslikkuse kontrolli ja leidis, et jälitustoimingud olid seaduslikud, mille põhjendused on kajastatud 26.05.2020 kohtuistungi protokollis. 12 1-20-1108 Kaitsjad leidsid, et sel hetkel, kui isik läheb kuurist majja, siis see mida isik veab ei ole kast, vaid kott. Prokurör kaitsjatega ei nõustunud ning leiab, et tegemist on kastiga, kuna näha on kandiline nurk. Kohus nõustub prokuröriga ja leiab samuti, et videosalvestise lähemalt vaatamisel nähtub selgelt, et tegemist on pappkastiga nagu on märgitud protokollis. Ka KristoRainar Lainelo on oma ütlustes kinnitanud, et pärast Guido Riibaku külaskäiku nägi ta sama kasti tühjana oma eeskojas. Guido Riibak kinnitas oma ütlustes, et viis kasti esikusse. Kaitsja Margo Põbo viitas lisaks veel, et valget värvi ja punase alumise äärega kaubiku numbrit ei ole võimalik tõsikindlalt tuvastada. Pole tuvastatav ka see, et üks auto oli Toyota RAV
4. Kohus jääb ka siinkohal oma eelneva seisukoha juurde, et jälitustoimingu protokolli usaldusväärsust ei ole alust kahtluse alla seada, kuna selles kajastatu leiab kinnitust ka teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega ja süüdistatavate ütlustega ning kui kaitsjale jäi arusaamatuks, kuidas on protokollis märgitud andmed tuvastatud, oli tal võimalus taotleda protokolli koostaja ülekuulamist, kuid seda ta teinud ei ole. Kristo-Rainar Lainelo kinnitas oma ütlustes, et järgmine päev viis ta kasti kuuri ja samal päeval tuli Guido Riibak sellele kella 18 paiku järele. Kõigepealt tuli Guido Riibak tuppa, räägiti jutt ja seejärel läks Guido Riibak välja. Kristo-Rainar Lainelo kinnitas, et isik kes kella 18.28 ajal kuuri juurde liigub on tema. Tunnistaja xxx kinnitas kohtuistungil, et vahetult enne kinnipidamist käisid nad Guido Riibakuga ühe maja juures Toyotaga, mille Guido Riibak oli rentinud ja jäid värava juurde seisma ning Guido läks maja hoovi. Guido Riibak andis ütlusi, et ta jõudis esmaspäeva õhtul Kristo juurde vahetult peale kella 18, käis toast läbi ja siis läksin autosse, pani kindad kätte ja võttis kotid, mis ta oli eelnevalt kaasa võtnud ja läks kuuri. Kristo-Rainar Lainelo juurde tuli renditud Toyotaga. Dressid olid tal seljas, mille varrukatel on valged triibud ja müts oli tal peas. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (II kd tl 15-17) nähtub, et 23.09.2019 kell 19.00 peeti Kristo-Rainar Lainelo kinni oma elukohas Harjumaal X külas Xx kahtlustatavana

§ 184lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos.

23.09.2019. a läbiotsimisprotokollist (I kd tl 122-131) nähtub, et Guido Riibaku kasutuses oli sõiduauto Toyota RAV4 ja selle läbiotsimisega leiti ACTION kirjetega kandekott, mille sees musta värvi ja läbipaistev kasutatud pakkekile. Samuti leiti sularaha 4x50 ja 13x20 eurot, s.o kokku 460 eurot. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (II kd tl 3-6) nähtub, et 23.09.2019 kell 18.57 peeti Guido Riibak kinni Harjumaal X külas x juures kahtlustatavana

§ 184lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos.

Kinnipidamise hetkel oli Guido Riibak Toyota RAV4 (registreerimismärgiga xxx) juhikohal ning kõrvalistmel oli tema xx. Kinnipidamisel leiti Guido Riibaku pükste taskust ruuduline paberileht, millel oli kirjas erinevad numbrid. Antud numbrid kattuvad Kristo-Rainar Lainelo kuuris spordikotis kanepipakenditel olevate numbritega. Pakendite numbrid on nähtavad 24.09.2019 asitõendi vaatlusprotokollis (I kd tl 6984). Eeltoodu kinnitab Guido Riibaku puutumist leitud pakenditega. Samuti kinnitab, et sõiduauto millega Guido Riibak Kristo-Rainar Lainelo elukohas käis oli Toyota RAV

1. 04.11.2019 OÜ x e-kiri lisadega, s.o OÜ x rendilepingud nr RNT-3941, RNT-3813, RNT-3545, RNT-3860, RNT-4596, RNT-4251 (I kd tl 150-164) ning 02.01.2020 OÜ x e-kiri lisaga s.o 10.09.2019 OÜ x rendileping nr RNT-4696 (I kd tl 165-167) tõendavad Guido Riibaku seost valge sõiduautoga Toyota RAV4, registreerimismärk xxx. 10.09.2019 võttis Guido Riibak autorendi firmast OÜ-st x rendiauto Toyota RAV4, registreerimismärgiga xxx. Rendilepingu sõlmis ja allkirjastas Guido Riibak. Lepingu kohaselt tuli auto tagastada 17.09.
2. Lepingust nähtub, et auto tagastati faktiliselt xx poolt 24.09.
3. 13 1-20-1108 23.10.2019 narkootilise aine ekspertiisi akt nr 19E-AN1105 (I kd tl 90-94) tõendab, et Harjumaal X vallas X külas Xx kinnistu läbiotsimisel leitud ja ära võetud spordikoti sees olnud 13 vaakumpakendit sisaldasid kanepiõisikuid kogumassiga 6113 grammi, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus oli 23%. Samuti akt tõendab, et elumaja läbiotsimisel kiiktooli padja all pakendis olid kanepiõisikud massiga 13,23 grammi, mille THC sisaldus oli 26%. Kristo-Rainar Lainelo tunnistas oma ütlustes, et ca 13 grammi kanepit, mis leiti elumaja läbiotsimisel, kuulus temale. Kanepi tõi talle üks tema klient. Isiku nime kes talle selle kanepi tõi, ei soovinud Kristo-Rainar Lainelo öelda. Hiljem ütles, et teab ainult eesnime. Narkootiline aine kanep, mille THC sisaldus ületab 0,2%, kuulub vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 31 lg 1 ja sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 alusel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Ravimiameti vastuse (II kd tl 1-2) kohaselt puudus Guido Riibakul, Kristo-Rainar Lainelol ja Juris Lubānsil luba narkootilise aine kanepi käitlemiseks. Süüdistatavad kinnitasid ka ise kohtuistungil, et neil puudub luba Eestis ja välismaal narkootilise aine käitlemiseks. Ühelgi süüdistataval ei olnud luba käidelda narkootilist ainet kanep. Seega oli nende poolt kanepi üle riigipiiri Eestisse toimetamine, Eesti sees edasi toimetamine, vedu, hoidmine ja valdamine ebaseaduslik. Süüdistatavatele arvatakse süüks suures koguses narkootilise aine käitlemist. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise või psühhotroopse aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. 08.11.2019 ekspertiisiakt nr 19ELÕX0147 (I kd tl 95-99) tõendab, et narkootilist ainet käideldi suures koguses. Eksperdiarvamuse kohaselt piisab 6126,23 g kanepiõisikutest narkojoobe tekitamiseks umbes 6126-12252 tavalisele inimesele. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 10.06.2016 vastuskiri nr 166/1430-2 (I kd tl 100-103) kohaselt piisab kümnele isikule narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 7,5 grammist kanepist. Seega piisanuks Xx kuuris spordikotis olnud vaakumpakenditest leitud 6113 g kanepist joobe tekitamiseks keskmiselt 8150 inimesele ning elumajas teiselt korruselt leitud pakendis olnud 13,23 g kanepist 17 inimesele. Seega on tõendatud, et tegemist on suure koguse narkootilise ainega. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et Kristo-Rainar Lainelo omandas kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isikult, kohas ja ajal, kuid enne 23.09.2019 ebaseaduslikult 13,23 g kanepiõisikuid, mille THC sisaldus oli 26% ning hoidis ainet ebaseaduslikult enda elukohas, Xx, X küla, X vald, Harjumaa elumaja teisel korrusel paiknevas elutoas, kiiktooli padja all vaakumpakendisse pakendatult kuni 23.09.2019, mil politsei poolt teostatud elumaja läbiotsimisel kanepiõisikud leiti ja ära võeti. Ükski süüdistatavatest ei tunnista teadlikku ja tahtlikku 6 kg narkootilise aine kanepi ebaseaduslikku käitlemist. Juris Lubāns ja Kristo-Rainar Lainelo tunnistavad kasti transportimist/edasi toimetamist ja valdamist. Samas nad kinnitavad, et ei teadnud, mis oli kasti sees. Ka Guido Riibak andis ütlus, et ei teadnud, mis on kasti sees, seni kuni ise kasti 23.09.2019 avas ja seal sees olevad pakendeid nägi. 14 1-20-1108 Kohus leiab, et süüdistatavate ütlused selle kohta, et nad ei käidelnud narkootilist ainet teadlikult ega tegutsenud grupis ei ole usaldusväärsed, kuna on vastuolus teiste kogutud tõenditega ja ei ole eluliselt usutavad. Guido Riibakul, Juris Lubānsil ja Kristo-Rainar Lainelo on ilmselge motiiv eitada narkootilise aine suures koguses käitlemist, vältimaks kriminaalvastutust

§ 184lg 2 p 1 järgi.

Juris Lubāns ütluste kohaselt on ta rahvusvahelise veoga tegelenud 15 a. Kinnitas, et koormaga antakse kaasa ka koormadokumendid ehk CMR saatelehed, kus on kirjas kaup mida vead ja kui palju vead. Kui ta 22.09 kasti sai, siis mingeid dokumente talle sellega kaasa ei antud. Kasti pani autosse Lätis Adaži linnas. Selle andis talle tuttav, kelle nimi on x, kelle perekonnanime ei tea. Ka X töötas 2019 septembris autojuhina ja tegi vedusid Eesti-Läti vahel, kuid ta ei küsinud, miks X kasti ise ära ei vii. Kasti vedamise eest sai ta kohe 150 eurot. Nõustus seda tegema, kuna tal oli raha vaja. Talle anti aadress kuhu sõita, pidi seal peatuma ja andma kasti sellele kes tuleb. Talle öeldi vaid seda, et kuhu sõita. Hiljem prokuröril vastas lisaks, et öeldi ka kellaaeg. Kohtueelses menetluses andis Juris Lubāns aga ütlusi, et aja, millal ta kohale jõuab, ütles tema ise. Peale ütluste avaldamist selgitas, et aja, millal ta kohale jõuab, arvutasid nad koos Xiga välja. Xiga suhtles ainult siis, kui Xil oli vaja midagi kuhugi viia. Paki saatmine toimus alati Eestisse.

1. a on ta Eestisse toonud 5 Xi pakki (septembris, juunis ja juulis). Eraelus temaga ei suhelnud, mingeid isiklikke asju tal temaga ei olnud. Neid isikuid, kellele ta pidi selle üle andma, ta ei teadnud. X ei seletanud, kes järgi tuleb. Ühtegi kontakti talle ei antud. Isikuga kes paki vastu võttis ta ei rääkinud. Ta ei teadnud ka mis kasti sees on. X ütles, et midagi ebaseaduslikku ei ole, ütles, et on joped ja sigaretid. Kohtueelses menetluses andis Juris Lubāns ütlusi, et X ei öeldud, mis kastis on. Juris Lubāns ütluste erinevust kohtuistungil ei osanud selgitada ning kinnitas, et kuigi teda kuulati eeluurimisel kolm korda üle, ei rääkinud ta sel ajal kordagi, et keegi oleks talle öelnud või et ta oleks ise teadnud, et kastis on joped või sigaretid. Kohus leiab, et Juris Lubāns muutis oma ütlusi põhjusel, et kooskõlastada oma ütlusi kaassüüdistatavatega. Kohtuistungil ütles Juris Lubāns, et kasti autosse pani tema ise, kuid kohtueelses menetluses ütles, et kasti tõstis autosse X. Erinevust ei osanud selgitada, kuna ei mäleta pisiasju. Samuti andis Juris Lubāns ütlusi, et kui ta
2. km-le oli kohale jõudnud, teatas ta sellest Xile WhatsAppi kaudu. Juris Lubāns kinnitas, et ta on ka varem Tallinn-Pärnu mnt
3. km-le paki toonud. Ka 05.08.2019 kasti andis talle X, kuid seekord ta ei teadnud, mis on paki sisu. Dokumente kastiga kaasas ei olnud ning kasti sisse ta ei vaadanud. Juris Lubāns kinnitas kohtus, et 22.09.2019 kasti üle andes, ta ei näinud isikut, kellele ta kasti üle andis ning kohtus olevaid süüdistatavaid ta ei tunne. Prokurör avaldas kohtus ütluste usaldusväärsuse kontrolliks Juris Lubānsi poolt eeluurimisel antud ütluse, mil ta ütles, et „Kohale saabus sinna vanemat tüüpi heledam VW mikrobuss. Sealt välju see sama meesterahvas, kes oli pakkidel 2 korda Volvoga järel käinud. Samuti võis olla tema ka see sama isik, kes Tiguaniga Coopis pakil järel käis“. Juris Lubāns ei andnud kohtus asjakohaseid selgitusi, miks ta oli eeluurimisel vastupidiseid ütlusi andnud, märkis vaid, et ta ei ole kindel, kas oli sama isik. Seonduvalt eeltooduga, tuleb välja tuua, et Kristo-Rainar Lainelo kinnitas kohtus, et ta oli 2019.a kevadel müünud ära sõiduauto Volvo. Kohus leiab, et Juris Lubānsi ütlused ei ole eluliselt usutavad. Keskmise mõistliku inimese seisukohast ei ole eluliselt usutav, et isik, kes on 15 a tegelenud rahvusvaheliste vedudega, võtab isikult, kellega ta eraelus ei suhtle, suhtles ainult pakkidega seoses, endale kohustuse toimetada üle riigipiiri kasti, millel puuduvad veodokumendid. Samuti ei teadnud ta seda, kellele ta peab kasti viima ning talle ei antud ka saaja kontaktandmeid. Juba see peaks isikus tekitama kahtlusi paki seaduslikkuse suhtes. Isikus peaks paki seaduslikkuses kahtlusi tekitama ka asjaolu, et miks paki saatja pakki ise ära ei viinud, kuigi ka tema sõitis Läti-Eesti vahet. Juris 15 1-20-1108 Lubānsi ütluste kohaselt sai ta paki viimise eest 150 eurot. Kohus leiab, et ei ole eluliselt usutav, et keegi maksab seadusliku paki eest 150 eurot, kuigi pakki on võimalik ka kulleritega või postkontorisse odavamalt saata. Rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni (CMR konventsiooni) art 8 a) kohaselt peab kauba vedaja vastuvõtmisel kontrollima saatedokumendis kaubapakkide arvu kohta tehtud kirjete õigsust, samuti nende markeeringut ja numeratsiooni. Seega Juris Lubāns, kui vedaja, võttis kasti vastuvõtmisega endale vastutuse, kuid jättis siiski nõuded paki vastuvõtmise osas täitmata. Eeltoodut kogumis hinnates kohus leiab, et Juris Lubāns teadis väga hästi mis on paki sees, seetõttu jättis ta ka paki saatmisega seotud nõuded täitmata. Juris Lubāns oli nõus paki veoga Lätist Eestisse tegelema, kuna soovis teenida tulu. Juris Lubāns oma ütlustes kinnitas, et tal oli raha vaja. Kohus leiab, et Juris Lubānsi ütlused on eluliselt ebausutavad ja olulistes osades vastuolus eeluurimisel antud ütlustega, andmata mõistlikke selgitusi, miks on ta kohtus ütlusi muutnud. Juhul, mil süüdistatav otsustab end kaitsta aktiivselt, peab ta ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsev süüdistatav jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks (RKKKo nr 3-1-1-112-99 ja nr 3-1-1-104-05). Süüdistatav ei ole prokuratuurile Xi perekonnanime avaldanud, mistõttu ei ole võimalik isikut üle kuulata. Kaitsja ega Juris Lubāns ei ole taotlenud Xi tunnistajana ülekuulamist. Kohus nõustub prokuröriga, et juhul kui Juris Lubas teadis antud isikut, nagu ta kohtus väitis, saanuks ta ise vabaduses olles hõlpsasti tuvastada tema perekonnanime, tegeliku töökoha ning kontaktandmed, ning kutsuda ta tunnistajana kohtusse. Samuti oli Juris Lubānsil ja kaitsjal võimalus Xi ülekuulamiseks kasutada juba kohtueelses menetluses uurijate abi, tehes uurijatega koostööd, öeldes Xi nime, kontaktandmed jms. Midagi sellist ei ole aga kaitsja ega süüdistatav teinud. Kohus nõustub prokuröriga ka selles, et asjaolu, et Juris Lubāns asus kohtus ütlusi muutma, kinnitab veenvalt, et ta on antud kuritegeliku tegevusega seotud ning asudes kaassüüdistatavatega oma kaitseversiooni ühtlustama kinnitab, et tegelikult süüdistatavad tunnevad üksteis ning nende vahel valitseb kuritegelikule grupile omane sisemine reeglistik ja käitumiskoodeks. Kristo-Rainar Lainelo ütluste kohaselt ta Juris Lubānsit ei tunne. Guido Riibakut tunneb ca 19 aastat, viimase 3 aasta jooksul on kokku puudutnud põgusalt.
4. a teisel poolel suhtlesid Guido Riibakuga harva, üle mitme kuu. Telefoni teel Guido Riibakuga sellel ajal ei suhelnud, aga kunagi on suhelnud. Kristo-Rainar Lainelo ütluste kohaselt teadis ta 22.09.2019 Tallinn-Pärnu-Ikla maantee
5. kilomeetriposti juurde pakile järele minna, kuna samal päeval kella 20.00 ajal tuli tema juurest läbi Guido Riibak ja küsis, kas ta saaks kella 21.45 ajal minna Tallinn-Pärnu mnt
6. km tee äärde, kus seisab üks veoauto, kastile järele ja panna see pärast kuuri. Guido Riibak ise pidi kuskil ära käima, kuna tal on kokkusaamine ja lubas järgmine päev kastile järele tulla. Kasti sees pidi olema suits, ta ei teadnud, et seal midagi ebaseaduslikku on. Kristo-Rainar Lainelo oli nõus kastile järele minema, kuna see ei olnud tema jaoks raske. Pärast seda kui ta oli kasti kuuri pannud, rohkem kastiga kokku ei puutunud. Kasti andis talle üle Juris Lubāns, keda ta sel hetkel ei teadnud. Kastidel on järel käinud ainult 2 korda. Kristo-Rainar Lainelo ütlused on aga vastuolus kohtueelses menetluses antud ütlustega. 16 1-20-1108 Kohtueelses menetluses andis Kristo-Rainar Lainelo ütlusi, et Guido Riibak küsis temalt, kas ta tohib tema kuuri kasutada, et paneb sinna ühe kasti. Kohtueelses menetluses ta Guido Riibaku külaskäigust ei rääkinud ning kohtuistungil ütluste erinevust selgitada ei osanud. Samuti andis Kristo-Rainar Lainelo kohtueelses menetluses ütlusi selle kohta, et „Mina ei tea, mis päeval Guido kasti minu kuuri tõi, kuid reede õhtul seda seal ei olnud. Tean seda täpselt, kuna käisin kuurist puid toomas“. Erinevust selgitas Kristo-Rainar Lainelo sellega, et oli ütlusi andes politsei tuleku tõttu endast väljas ja segaduses. Kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtub, et Kristo-Rainar Lainelo peeti kinni 23.09.2019, kuid kohtuistungil prokurör märkis, et Kristo-Rainar Lainelo kuulati üle 25.09.
7. Seega jääb arusaamatuks, miks pidi KristoRainar Lainelo ütlusi andes olema endast väljas. Kusjuures ütluste andmise juures viibis ka kaitsja. Samuti ei pea kohus eluliselt usutavaks, et sellised olulised erinevused (kes kasti tõi ja kuuri pani) ütlustes tulid seetõttu, et isik oli segaduses. Lisaks eeltoodule on Kristo-Rainar Lainelo ka läbiotsimisel (I kd tl 44) vastanud küsimusele kes kasti tõi, et „See võis olla Guido Riibak. Guido küsis päev tagasi, kas ta võib kuuri panna ühe kasti“. Erinevust Kristo-Rainar Lainelo selgitada ei osanud. Seega on Kristo-Rainar Lainelo mitmeid kordi eitanud kokkupuudet kastiga. Samuti andis Kristo-Rainar Lainelo kohtuistungil ütlusi, et enne kinnipidamist käis ta viimati kuuris 23.09 hommikul, kui kasti sinna tõstis. Kohtueelses menetluses andis Kristo-Rainar Lainelo aga teistsuguseid ütlusi, nimelt ütles Lainelo, et „Peale reedest puude toomist ma rohkem kuuris ei käinud“. Erinevust selgitas Kristo-Rainar Lainelo sellega, et ta ei käinudki kuuris sees, vaid viskas ukse vahelt kasti kuuri. Eeltoodud viisil ütluste muutmine kinnitab, et Kristo-Rainar Lainelo pidas esialgu vajalikuks eitada enda seost kastiga, kuna teadis mis on seal sees ning andis seetõttu esmalt ütlusi hoopis Guido Riibaku vastu. Alles kohtuistungil, kui Kristo-Rainar Lainelo oli tutvunud kõigi tõenditega ja saades seega teada, et jälitustoimingutega on tuvastatud tema poolt kastil järel käimine ja kuuri viimine, pidas ta vajalikuks oma ütlusi muuta. Kohtuistungil ei ole KristoRainar Lainelo suutnud anda mõistlikku selgitust, miks ta on eeluurimisel ja kohtus erinevaid ütlusi andnud. Guido Riibak tunnistas kohtuistungil, et käitles narkootilist ainet kanep 23.09.2019 kell 18-19 ajal. Selle saatis talle x nimeline mees, kes on temalt aastaid raha välja pressinud. Perekonnanime ei tea. Raha pressis x temalt välja seetõttu, et ta sõitis kunagi 10 a tagasi Saksamaal katki ühe renditud sõiduauto BMW. Auto jättis Saksamaale ja ise sõitis juhuslike inimestega tagasi. Ei osanud öelda, miks ta auto sinna jättis. Rendifirmat ei mäleta ega muid andmeid firma kohta. Ei mäleta täpselt ka kuidas selle leidis. Teab, et rentis auto kelleltki x. X nõudis temalt 120 000 krooni, kuna kindlustus seda autot välja ei maksnud, kuna õnnetusest ei antud teada. Tema suhtes kasutati ka vägivalda, kui ta liiga vähe raha viis. Vahepeal kadus X ära ning kohtusid uuesti juhuslikult alles
8. a lõpus ning siis nõudis X temalt 10 000 eurot. Viimati kohtusid 2019 juulis Tallinnas, kui X küsis jälle 10 000 eurot. Kuna tal sellist raha anda ei olnud, siis ütles X, et paar pakki on vaja ära tuua. Nende arvelt pidi võlg vähenema. Politseisse ta pöörduda ei julgenud, kuna kartis. Paki vastuvõtmisest keelduda ta ei julgenud, kuna teda oli eelnevalt ähvardatud, kuid aimas, et tegemist võis olla ebaseadusliku pakiga. Talle anti telefon, mille peale tuli info, et millal ja kuhu saadetis tuleb ja kelle käest ta selle kätte saab. Samuti info, kuhu ja kellele tuleb see pakk edasi anda. Kohus leiab, et eelviidatud Guido Riibaku ütlused ei ole eluliselt usutavad. Kohus ei pea usutavaks asjaolu, et Guido Riibak rendib endale auto, et sellega sõita üksi Saksamaale teist autot vaatama. Nimelt on sellises olukorras mõistlikum sõita lennukiga, kui sõita üks kalli 17 1-20-1108 rendiautoga Saksamaale, kulutades sellega oluliselt rohkem raha ja aega, kui lennukiga sõites. Kohtueelses menetluses Guido Riibak ütlusi ei andnud. Kohtuistungil ei osanud Guido Riibak öelda ühegi isiku perekonnanime ega mäletanud ka rendifirma nime jms. Seega ei ole prokuratuuril olnud võimalik ei kohtueelses menetluses ega ka kohtus Guido Riibak versiooni kontrollida. Prokuröri sõnul telefon, millele väidetav X olevat korraldusi saatnud ja mis on politsei valduses, ei saa avada, kuna Guido Riibak ei mäleta enam selle PIN-koodi. PIN-koodi ei andnud Guido Riibak politseile ka kohtueelses menetluses. Ka kaitsja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks Guido Riibaku ütlusi. Guido Riibaku ütluste kohaselt oli esimene saadetis 05.08.2019, millel käis järel Kristo-Rainar Lainelo Coopi kaubalaos. Palus Kristo-Rainar Lainelol pakk vastu võtta, kuna pidi ise 22 ajal Haapsalust 2 kg kala võtma. Pakk pidi tulema kell 21 Via Baltica
9. km juurde, mille pidi üle andma Läti numbritega auto. Guido Riibak ütluste kohaselt läks ta 05.08
10. km juurde ja oli seal enne kella 21.00 ja seal sai sõnumi, et pakk tuleb Coopi kaubalattu Tallinnasse SuurSõjamäe aadressile ja jääb sinna ööseks. Seetõttu läks Kristo-Rainar Lainelo juurest läbi ja palus tal seda teha. Ei helistanud talle, kuna Kristo elas paari minuti kaugusel asukohast. Kasti tõi Kristo juurest ära 23-24 ajal. Kohus leiab, et ei ole eluliselt usutav, et isik saadab oma tuttava 2 kg kala pärast järgi pakile, mille suhtes tal oli kahtlus, et see võib sisaldada midagi ebaseaduslikku ja mille ta pidi vastu võtma seetõttu, et temalt nõuti raha ja ähvardati. Arusaamatuks jääb miks Guido Riibaku eeldas, et Kristo-Rainar Lainelo on üldse nõus tema mingi paki järele Tallinnasse kella 21.00 ajal minema, mis on tema kodust niivõrd kaugel. Kristo-Rainar Lainelo ütluste kohaselt asub X Tallinnast 42 km kaugusel. Seetõttu oleks olnud igati loogiline, et Guido Riibak helistab enne Kristo-Rainar Lainelole ning uurib kas ta on kodus ja millised on tema plaanid. 10.02.2020 asitõendi vaatlusprotokollist (I kd tl 168-178) nähtub, et Juris Lubāns lahkus Coopi laoplatsilt 06.08.2019 kell 08.56, seega oleks Guido Riibak jõudnud ka ise paki ära tuua. Guido Riibaku ütluste kohaselt ei läinud ta ise järgi, kuna arvas, et jääb liiga hilja peale, kuigi sai sõnumist aru, et võib minna järjele ükskõik mis kellaaeg. Eeltoodu ei veena kuidagi kohtu, et Guido Riibakul oli mõjuv põhjus, miks ta ei saanud ise pakile järele minna. Lisaks sellele, et Guido Riibaku ütlused selle kohta, miks paki võttis vastu just Kristo-Rainar Lainelo on eluliselt mitteusutavad, on need ka vastuolus 08.06.2020 jälitustoimingu protokolliga, millel nähtub, et tegelikult Guido Riibak viibis samal ajal kui Kristo-Rainar Lainelo paki vastu võttis ka ise Tallinnas. Teist korda tuli pakk 22.09.2019 ja ka sellele pakile läks järele Kristo-Rainar Lainelo, kuna Guido Riibak ise tahtis minna sõbra juurde sauna ja Kristo oli nõus järele minema. Kastile pidi Kristo-Rainar Lainelo juurde järele minema esmaspäeval, s.o järgmine päev. Kui ta sai sõnumi, et kasti sisu tuleb jagada kolmeks, pani ta need Kristo-Rainar Lainelo kuuris kottidesse, mis ta oli kodust kaasa võtnud. Kasutas pakkimisel kindaid, kuna sõnumis oli nii öeldud, samas pani asjad kottidesse mis ta oli oma kodust kaasa võtnud. Kotid jättis kuuri põrandale, kaasa võtta ei julgenud. Kasti seest leitud kiled pani kandekotti, mille leidis esikust ja viis autosse. Raha ta pakkide toomise eest ei saanud, vaid võlg pidi vähenema. Pakkidel olnud numbrid kirjutas paberile mis temalt kinnipidamisel leiti, kuna pakid ei jagunud võrdselt ja et hiljem segadust ei tuleks. Kohtule jäi arusaamatuks Guido Riibaku selgitused selle kohta, miks oli vaja numbrid paberile kirjutada ja kuidas see aitas kaasa sellele, et hoida ära hilisemat segadust. Guido Riibaku kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud märkmetest ei nähtu kuidagi, et paberile oleks tehtud märkmed selleks, et panna kirja 3 koti jaotus, vaid pigem kahe (II kd tl 3-6). Kohus leiab, et Guido Riibaku ja Kristo-Rainar Lainelo ütlused selle kohta, miks pidi pakile järele minema just Kristo-Rainar Lainelo, ei ole eluliselt usutavad. Ei ole eluliselt usutav, et Guido Riibak teeb ettepaneku pakile järele minna just Kristo-Rainar Lainelole, kes elab 18 1-20-1108 Tallinnast 42 km kaugusel ja kellega ta suhtleb harva, kui oleks võinud seda teha kellelegi teisele, kes elab Tallinnas. Kohus leiab, et põhjus, miks pakkidele järele läks Kristo-Rainar Lainelo on selles, et isikud tegutsesid grupis. Asjaolu, et Guido Riibak ja Kristo-Rainar Lainelo tegutsesid konspireeritult kinnitab ka asjaolu, et nende sündmustega seoses ei ole nad kordagi pidanud vajalikuks helistada (nt paluda paki vastuvõtmist ilma, et peaks kohale sõitma; teatada paki kättesaamisest). Ebaveenev on Guido Riibaku ütlus ka selle kohta, et pakile pidi KristoRainar Lainelo järele minema seetõttu, et tema pidi sauna minema. Ei ole eluliselt usutav, et isik peab sauna minekut tähtsamaks kui pakki, millest võis sõltuda tema ja tema perekonna elu. Politsei- ja Piirivalveameti päringust ning x vastuskirjast lisadega, s.o Coop Keskühistu valvekaamerate salvestised ajavahemikul 05.08.2019-06.08.2019, milliseid salvestisi on vaadeldud 10.02.2020 asitõendi vaatlusprotokollis (I kd tl 168-178) nähtub, et Juris Lubāns on ka varasemalt Eestis sarnastel asjaoludel Kristo-Rainar Lainelole kasti üle andnud. Nimelt viibis 05.08.2019 Juris Lubāns veoautoga MAN (registreerimismärgiga XXX) Coop Keskühistu aadressil Harjumaa, Rae vald, Soodevahe küla, Suur-Sõjamäe 70 ning andis KristoRainar Lainelole üle kasti. Kristo-Rainar Lainelo kinnitas oma ütlustes, et on ka varem (s.o enne 22.09.2019) augusti alguses sarnastel asjaoludel Coopi laoplatsil käinud kasti vastu võtmas ja viinud selle enda koju. Sinna sõitis ta Volkswagen Tiguaniga. Guido Riibak palus tal linnast tagasi tulles kast ära tuua, kui nad kohtusid juhuslikult tema koduvärvate juures. Ta ei küsinud Guido Riibakult, miks ta ise ei lähe. Kasti viis tema juurest ära Guido Riibak. Guido Riibak ütles vaid, et kast on Coopi loaplatsil, kus seisab üks Läti numbriga auto. Kohale jõudes juhiga ta ei rääkinud. Juris Lubāns kinnitas, et isik, kes paki Coopi parklas üle andis, oli tema. Paki vastuvõtjaga omavahel nad ei vestelnud. Meesterahvas kes paki vastu võttis sõitis parklasse Volkswagen Tiguaniga. Asitõendi vaatlusprotokollist ja sellele lisatud videosalvestiselt nähtub, et Juris Lubāns jõudis parklasse kella 21.12 ajal ja Kristo-Rainar Lainelo kella 22.35 ajal. Kohe kui Kristo-Rainar Lainelole oli parklasse jõudnud, jalutas kastiga vastu talle Juris Lubāns. Kohus leiab, et ei ole eluliselt usutav, et Kristo-Rainar Lainelo ja Juris Lubāns üksteiste ei teadnud, sest kuidas muidu oskas Juris Lubāns vastu minna ja kasti üle anda just Kristo-Rainar Lainelole, s.o lihtsalt juhuslikule inimesele, kes ei olnud veel jõudnud isegi parkla tõkkepuud ületadagi. Ka Guido Riibak ei osanud seletada, kuidas oskas autojuht vastu kõndida Kristo-Rainar Lainelole, kuigi mingit kindlat kellaaega paki vastuvõtmiseks kokku lepitud ei olnud. Eeltoodu kinnitab Juris Lubānsi ja Kristo-Rainar Lainelo on ka varem kohtunud, nagu mainis seda kohtueelses menetluses Juris Lubāns oma ütlustes. Nii Kristo-Rainar Lainelo kui ka Juris Lubāns mõlemad kinnitasid kohtuistungil, et pakke üle andes nad omavahel ei suheldud. Seega võib teha järelduse, et Juris Lubāns ja Kristo-Rainar Lainelo olid varasemalt tuttavad, mistõttu puudus vajadus suhtlemiseks ning eesmärk oli lihtsalt võimalikult kiiresti pakk üle anda. Prokurör esitas kohtule ka KrMS § 297 korras 08.06.2020 jälitustoimingu protokolli (III kd tl 71-74). Kaitsjad leidsid, et 05.08.2019 sündmusega seotud tõendeid ei saa vastu võtta, kuna need ei puuduta süüdistust, paki üleandmist 05.08.
11. a ei ole süüdistuses ette heidetud. Prokurör selgitas, et nimetatud tõendiga ei soovita tõendada 05.08.
12. a toimepandud kuritegu, vaid tõend näitab, et süüdistatavad on omavahel ka varem sarnastel asjaoludel kokku puutunud. Nimelt anti 05.08.
13. a samuti samade isikute vahel kast üle. Kohus leiab, et ka süüdistuse piiridest väljapoole jääv käitumine on tõendamisese ehk oluline on ka süüdistatavate teoeelne ja -järgne käitumine. Arvestades, et süüdistatavad annavad narkootilise aine käitlemise osas vastuolulisi ja eluliselt mitteusutavaid ütlusi, ongi oluline mh tuvastada nende tahtlus teoeelse käitumisega. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3- 19 1-20-1108 1-1-16-04 leidnud, et süüdlase käitumine kuriteosündmusele eelnenud või sellele järgnenud ajal võib anda kaudset teavet, mis aitab tuvastada ka seda, milline oli isiku käitumine kuriteosündmuse ajal. Kriminaalmenetluse seaduses sätestatu ei keela tugineda kõrvuti teiste tõenditega ka tõenditele, mis annavad teavet isiku sellise käitumise kohta, mis jääb küll väljapoole süüdistuse ajalisi piire, kuid millel võib olla seos süüdistuses kirjeldatud tegude toimepanemisega. Seega võib ka süüdistuse piiridest väljapoole jääv käitumine kuuluda teatud juhtudel tõendamisesemesse, kuna selle kaudu on võimalik anda tervikpilt kuritegeliku kavatsuse kulgemisest ja realiseerumisest läbi ajalise telje. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Ühe või teise versiooni usaldusväärsuse kontrollimisel tuleb seda kinnitavad andmed paigutada kuriteosündmusele eelnenud ja järgnenud sündmuste üldisesse kulgu. Seejuures tuleb arvestada isikule inkrimineeritava süüteo liiki ja vastava kuritegeliku käitumise kriminoloogilist eripära. Näiteks on narkootikumide käitlemisega seotud kuritegude toimepanemisele üldjuhul iseloomulik planeerituse kõrge tase, süsteemsus ja juhuslikkuse välistamine. Sama seisukohta on Riigikohus kinnitanud ka otsuses kohtuasjas nr 3-1-1-21-10 leides, et ka süüdistuse ajalistest piiridest väljapoole jäänud käitumisel võib olla tähendus süüdistuse tõendatusse hindamise seisukohalt. Seda põhjusel, et kuriteo toimepanemine on ajaliselt piiratud käitumisakt, mis on samas seotud süüdlase käitumisega nii enne kui pärast kuriteosündmust, ja süüdlase käitumine kuriteosündmusele eelnenud või sellele järgnenud ajal võib anda kaudset teavet, mis aitab tuvastada ka seda, milline oli isiku käitumine kuriteosündmuse ajal. Eeltoodu alusel kohus leiab, et prokuröri esitatud tõendid 05.08.
14. a sündmuste kohta on asjakohased. 08.06.2020 jälitustoimingu protokollist (III kd tl 71-74) nähtub Guido Riibaku ja Kristo-Rainar Lainelo varjatud jälgimisega saadud teave 05.08.2020, s.o päeval, mil Juri Lubāns andis Tallinnas Coopi lao parklas Kristo-Rainar Lainelole üle kasti. Kohus teostas 08.06.2020 jälitustoimingu protokollis kajastatud jälitustoimingute seaduslikkuse kontrolli ja leidis, et jälitustoimingud olid seaduslikud. Erinevalt Guido Riibaku ütlustest nähtub jälitustegevuse protokollist, et Guido Riibak läks Toyota Avensisega (registreerimismärk xxx) Kristo-Rainar Lainelo elukohta mitte Tallinnast vaid Haapsalust (alustas liikumis kell 18:12) ning ta suundus otse Kristo-Rainar Lainelo elukohta (jõudes kohale kell 19:30). Sealt läks Guido Riibak Avensisega oma koju Tallinnas x tänavale (kell 20:15). Kell 21:17 jõudis Guido Riibak tagasi X külla. Kell 21:20 tuvastati, et Kristo-Rainar Lainelo poolt juhitud Volkswagen Tiguan (Soome rm xxx) liikus X poolt tulles mööda Kernu teed, ületas Kernu tee ja jäi Tallinn-PärnuIkla maantee
15. kilomeetriposti juures seisma. Samal ajal seisis Guido Riibak renditud Toyota Avensisega vahetus läheduses ehk kell 21:28 viibis Guido Riibak Toyota Avensisega RiisipereKernu teel. Kell 21:49 sõitis Guido Riibak autoga Pärnu poolt tulles Kristo-Rainar Lainelost mööda, kes oli
16. km juures. Seejärel tulles juba Tallinna poolt sõitis Guido Riibak oma Toyotaga Kadaka teel Tallinn-Pärnu mnt
17. km juures oleva Kristo-Rainar Lainelo juurde. Kell 21:52 alustas Kristo-Rainar Lainelo oma sõiduautoga sõitu Tallinna suunas. Kell 21:58 viibisid Kristo-Rainar Lainelo ja Guido Riibak Kernu Grilli parklas. Kell 22:35 peatus KristoRainar Lainelo poolt juhitud Volkswagen Tiguan Soodevahe külas Suur-Sõjamäe 70 asuva Coop logistikakeskuse värvas, kus Kristo-Rainar Lainelo võttis Juris Lubānsilt vastu kasti. Samal ajal kell 22:36 viibis Guido Riibak Tallinnas Männiku teel. Kell 22:38 Kristo-Rainar Lainelo alustas tagasisõitu ning jõudis kell 23:13 oma elukohta X külas Xx. Kell 23:39 jõudis Kristo-Rainar Lainelo elukohta ka Guido Riibak. Kell 23:55 lahkus Guido Riibak Kristo-Rainar Lainelo juurest ning jõudis kell 00:35 Haapsallu x juurde, kus Guido Riibak väljus autost ja sisenes majja. Eeltoodu kinnitab, et nii Guido Riibak kui ka Kristo-Rainar Lainelo kohtuistungil antud ütlused 05.08.2019 sündmuste kohta ei vasta tõele. Protokollist nähtub, et kogu tegevus 20 1-20-1108 on teadlikult läbi mõeldud ja seejuures konspireeritud, mis omakorda kinnitab grupis tegutsemist. 05.08.
18. a sündmust käsitletavad tõendid tõendavad, et kõik süüdistatavad on varasemalt omavahel sarnastel asjaoludel kokku puutunud ja tegutsevad konspireeritult. Kristo-Rainar Lainelo ja Guido Riibaku ütluste kohaselt nad ei enne ega pärast kasti vastuvõtmist omavahel telefoni teel ei suhelnud. Selline käitumine on enam kui kummaline. Ei ole eluliselt usutav, et Guido Riibak omades Kristo-Rainar Lainelo telefoninumbrit sõidab viimase koju, et paluda temalt teenet, selle asemel, et teha seda telefoni teel ja seda mõlema paki (22.09.2019 ja 05.08.2019) puhul. 02.01.2020 sideettevõtjalt saadud andmete protokollidest (II kd tl 26-29) nähtub Juris Lubānsi telefoni sisenemine 05.08.2019 Eesti tugijaama levialasse ning liikumine Pärnumaal ja Harjumaal. Eeltoodu tõendab samuti, et veoki juht oli Juris Lubāns. 23.09.2019 sõiduki läbiotsimisprotokollist (I kd tl 60-64) nähtub, et Kristo-Rainar Lainelo valduses ja kasutuses oli sõiduk Volkswagen Tiguan (registreerimismärk xxx) ning selles teostati läbiotsimine. Tegemist on sama sõidukiga, millega Kristo-Rainar Lainelo käis 05.08.2019 Tallinnas Coopi lao parklas Juris Lubānsilt kasti vastu võtmas. Eeltoodu alusel kohus leiab, et süüdistatavate poolt kohtus antud ütlusi ei saa olulises osas pidada usaldusväärseteks, mistõttu tuleb need tõendite kogumist kõrvale jätta. Usaldusväärsed on süüdistatavate ütlused vaid selles osas, mis on tõendatud teiste kirjalike tõenditega ja on eluliselt usutavad. Käesoleva kriminaalasja üks põhiküsimus on ka see, kas Guido Riibak, Juris Lubāns ja KristoRainar Lainelo tegutsesid narkootikumide käitlemisel kaastäideviijatena. Teovalitsemise teooriast tulenevalt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt süüteokoosseisu objektiivsed tunnused. Küll aga valitseb üldjuhul tegu isik, kelle tegu vastab spetsiifilise teokirjeldusega koosseisu objektiivsetele tunnustele, evides seega täideviija kvaliteeti tingimusel, et tema käitumises on täidetud ka koosseisu subjektiivne külg. Narkootilise aine käitlemisel on seega teo täideviijaks ka isik, kes tahtlikult täidab objektiivse koosseisu tunnuseid, mh valdab narkootilist ainet, teostades selle üle tegelikku võimu, ka juhul, kui ta teeb seda teise isiku korraldusel (RKKKo nr 3-1-1-64-14, punkt 13.2). Kohus leiab, et süüdistatavate tegevus näitab üheselt, et nad olid teadlikud keelatud ainest ja tegutses sihipäraselt. Juris Lubānsi ülesanne oli narkootilise aine Eestisse toimetamine. Guido Riibakul koordineeris grupi tegevust, mis seisnes selles, et tema saatis Kristo-Rainar Lainelo maanteele kanepit vastu võtma ning hoidis seejuures ennast teadlikult eemale. Kuna KristoRainar Lainelo oli isikuks, kelle ülesanne oli narkootiline aine vastu võtta, mistõttu on paki üleandmise kohaks valitud Tallinn-Pärnu-Ikla maantee
19. kilomeeter, mis asub Kristo-Rainar Lainelo elukoha vahetus läheduses. Kristo-Rainar Lainelo ülesanne oli ka narkootilise aine hoiustamine enda elukoha kuuris. Kõik grupi liikmed olid õigel ajal õiges kohas ja täitsid endale pandud ülesandeid, mis kinnitab, et teoplaan oli varasemalt paika pandud ja koordineeritud. Guido Riibak käitumine ajal mil ta puutus kokku narkootilise ainega näitab, et ta ei võtnud kaasa mobiiltelefone, et tema asukohta ei oleks võimalik kontrollida. Kuuris ainet ümber pakendades kasutas Guido Riibak kindaid, et vältida pakenditele võimalike jälgede jätmist. Guido Riibak ja Juris Lubāns on oma ütlustes kinnitanud, et nad kasutavad mobiiltelefoniga 21 1-20-1108 suhtlemiseks ka mobiiltelefonide suhtlusprogramme (Whatsup, Telegram), seega ei ole välistatud nende omavaheline suhtlemine suhtlusprogrammide kaudu. Kuigi telefonidest ja arvutistest mingeid andmeid ei leitud, ei välista see kuriteo toimepanemist, vaid pigem näitab isikute oskust konspireerida. Tähelepanu väärib ka asjaolu, et käideldud kanep oli väga kõrge kvaliteediga ja tavapärasest suuremas koguses, millisele on ligipääs isikutele, kellel on kuritegelikus maailmas kindel positsioon ja omavahelised sidemed. Käideldud kanepi turuväärtus kuritegelikus maailmas on 45 000 kuni 122 000 eurot. Kohus nõustub prokuröriga ja leiab samuti, et sellises väärtuses ja koguses narkootilist ainet ei anta suvalise veokijuhi valdusesse. Sellise kvaliteediga ja koguses narkootilise aine edasitoimetamine peab olema asjaosaliste isikutele turvaline ja seda tohib käidelda ainult usalduslike isikute vahendusel. Süüdistatavate teoeelne käitumine ehk 05.08.2019 sündmused annavad aluse arvata, et kogu tegevus on toimunud mitmeid kordi sarnase käitumismustri alusel. Tõendamist on leidnud, et kõik isikud on oma ütlusi muutnud ning annavad asjaolude osas ebaõigeid ja eluliselt ebausutavaid ütlusi. Kohus nõustub prokuröriga, et selline valetamine ja varjamistegevus kinnitab antud kuritegeliku grupi seotust süüdistuses toodud tegudega.

§ 21

lg 2 sätestatud grupis tegutsemiseks ei pea olema eelnevat suusõnalist kokkulepet, vaid piisab ühisest koos tegutsemisest. Guido Riibak, Juris Lubāns ja Kristo-Rainar Lainelo tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult, igaüks valitses tegu ja igaüks eeldas, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. Kõigil süüdistatavatel oli 22.-23.09.2019 grupiviisilise kuriteo toimepanemisel täita tähtis roll, mis kuriteo kui terviku seisukohast oli oluline. Juris Lubāns toimetas narkootilise aine Eesisse, Kristo-Rainar Lainelo võttis aine vastu ja aitas seda enda elukohas hoiustada ning Guido Riibaku ülesanne oli tegevust koordineerida, aine ümber pakkida ja korraldada selle edasist käitlemist. Seega valitses igaüks oma tegudega ühist tegu. Eeltoodust nähtub, et tegutseti koos, kuid erinevate teo panustega. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Guido Riibak, Juris Lubāns ja Kristo-Rainar Lainelo osalesid ebaseaduslikult suures koguses narkootilise aine käitlemises kaastäideviijatena. Seega on tegemist grupis toime pandud kuriteoga. Kohus leiab, et tõendamist on leidnud, et Guido Riibak, Kristo-Rainar Lainelo ja Juris Lubāns korraldasid grupis ühiselt ja kooskõlastatult 22.09.2019 suures koguses, ehk rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud koguses, narkootilise aine kanepi ebaseaduslikku vedu Läti Vabariigist Eesti Vabariiki ning Eestis selle edasi toimetamise aadressile Xx, X küla, X vald, Harjumaa, kus narkootilist ainet ebaseaduslikult ühiselt vallati kuni 23.09.2019 kella 22.10-ni. Tõendamist ei ole leidnud, kelle käest Juris Lubāns kanepi enda valdusesse sai. Küll on aga tõendamist leidnud, et Juris Lubāns pani pappkasti pakendatud 6113g kanepit enda kasutuses olevasse veoauto MAN (registreerimismärgiga XXX) haagise panipaika. Seejärel 22.09.2019 kell 19.52 vedas Juris Lubāns nimetatud 6113g narkootilist ainet kanepit veoautoga MAN ebaseaduslikult Läti Vabariigist Ikla piiripunki kaudu Eesti Vabariiki ning mööda TallinnPärnu-Ikla maanteed edasi kuni Tallinn-Pärnu-Ikla maantee 41. kilomeetrini, kus kell 22.52 andis kasti kanepiga üle Kristo-Rainar Lainelole. Kristo-Rainar Lainelo toimetas pappkasti kanepiga oma sõidukiga Volkswagen Transporter (registreerimismärgiga xxx) enda elukohta, aadressil Xx, X küla, X vald, Harjumaa ning peitis selle nimetatud aadressil asuvasse kuuri. 23.09.2019 ajavahemikul kell 18.42-18.46 pani Guido Riibak Xx asuvas kuuris mustadesse 22 1-20-1108 vaakumpakenditesse pakendatud kanepi endale kuuluvasse laigulisse seljakotti, pealt tõmblukuga kandekotti ning seejärel Los Angeles Kings kirjega spordikotti ning jättis spordikoti kanepiga puukuuri. Guido Riibak ja Kristo-Rainar Lainelo hoidsid narkootilist ainet ebaseaduslikult enda valduses kuni 23.09.2019 kella 22.10-ni, mil see politsei poolt Xx kinnistul kuuri läbiotsimisel leiti ja ära võeti.

§ 15

lg 1 kohaselt on kuriteona karistatav üksnes tahtlik tegu, kui

ei sätesta karistust ettevaatamatu teo eest.

§ 16lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus.

Sealjuures on tahtliku kuriteo toimepanemise vormidest kõige kergem kaudne tahtlus ning kõige raskem kavatsetus.

§ 184

järgi sätestatud kuriteo subjektiivne koosseis on täidetud, kui see on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et Guido Riibak, Juris Lubāns ja Kristo-Rainar Lainelo panid kuriteo toime kavatsetusega. Süüdistatavad seadsid endale eesmärgiks toimetada kanepi Eestisse, et seda Eestis käidelda. Arusaamatuks ei saanud jääda süüdistatavatele ka see, et tegemist on suure kogusega. Seega on Guido Riibaku ja Juris Lubānsi puhul täidetud

§ 184

lg 2 p 1 objektiivne ja subjektiivne teokoosseis ning Kristo-Rainar Lainelo puhul

§ 184lg 2 p 1, 2 objektiivne ja subjektiivne teokoosseis.

Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud Guido Riibaku ja Juris Lubānsi käitumine

§ 184lg 2 p 1 järgi ning nende süü on täielikult tõendamist leidnud.

Kristo-Rainar Lainelo käitumine on õigesti kvalifitseeritud

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi ja ka tema süü on täielikult tõendamist leidnud.

Kanepi näol on tegemist narkootilise ainega, mille käitlemiseks süüdistatavatel luba puudus, ja seda ainet käideldi suures koguses. Lisaks on Kristo-Rainar Lainelo narkootilist ainet käidelnud korduvalt, kuivõrd on tõendamist leidnud, et tema elukohast leitud 13,23 g kanepit ei ole seostatav kuurist leitud kanepiga, mistõttu on ta selle soetanud endale varem ning antud tegude vahel puudub seos teoühtsuse tähenduses. Seda kinnitas Kristo-Rainar Lainelo ka enda ütlustes. Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et Guido Riibaku, Juris Lubānsi ja Kristo-Rainar Lainelo tegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Kohus ei ole tuvastanud ühtegi Guido Riibaku, Juris Lubānsi ja Kristo-Rainar Lainelo õigusvastasust või süüd välistavat asjaolu. Guido Riibak, Juris Lubāns ja Kristo-Rainar Lainelo on süüvõimelised ning

1. ptk
2. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Guido Riibak ja Juris Lubāns on pannud toime neile etteheidetava kuriteo

§ 184

lg lg 2 p 1 järgi ja Kristo-Rainar Lainelo

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi.

Seega tuleb Guido Riibak, Juris Lubāns ja Kristo-Rainar Lainelo süüdi tunnistada ning mõista karistus. Karistus Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56sätetest.

Karistamise aluseks on isiku süü, karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja arvestades kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, vastavalt sellele kas karistus mõista keskmisest määrast väiksemas või suuremas määras.

§ 184lg 2 näeb 23 1-20-1108 karistusena ette kolme- kuni viieteistaastase vangistuse.

Seega keskmine määr, millest kohus peal lähtuma, on üheksa aastat. Ühtlasi on Riigikohus ka selgitanud, et karistuse kohaldamine ei ole täiel määral taandatav õigusküsimuse lahendamiseks ning et karistuse kohaldamisel tuleb järgida vastavaid karistusõiguse sätteid, kuid õiguslikke piire arvestav konkreetse karistusmäära valik on siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. juuni
2. a otsus asjas nr 3-1-1-79-03, p 11,
3. aprilli
4. a otsus asjas nr 3-1-1-10-09, p 30.3, viimati ka
5. juuni
6. a otsus asjas nr 3-1-1-59-15, p 8). Riigikohtu suunised ei võta kohtult võimalust mõista konkreetse teo puhul kõiki konkreetse isiku süüd mõjutavaid asjaolusid arvestav karistusraami mahtuv individualiseeritud ja jälgitavalt põhistatud karistus. (RKPJKo nr 5-20-5 p 19) Karistusmäära valikul arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid. Guido Riibak, Juris Lubāns ja Kristo-Rainar Lainelo käitlesid 6113 g kanepiõisikuid ehk marihuaanat ning KristoRainar Lainelo lisaks veel 13,23 g kanepiõisikuid. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi vastuskirja kohaselt on keskmine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks 10 inimesele marihuaana puhul 7,5 g. Seega käitlesid Guido Riibak ja Juris Lubāns narkootilist ainet koguses, millest piisaks joobe tekitamiseks keskmiselt 8150 inimesele ja Kristo-Rainar Lainelo koguses, millest piisaks joobe tekitamiseks keskmiselt 8167 inimesele. See tähendab, et Guido Riibak ja Juris Lubāns käitles narkootilist või psühhotroopset ainet 815 korda suurema koguses võrreldes sellega, mille eest minimaalselt saab isikut

§ 184

lg 2 alusel vastutusele võtta ja Kristo-Rainar Lainelo 816,7 korda suuremas koguses. Lisaks arvestab kohus ka sellega, et arvestades narkootilise aine kogust, on ilmselge, et narkootiline aine käitlemise eesmärk on olnud selle edasi müümine ning selle pealt raha teenimine. Narkootilise aine turuhind võis küündida alates 45 000 eurost kuni 122 000 euroni (I kd tl 104). Nimetatud asjaolu suurendavad isiku süüd. Samuti suurendab isikute süü suurust asjaolu, et tegemist ei ole juhuslike või tavaliste narkodiileritega, vaid oluliste narkomüügiahela lülidega, kellel on juurdepääs sedavõrd suurele hea kvaliteediga narkootikumile ning kellel oli sellise narkootilise aine soetamiseks vahendid. Kohtule ei ole esitatud andmeid (puuduvad karistusregistri väljavõtted), et Guido Riibakut, Juris Lubānsit ja Kristo-Rainar Lainelod on varem Eesti Vabariigis kriminaalkorras karistatud. Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Oma viimases sõnas Kristo-Rainar Lainelo avaldas, et tunnistab eksimust ja kahetseb. Arvestades, et Kristo-Rainar Lainelo ei ole kogu kriminaalmenetluse käigus oma süüd tunnistanud, siis jääb kohtule arusaamatuks, mida isik oma viimases sõnas tunnistas. Kahetsust avaldas ka Guido Riibak. Kohus leiab, et olukorras kus isik avaldab kahetust, kuid ei ole talle etteheidetavat tegu omaks võtnud, ei saa rääkida puhtsüdamlikust kahetsusest ning isikud kahetsevad vaid seda, et nad on enda tegude eest kohtu all. Grupis toimepandud kuriteo puhul tuleb hinnata isikute süü suurust tulenevalt sellest, missugune on olnud konkreetse isiku panus kuriteo toimepanemisel. Kohus nõustub prokuröriga, et kuigi tuvastamist on leidnud kuriteo toimepanemine grupis, ei ole võimalik üheselt öelda, et kellegi teopanus oleks märkimisväärselt suurem. Juris Lubānsi tegevusest sai narkootikumi käitlemine alguse, tema tegevuse tõttu sai võimalikuks narkootilise aine toimetamine Eestisse. Kristo-Rainar Lainelo võttis aine vastu ja aitas seda enda elukohas hoiustada. Kristo-Rainar Lainelo puhul tuleb arvestada ka seda, et tema käitles narkootilist ainet korduvalt. Guido Riibaku ülesanne oli tegevust koordineerida, aine ümber pakkida ja korraldada selle edasist käitlemist. 24 1-20-1108 Süü suuruse hindamisel arvestab kohu ka seda, et tegu on toime pandud kavatsetusega, s.o raskeima tahtluse vormis. Kaitsja Gregori Palm palus süü suuruse hindamisel arvestada ka sellega, et kanep ei ohusta olulisel määral rahva tervist. Kohus leiab, et kõik narkootilised ained kahjustavad rahva tervist ning tavaliselt saabki narkootikumide tarvitamine alguse kanepist, misjärel liigutakse edasi rohkem sõltuvust tekitavate narkootikumide juurde. Kohus ei nõustu, et kanepi käitlemise osas peaks mingeid erisusi tegema. Kohus leiab, et oluline on aine kogus, s.o kui mitmele isikule käideldud ainest piisab narkojoobe tekitamiseks. Kohus ei nõustu ka kaitsja Gregori Palmiga selles osas, et kuivõrd ühes kriminaalasjas mõisteti tapjale ja vägistajale 7 aastat vangistust, siis ei ole õige inimest ühe paki veo eest kauemaks ajaks vangi mõista. Kohus leiab, et juba seadusandja on leidnud, et

§ 184

lg 2 järgi toime pandud tegu on niivõrd ohtlik, et selle alamäär on 3 aastat ja ülemmäär 15 aastat ehk sanktsiooni ülemmäär on sama, mis tapmise korral. Seega ei pea kohus arvestama ühes tapmise asjas isikule mõistetud karistust antud asjas karistuse määramisel. Kohus leiab, et karistus tuleb mõista iga isiku suhtes konkreetse asja asjaoludest ja isikust lähtuvalt. Kaitsja Margo Põbo leidis, et karistuse määramisel tuleb arvesse võtta ka väljakujunenud kohtupraktikat ning tõi

§ 184lg 2 kohta 2 näidet (1-16-9898 ja 1-17-2675, kokkuleppemenetlused).

Samuti tõi kaitsja ühe näite

§ 184

lg 1 kohta (1-17-2675, üldmenetlus), kus isikut karistati 71,45 kg narkootilise aine kanepi (hašiš) käitlemise eest vangistusega 6 aastat, s.o üle sanktsiooni keskmäära. Kohus leiab, et üksikud näited maakohtu lahenditest ei näita veel välja kujunenud kohtupraktikat, eriti veel olukorras kus kokkuleppemenetluses ei ole kohtul võimalik hinnata karistuse motiive. Seega ei ole kaitsja näited asjakohased. Kohus, arvestades Guido Riibak, Juris Lubāns ja Kristo-Rainar Lainelo isikut, süü suurust, karistust kergendavate ja raskendavate asjaoluside puudumist ning üld- ja eripreventiivseid asjaolusid, leiab, et Guido Riibaku, Juris Lubānsi ja Kristo-Rainar Lainelo puhul on võimalik karistuse eesmärke saavutada veidi alla sanktsiooni keskmäära lähedase karistusega. Kohus, arvestades, et isikute süü suurust ja asjaolu, et neid ei ole varem kriminaalkorras karistatud, ei pea vajalikuks mõista isikutele karistust üle sanktsiooni keskmäära, nagu taotles seda prokurör. Eeltoodu alusel kohus karistab Guido Riibakut

§ 184

lg 2 p 1 järgi 8-aastase vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel tuleb arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistusaja algust lugeda alates 23.09.2019. a. Kristo-Rainar Lainelod karistab kohus

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi 8-aastase vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel tuleb arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistusaja algust lugeda alates 23.09.2019. a. Juris Lubānsit karistab kohus

§ 184

lg 2 p 1 järgi 8-aastase vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel tuleb arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 30.09.2019-29.01.2020, s.o 4 kuud. Seega veel kandmisele kuuluvaks karistuseks on 7 aastat ja 8 kuud vangistust.

§ 54

lg 1 alusel kohaldab kohus Juris Lubānsile ka lisakaristusena väljasaatmine riigist koos sissesõidukeeluga 5 aastaks, millise lisakaristuse tähtaega tuleb arvestada

§ 55

lg 2 alusel alates isiku Eesti Vabariigist väljasaatmisest.

§ 54

lg 1 kohaselt, mõistes välisriigi kodaniku süüdi tahtlikult toimepandud kuriteos ja karistades teda vangistusega, võib kohus süüdlasele mõista lisakaristusena riigist väljasaatmise koos sissesõidukeeluga kuni kümneks aastaks. Kui süüdlasel on Eestis koos temaga 25 1-20-1108 seaduslikult ühises perekonnas elav abikaasa või alaealine laps, peab kohus väljasaatmise kohaldamist oma otsuses põhistama.

§ 54

lg 3 kohaselt võib Euroopa Liidu kodanikule mõista lisakaristusena riigist väljasaatmise koos kuni kümneaastase sissesõidukeeluga, kui isiku Eestis viibimine ohustab avalikku korda või riigi julgeolekut. Kohus leiab, et isiku suhtes tuleb lisakaristust kohaldada keskmises määras, kuna see aitab tagada, et Juris Lubāns ei pane pärast vabanemist Eesti Vabariigis toime uusi kuritegusid. Arvestades, et Juris Lubāns on töötanud aastaid kaugsõidu autojuhina, siis ei ole välistatud, et ta võib pärast vanglast vabanemist oma tegevust jätkata, mistõttu on preventiivsel eesmärgil, kaitsmaks Eesti Vabariigi õiguskorda ja rahva tervist, vajalik isiku suhtes lisakaristuse kohaldamine. Arvestades toime pandud kuritegu ja määratud põhikaristuse pikkust, on kohtu hinnangul põhjendatud kohaldada lisakaristust keskmises määras. Kohu hinnangul kaalub Eesti õiguskorra ja rahva tervise kaitsmise vajadus ülesse välisriigi kodaniku õiguse vabalt Eestis liikuda. Mõistes süüdistatavale lisakaristuseks väljasaatmise koos sissesõidukeeluga, tuleb arvestada, et põhi- ja lisakaristus kogumis ei tohi ületada süüdistatava süü suurust (vt nt RKKKo 3-1-1-1817, p-d 13 ja 16). Kohus leiab, et kuna enne väljasaatmise ja sissesõidukeelu kohaldamist tuleb Juris Lubānsil ära kanda põhikaristusena 8 aastane vangistus ja isiku süü suurust arvestades, on põhjendatud mõista Juris Lubānsile väljasaatmine riigist koos sissesõidukeeluga 5 aastaks. Eeltoodud põhjustel ei nõustu kohus prokuröriga, et lisakaristuse pikkus peaks olema 10 aastat. Tõkend Kristo-Rainar Lainelo peeti kahtlustatavana kinni 23.09.

1. a. 25.09.
2. a Harju Maakohtu määrusega kohaldati Kristo-Rainar Lainelo suhtes tõkendit – vahistamine. Kohtuotsuse täitmiseks on vajalik jätta Kristo-Rainar Lainelo jätkuvalt vahi alla ning tõkend vahistamine tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Guido Riibak peeti kahtlustatavana kinni 23.09.
3. a. 25.09.
4. a Harju Maakohtu määrusega kohaldati Guido Riibaku suhtes tõkendit – vahistamine. Kohtuotsuse täitmiseks on vajalik jätta Guido Riibak jätkuvalt vahi alla ning tõkend vahistamine tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Juris Lubāns peeti kahtlustatavana kinni 30.09.
5. a. 02.10.
6. a Pärnu Maakohtu määrusega kohaldati Juris Lubānsi suhtes tõkendit – vahistamine. 29.01.
7. a Pärnu Maakohtu määrusega vabastati Juris Lubānsi vahi alt. Prokurör taotles KrMS § 130 lg 41 alusel vahistada kohtuotsuse kuulutamisel vabaduses viibiv süüdistatav Juris Lubāns, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Prokurör leidis, et võttes arvesse karistuse raskust s.o mõistetud vangistuse pikkust ning asjaolu, et Juris Lubānsil puudub Eestiga igasugune puutumus, siis on põhjendatud ja vältimatult vajalik tema suhtes kriminaalmenetlust tagava tõkendi kohaldamine. Kohus arvestades, et Juris Lubāns ei ole kordagi kriminaalmenetlusest kõrvale hoidunud, omab kindlat töökohta ja elukohta Lätis, ei pea põhjendatuks kohtuotsuse täitmise tagamiseks isiku vahistamist. Seega tuleb Juris Lubānsil ilmuda vanglasse karistust kandma kutse peale ning karistuse kandmise aja algust arvata alates karistuse kandmisele asumisest. Konfiskeerimine 26 1-20-1108 Prokurör taotles kohtult mõista Guido Riibakult

§ 832lg 1 ja § 84 alusel konfiskeerimise asendamiseks välja 7120 eurot.

Samuti taotles prokurör konfiskeerida

§ 832

lg 1 alusel Kristo-Rainar Lainelolt ära võetud 480 eurot ning Guido Riibaku sõiduauto Peugeot 206 (registreerimismärk xxx) ja temalt kinnipidamisel ära võetud 460 eurot. Kaitsja Margo Põbo leidis, et Guido Riibaku legaalse sissetuleku ja tema varandusliku olukorra vahel ei ole sellist erinevust, mis annab alust eeldada tema raha ebaseaduslikku päritolu. Seepärast tuleb Guido Riibaku vara viivitamatult aresti alt vabastada ja konfiskeerimise kohaldamine ei ole põhjendatud. Kaitsja Gregori Palm palus konfiskeeritud 480 eurot Kristo-Rainar Lainelole tagastada, kuna kaitsja taotles õigeks mõistvat kohtuotsust. Kohus siinkohal märgib, et Kristo-Rainar Lainelo raha enne kohtuotsust ei konfiskeeritud, vaid arestiti. 24.10.2019 Pärnu Maakohtu määruse nr 1-19-8314 alusel (II kd tl 38-46) on konfiskeerimise asendamise tagamiseks seatud Eesti Vabariigi kasuks kohtulik hüpoteek summas 58 885 eurot süüdistatavale Guido Riibakule kuuluvale kinnisasjale registriosa numbriga xxx, katastritunnus xxx, aadress xxx. Sama kohtumääruse alusel on konfiskeerimise asendamise tagamiseks arestitud ka Guido Riibakule kuuluv sõiduauto Peugeot 206 (registreerimismärk xxx, väärtus on ligikaudu 1450 eurot) ja Guido Riibakult kinnipidamisel ära võetud raha 460 eurot. Sõiduauto asub Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri valduses ning raha on kantud Rahandusministeeriumile kuuluvale Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole (II kd tl 47-55, 92). 10.01.2020 Pärnu Maakohtu määruse nr 1-19-10304 alusel on konfiskeerimise tagamiseks arestitud Kristo-Rainar Lainelolt kinnipidamisel ära võetud raha 480 eurot. Raha on kantud Rahandusministeeriumile kuuluvale Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole (II kd tl 56-61).

§ 832

lg 1 sätestab, et mõistes isiku süüdi kuriteos, võib kohus karistusseadustikus sätestatud juhtudel konfiskeerida osa kuriteo toimepanija varast või kogu vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale ja kui kuriteo olemus, erinevus isiku legaalse tulu ja varalise seisundi, kulude või elatustaseme vahel või muu põhjus annab aluse eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena või sellise vara arvel (edaspidi kuriteoga saadud vara). Konfiskeerimist ei kohaldata varale, mille suhtes isik tõendab, et tegemist ei ole kuriteoga saadud varaga.

§ 84

moodustab kuriteoga saadud vara konfiskeerimise regulatsiooni (

§ 832

) suhtes erinormi, andes kohtule pädevuse kuriteoga saadud vara võõrandamise, äratarvitamise või selle äravõtmise võimatuse või ebaotstarbekuse korral mõista süüdlaselt välja summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Sarnaselt

§-dega 831 ja 832 on konfiskeerimise asendamise eesmärk takistada süüdlase rikastumist süüteo toimepanemise tagajärjel. Kriminaaltulu äravõtmist puudutava regulatsiooni mõtte kohaselt ei tohi süütegude toimepanek osutuda süüdlase jaoks kasulikuks. Konfiskeerimise asendamine ei ole seega kuriteo eest ettenähtud iseseisev õiguslik tagajärg, vaid konfiskeerimise täitmise erivorm, mis peab tagama, et isik ei saaks kuriteo läbi kasu ka siis, kui kuriteoga vahetult saadud vara on võõrandatud või muul viisil konfiskeerimiseks kättesaamatu.

§ 84

järgi konfiskeerimise asendamisel määratav summa peab vastama konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Seega on

§ 832

alusel vara konfiskeerimise esimene tingimus see, et kohus oleks isiku mõistnud süüdi kuriteo toimepanemises. Praegusel juhul on kohus Guido Riibaku ja Kristo- 27 1-20-1108 Rainar Lainelo mõistnud süüdi vastavalt

§ 184

lg 2 p 1 ja

§ 184lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

Teiseks peab karistusseadustikus olema ette nähtud alus vara laiendatud konfiskeerimiseks

§ 832alusel.

Käesoleval juhul

§ 184

lg 5 p 2 näeb ette, et

§-s 184 sätestatud kuriteo eest võib kohus kohaldada kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt

§-s 832 sätestatule. Seega on ka teine tingimus vara laiendatud konfiskeerimiseks täidetud. Kolmandana tuleb tuvastada, kas vara, mida prokurör soovib, et kohus konfiskeeriks, kuulub kuriteo toimepanijale ehk Guido Riibakule ja Kristo-Rainar Lainelole. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et sõiduauto Peugeot 206 (registreerimismärk xxx) kuulub omandiõiguse alusel Guido Riibakule. Arestitud sularaha summas 460 eurot on leitud ja ära võetud Guido Riibakult tema kahtlustatavana kinnipidamisel ja sõiduauto läbiotsimisel rahakottidest 23.09.

1. a (I kd tl 122-131). Kohtul pole alust arvata, et tegemist ei oleks Guido Riibakule kuuluva varaga, sest kriminaalasja materjalides ei ole viiteid sellele, et antud sularaha kuuluks kellelegi teisele. Samuti pole süüdistatav ega tema kaitsja väitnud, et antud sularaha ei kuuluks Guido Riibakule. Kohtuistungil Guido Riibak kinnitas, et auto läbiotsimisel rahakottidest leitud ja ära võetud sularaha kuulus temale. Vaidlust ei ole ka selles, et Guido Riibak on 2017-2019 oma pangakontole pannud sularaha summas 7120 eurot ning puuduvad andmed selle kohta, et see raha oleks kuulnud kellelegi teisele. Arestitud sularaha summas 480 eurot on leitud ja ära võetud Kristo-Rainar Lainelolt tema kahtlustatavana kinnipidamisel ja elukoha läbiotsimisel ümbrikust 23.09.
2. a (I kd tl 43-59). Kristo-Rainar Lainelo kohtuistungil antud ütluste kohaselt elas ta emale kuuluval kinnistul Xx, X küla, X vald, Harjumaa üksi. Läbiotsimisel leitud sularaha sai ta oma emalt, kuna ta müüs ema sõiduauto Volvo S80 kevadel maha 2000 euro eest. Müügist saadud rahast laenas ta 600 eurot, et teha remonti. Laual olnud raha oli mõeldud töömehele töörahaks, kes tuleb remonti tegema. Töömees pidi tulema järgmine hommik remontima esikut. Kohus leiab, et KristoRainar Lainelo selgitused, et antud raha on ta saanud oma emalt, on paljasõnalised. Selle kohta ei ole kohtule esitatud ühtegi kirjalikku ega isikulist tõendit. Samuti ei ole eluliselt usutav, et Kristo-Rainar Lainelo laenas emalt kevadel raha, et sügisel remondimehele töötasu maksta. Tähelepanu väärib ka asjaolu, et 23.09.2019 läbiotsimisprotokollist (I kd tl 52, foto nr 14) ei nähtu, et esik oleks sellises seisus, et keegi tuleb sinna järgmine päev remonti tegema (kõik kohad on asju täis). Kohus leiab, et kuna kriminaalasja materjalides ei ole viiteid sellele, et antud sularaha kuuluks kellelegi teisele, Kristo-Rainar Lainelo elas antud aadressil üksinda ja tema enda ütlused ei ole raha saamise osas eluliselt usutavad, tuleb asuda seisukohale, et tegemist oli Kristo-Rainar Lainelole kuuluva sularahaga. Seega jätab kohus Kristo-Rainar Lainelo ütlused sularaha saamise osas tõendikogumist kõrvale ning leiab, et sularaha mis Kristo-Rainar Lainelo valdusest leiti ja arestiti, kuulub Kristo-Rainar Lainelole. Neljandaks on vajalik kohtul analüüsida, kas esineb alus eeldada, et kuriteo toimepanija ehk antud juhul Guido Riibak ja Kristo-Rainar Lainelo on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena või sellise vara arvelt. Põhjustena, mis annavad seadusliku aluse eeldada, et füüsilisest isikust kuriteo toimepanija kogu vara või osa sellest on saadud

§ 832

lg 1 mõttes kuriteo toimepanemise tulemusena, nimetab seadus järgmisi: 1) kuriteo olemust; 2) isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevust või 3) muud põhjust. Isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevus on põhjus, mis juba iseenesest annab aluse 28 1-20-1108 eeldada, et isiku vara või osa sellest on saadud

§ 832lg 1 mõttes kuriteo toimepanemise tulemusena.

Seega kui prokuratuur tõendab faktilised asjaolud, millest tulenevalt ei vasta laiendatud konfiskeerimisega sanktsioneeritud kuriteo toime pannud isiku varanduslik olukord või elatustase tema legaalsetest allikatest pärineva vara väärtusele, ei pea prokuratuur vara kuritegeliku allika kohta muid tõendeid esitama. Isik saab sellisel juhul oma vara laiendatud konfiskeerimist vältida, tõendades selle päritolu seaduslikkuse. Vara legaalse päritolu tõendamise koormus lasub võimaliku konfiskeerimisotsustuse adressaadil (vt RKKKm 3-1-110-16). Kaitsja leidis, et Guido Riibaku poolt kasutatud rahalised vahendid ei saanud olla ega olnudki ebaseaduslikku päritolu, vaid pärinevad legaalsetest allikatest. 14.10.2019 isiku varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokollist koos lisadega (II kd tl 7-14) nähtub, et Guido Riibakul esineb erinevusi legaalsete sissetulekute ning tegelike kulutuste ja elatustaseme vahel. Menetleja arvestuse kohaselt esines ajavahemikul 2017 kuni 2019 Guido Riibakul teadmata allikatest pärit sissetulekuid kokku vähemalt 59 782 eurot. Samuti nähtub, et ajavahemikul 2017-2019 on Guido Riibaku pangakontole pandud sularaha summas 7120 eurot. Antud raha päritolu on teadmata ning selle seadusliku pärituolu kohta ei ole kohtule tõendeid esitatud. Kaitsja Margo Põbo leiab, et arvutused isiku varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokollis ei vasta tegelikkusele. Kaitsja põhjendas seda sellega, et ebaõige on käsitleda kogu sularaha sissemaksed ebaseadusliku tuluna. Sularaha liikumise kohta on Guido Riibak andnud selgitusi ning märkinud, et vahendid on saadud tööjõu vahendusest ning samuti on ta laenanud oma raha pannes tagatiseks kinnistu. Ka kinnistu omandamiseks ei pidanud Guido Riibak kulutama ülemäära suures summas rahalisi vahendeid ning kinnistu on saadud legaalsete vahendite arvelt. Samuti ei saa narkootilise aine arvestuslikku väärtust võrdsustada sellise summa tasumisega narkootilise aine omandamisel, kuna narkootilise aine eest tasumine ei ole tõendatud. Guido Riibaku ütluste kohaselt töötas ta enne vahistamist Läti ettevõttes x. Kohtus Tallinnas xx töömeestega ja vähesel määral vahendas renditööjõudu. Sissetulekuteks olid 720 eurot x-ist ja keevitajate vahendamise pealt keskmiselt 1500 eurot ühes kuus. Keevitajate vahendamine xx-ga seotud ei ole. Lätis saadud tulu Eestis deklareerinud ei ole. Töömeeste eest maksis Soome firma tema ettevõtte x OÜ arvele, mida kasutas kui enda raha. Selle kohta tõendit kohtule esitanud ei ole. Kohus leiab, et Guido Riibaku kohtuistungil antud ütlustest ei nähtu, et sularaha on Guido Riibak saanud tööjõu vahendusest, nagu väidab seda kaitsja. Nimelt nähtub Guido Riibaku ütlustest, et töömeeste eest maksis Soome firma tema ettevõtte xx OÜ arvele, mitte talle endale sularahas. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et Guido Riibak sai ettevõttelt x OÜ töötasu või muud seaduslikku tulu. Ettevõtte raha omastamine on aga kuritegu (

§ 201

). Kaitsja Margo Põbo esitas kohtule 08.08.2016 kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu (II kd tl 145-151), millega soovis tõendada asjaolu, kuidas ja millal Guido Riibak on kinnistu soetanud ning selle väärtust. Samuti esitas kaitsja kinnistusregistri väljavõtte ja 14.08.2016 laenulepingu (II kd tl 152-171), millega soovib näidata, millised on piirangud sellel kinnistul ja et hüpoteeginõudel on ka alus. Lepingust nähtub, et kinnistu on ostetud 08.08.

1. a 8000 euro eest. Sellele on seatud lisaks kohtulikule hüpoteegile ka 8000 euro suurune hüpoteek xx kasuks. Laenulepingust nähtub, et Guido Riibak on võtnud xx laenu ja on kohustatud tasuma 8160 eurot 29 1-20-1108 16.08.
2. a. Eksperthinnangust (millel puudub digiallkirja kinnitusleht) nähtub, et xx kinnistu turuväärtus on 8000 eurot. Asjas ei ole vaidlust selles, et xx kinnistu kuulub Guido Riibakule. Kohus leiab, et kaitsja esitatud tõendid ei tõenda kuidagi Guido Riibaku poolt sissetulekute teenimist, vaid tema väljaminekuid ja laenu
3. a. Samuti leiab kohus, et asjas ei oma tähtsust antud kinnistu väärtus, kuna isiku varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokollis ei analüüsita Guido Riibaku
4. a sissetulekuid ja väljaminekuid. Esitatud laenuleping kinnitab üksnes Guido Riibaku kohustuste suurust xx ees
5. a, mitte sama aasta sissetulekuid laenu näol. Guido Riibaku varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokolli kohaselt on isiku legaalsed sissetulekud
6. a –
7. a olnud kokku 35 474,68 eurot ning minimaalsed kulutused samal ajaperioodil 94 888,92 eurot. Seega väljaminekuid ületavad sissetulekud 59 414,24 euro võrra, mistõttu Guido Riibaku kahtlustatavana kinnipidamisel leitud 460 eurot ja kontole kantud sularaha ei saa pärineda isiku legaalsetest sissetulekutest. Samuti ei ole kohtus leidnud tõendamist, et sõiduauto Peugeot 206 (registreerimismärk xxx) oleks soetatud legaalsete sissetulekute arvelt. Lisaks tõendavad sõiduautode rendilepingud, et isiku varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokollis kajastatud väljaminekud ei olnud Guido Riibaku ainsad väljaminekut. 04.11.2019 OÜ x e-kiri lisadega, s.o OÜ x rendilepingud nr RNT-3941, RNT3813, RNT-3545, RNT-3860, RNT-4596, RNT-4251 (I kd tl 150-164) ning 02.01.2020 OÜ x e-kiri lisaga s.o 10.09.2019 OÜ x rendileping nr RNT-4696 (I kd tl 165-167) tõendavad Guido Riibaku rendikulu perioodil 29.01.2019-17.09.
8. Rendiautode eest tasuti alati sularahas. Sõiduauto rentimise peale kulus Guido Riibakul nädalas 150 eurot. Guido Riibak kinnitas, et rentis autosid ning tegi seda seetõttu, kuna tema enda auto Peugeot oli vana ja lagunes, kuid tal oli vaja tööasjade pärast igapäevaselt sõita. Raha tal uue auto ostmiseks polnud ja tema kuupalga juures talle liisingut ei pakutud. Tunnistaja x ütluste kohaselt sõitis Peugeotiga tema ja Guido Riibak tahtis sõita, rentis ta auto. Tunnistaja x ütlustest nähtub, et tegelikult ei olnud sõiduautol Peugeot midagi viga ning see ei saanud olla põhjuseks, miks pidi Guido Riibak auto rentima. Seega nähtub eeltoodust, et Guido Riibaku kulutused olid isegi suuremad kui isiku varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokollist nähtub ja millegi pealt kokku ei hoitud. Auto rentimine on kordades kallim, kui auto liisimine. 03.10.
9. a vaatlusprotokollist (I kd tl 132) nähtub Guido Riibaku elukoha (xx) läbiotsimisel leitud telefonide (Apple iPhone XR, BQAquaris X2) andmete kopeerimine. 11.12.2019 vaatlusprotokoll (I kd tl 133-134), milles on vaadeldud Guido Riibaku elukohast leitud telefoni iPhone koopiafaili, kinnitab Guido Riibaku seotust ja viibimist Hispaanias (
10. a aprill, august ja september). Guido Riibak oma ütlustes kinnitas, et käis kevadel ja suvel paar korda Hispaanias. Eeltoodu kinnitab samuti Guido Riibak väljaminekuid. 28.11.2019 x vastuskiri koos lisadega, s.o SIA x tuludeklaratsioonidega 2017.a
11. kvartali, 2018.a 1., 2., 3.,
12. kvartali; 2019.a 1., 2 ja
13. kvartali kohta (I kd tl 179-220) nähtub, et Guido Riibaku on saanud ettevõttest SIA x sissetulekuid 2017 summas 1440 eurot, 2018 summas 6480 eurot ja 2019 summas 6480 eurot. Töötajaks on märgitud mh ka x. Tunnistaja x ütluste kohaselt ei ole ta
14. a üheski eraettevõttes töötanud. Läti ettevõte SIA x nimi ei ütle tunnistajale midagi ja ta ei ole selles ettevõttes töötanud. x, x, x nimed ei ütle tunnistajale samuti midagi, kuigi tegemist on isikutega, kes on märgitud ettevõtte SIA x deklaratsioonides töötajatena (I kd tl 179-220). Tunnistaja ütluste kohaselt tegeles Guido Riibak 30 1-20-1108
15. a tööjõuvahendamisega. Teab seda, kuna Guido Riibak ütles talle seda. Täpsemaid asjaolusid tema töö kohta ei tea. Elukaaslase sissetuleku suurust ei tea. Ei tea ka seda, kas ta töötas kusagil välisriigis. Tunnistaja xx ütluste kohaselt on ta Läti ettevõtte x SIA omanik, ettevõte tegutseb ehitusvaldkonnas Soomes ja Rootsis ning töötajaid on aastas 2-
16. Ettevõttes töötas ka Guido Riibak, kes tegeles jooksvate asjadega Eestis. Tõi ja viia asju mida hetkel oli vaja. Palka sai ühes kuus 720 eurot. Mingil perioodil töötas ettevõttes ka xx, kes sai ka töötasu. Ettevõtte sissetulekuid kasutati peamiselt palkade maksmiseks. Kohus leiab, et xx ütlused ei ole usaldusväärsed ega eluliselt usutavad. Esiteks on xx eitanud ettevõttes SIA x töötamist ja seal tulu saamist. Seega on xx ütlused vastuolus xx ütlustega. Antud töökoha sisu ja tööülesannete kohta ei osanud midagi täpset rääkida ei Guido Riibak, ega SIA x juhatuse liige xx. x ütluste kohaselt tõi ja viia Guido Riibak asju mida hetkel oli vaja. Guido Riibaku ütluste kohaselt kohtus ta Tallinnas xx töömeestega. xx ei ole aga töömeestega kohtumisest midagi rääkinud. Kohus ei pea eluliselt usutavaks ka asjaolu, et üks mikroettevõte maksab kellelegi, kellel konkreetseid tööülesandeid ei ole ja sisuliselt midagi ei tee, 720 eurot kuus palka. Eeltoodu alusel loeb kohus xx ja Guido Riibaku ütlused selles osas, mis puudutab Guido Riibaku töötamist ettevõttes SIA x ebausaldusväärseks ning jätab need tõendikogumist kõrvale. Isegi juhul kui Guido Riibak sai Läti ettevõttelt töötasu, ei ole nimetatud töötasu piisavalt suur, et katta kõiki Guido Riibaku väljaminekuid. Nimelt oli tal enda sõiduauto Peugeot, kuid rentis autosid, käis paar korda aastas Hispaanias puhkamas, tasuda tuli laenukohtus ja igapäeva kulutuste eest. Samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et Guido Riibak sai legaalset tulu tööjõu vahendamisega.

§ 832

lg 1 kohaselt ei kohaldata konfiskeerimist varale, mille suhtes isik tõendab, et tegemist ei ole kuriteoga saadud varaga. Eeltoodu alusel kohus leiab, et süüdistatav ei ole tõendanud, et läbiotsimisel leitud sularaha 460 eurot ja kontole kantud sularaha 7120 eurot oleks pärinenud legaalsetest allikatest ning Peugeot 206 (registreerimismärk xxx) soetatud legaalsete vahendite arvelt. Eeltoodu alusel kohus leiab, et Guido Riibaku poolt toimepandud kuriteo olemuse, tema legaalse sissetuleku, varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevuse tõttu on alust eeldada, et isiku omanduses olev sularaha, kontole kantud sularaha ja Peugeot 206 on soetatud kuritegeliku päritolu vahendite eest ja on seeläbi käsitletav kriminaaltuluna. Tähelepanu väärib ka asjaolu, et Guido Riibak tegeles narkootiliste ainete käitlemisega mitte grammides vaid kilogrammides. Seetõttu leiab kohus, et esinevad alused Guido Riibaku vara konfiskeerimiseks. Kuna Guido Riibak on käesolevaks hetkeks kontole kantud sularaha ära tarvitanud, siis tuleb käesolevas kriminaalasjas

§ 832

lg 1 ja § 84 alusel konfiskeerimise asendamise tagamiseks mõista Guido Riibakult välja summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Konfiskeerimise osas märgib veel kohus, et käesoleval juhul ei oma tähtsus asjaolu, kas kinnisasi, millele on seatud kohtulik hüpoteek, oli soetatud legaalsete sissetulekute arvelt või mitte. Kohtulik hüpoteek on seatud konfiskeerimise tagamiseks, kuna kuriteoga saadud vara (kontole kantud sularaha) on äratarvitatud. Kohtul puudub ka alus kahelda, et antud kinnisasi kuulub kellelegi teisel, kui Guido Riibakule. Kohustule on esitatud tõendid (lepingud ja kinnistusraamatu väljavõte), mis kinnitavad Guido Riibaku omandiõigust. Ka Guido Riibak ei ole omaniõigust vaidlustanud. 31 1-20-1108 Võttes arvesse konfiskeerimisnõude suurust ning kuriteo iseloomu, samuti seda, et Guido Riibak viibib vangistuses ning tal puudub muu püsiv vara, mille arvelt konfiskeerimisnõuet rahuldada, on põhjendatud jätta konfiskeerimisnõude täitmise tagamiseks muutmata Pärnu Maakohtu 24.10.2019 määrusega nr 1-19-8314 Eesti Vabariigi kasuks seatud kohtulik hüpoteek Guido Riibakule kuuluvale kinnisasjale. Kristo-Rainar Lainelo kohtuistungil antud ütluste kohaselt tegeles ta enne vahistamist sellega, et rentis eraisikuna autoremonditöökoda ja nokitses autode kallal. Kuus teenis keskmiselt 1300 eurot. Arveldamine käis sularahas. Pangakaarti ei kasuta, kuna meeldib sularaha. 12.11.2019 isiku varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokollist koos lisadega (II kd tl 18-19) nähtub, et Kristo-Rainar Lainelo ei kasuta oma igapäeva tehingutes pangakontot. Kaitsja Gregori Palm esitas kohtule 01.02.2019 sõlmitud x äriruumi üürilepingu (II kd tl 137144), millega soovis tõendada, et vähemalt alates 01.02.2019 Kristo-Rainar Lainelo rentis ärilistel eesmärkidel autoremonditöökoda. Tõendist nähtub, et Kristo-Rainar Lainelol tuli ruumi rentimise eest tasuda ühes kuus üüritasu 300 eurot ning lisaks kütte ja kommunaalteenuste eest. Lepingu sõlmimisel on üürileandjale tasutud 600 eurot. Kohus leiab, et nimetatud tõend ei tõenda Kristo-Rainar Lainelo poolt tulu teenimist, nende suurust ega ka tema sissetulekuid, vaid näitab millised kulutused olid tal ühes kuus lisaks tavapärastele kulutustele. Tunnistaja xx ütlustest nähtub, et 2019. a rentis Kristo-Rainar Lainelo endale hobigaraaži, kus ta käis enda ja teisi remonti vajavaid autosid korda tegemas, et need hiljem maha müüa. Tunnistaja ei osanud öelda, kui palju võis Kristo-Rainar Lainelo sellega tulu teenida. KristoRainar Lainelo tegi tööd hobigaraaži korras. Kohus nõustub prokuröriga, et kohtus on tõendamist leidnud, et Kristo-Rainar Lainelol puudus seaduslik sissetulek. Kristo-Rainar Lainelo poolvenna poolt kohtus antud ütlused, et KristoRainar Lainelo tegeleb hobi korras autode remondiga, ei tõenda mingil viisil Kristo-Rainar Lainelol sissetulekute olemasolu ega suurust. Veel vähem seaduslike sissetulekute olemasolu. Tegemist oli tunnistaja oletustega, mida aga ei saa pidada tõendiks. Kohus ei pidanud usaldusväärseks ega tõendatuks Kristo-Rainar Lainelo ütlusi selle kohta, et sularaha pärines tema emalt. Seega arvestades asjaolu, et Kristo-Rainar Lainelo tegeles autode remontimisega üksnes hobi korras, igapäevaselt tuli tal kanda kulutused seoses toidu, kommunaalkulude, mobiiltelefoni ja autoga (tema omanduses oli 2 autot) ning lisaks veel tasuda rendikulu, leiab kohus, et Kristo-Rainar Lainelo elukoha läbiotsimisel leitud 480 eurot ei saa pärineda ka mitteametlikust sissetulekust. Siinjuures tuleb arvestada ka asjaolu, et KristoRainar Lainelo on soetanud endale ka 13 g kanepit. Asjaolu, et nimetatud 480 eurot oleks pärinenud mitteametliku töötasuna, ei ole süüdistatav tõendanud. Sealjuures näeb seadus ette, et konfiskeerimist ei kohaldata varale, mille suhtes isik tõendab, et tegemist ei ole kuriteoga saadud varaga. Kristo-Rainar Lainelo ei ole tõendanud, et eelmärgitud 480 eurot pärineks legaalsetest allikatest. Arvestades Kristo-Rainar Lainelo poolt toimepandud kuriteo olemust, tema legaalse sissetuleku, varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevust, on alust eeldada, et isiku omanduses olev sularaha on soetatud kuritegeliku päritolu vahendite eest ja on seeläbi käsitletav kriminaaltuluna. Seetõttu leiab kohus, et esinevad alused konfiskeerida Kristo-Rainar Lainelolt

§ 832

lg 1 ning

§ 184

lg 5 p 2 alusel tema elukoha läbiotsimisel leitud ja äravõetud ning hilisemalt konfiskeerimise tagamiseks arestitud 480 euro suuruses summas sularaha. 32 1-20-1108 Tähelepanu väärib ka asjaolu, et Kristo-Rainar Lainelo ja Guido Riibaku valdusest leitud 6 kg narkootilise ainet kanepit, mille turuväärtus oli minimaalselt 45 000 eurot. 12.11.2019 Politsei- ja Piirivalveameti vastuskirjast (I kd tl 104-105) nähtub, et Politsei- ja Piirivalveameti poolt kogutud andmete põhjal oli 2019. a augustis Eestis ühe grammi kanepi hind jaemüügi puhul 20 eurot ning ühe kilogrammi kanepi keskmine hulgihind 7500 eurot. Kriminaalasjas on tuvastamist leidnud, et süüdistatavad käitlesid 6113 g kanepit. Eeltoodust tulenevalt on käideldud kanepi hulgihind hinnanguliselt 45 874,50 eurot. Kaitsja Margo Põbo seadis kahtluse alla, kas vastuse andnud politseiametnik on pädev otsustama narkootiliste ainete hindade üle ning leidis, et selle tõendiga ei ole võimalik mitte midagi tõendada. Kohus leiab, et kuigi Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-44-08 leidnud, et põhjendatud on võtta narkootilise aine hinna arvutamisel aluseks Europoli õiend, siis kohtupraktikas on aktsepteeritud ka Politsei- ja Piirivalveameti vastuskirja (vt 1-18-2232, 1-18-3034, 1-1210643). Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse (EMCDDA) üks eesmärkidest on narkootikumide ja narkomaania kohta Euroopa Liidu riikidest ja osalevatest kolmandatest riikidest olemasolevate andmete kogumine ja nende analüüs. Seega Europoli ja EMCDDA andmed tuginevadki mh Eesti politseilt saadud andmetele. Seega ei ole alust kahelda Politseija Piirivalveameti vastuskirjas kajastatud andmetes. Riigikohus on märkinud asjas nr 3-1-1-8913, et näiteks aine suure koguse tuvastamisel võib asjasse puutuvaks tõendiks pidada nii samas või ka teises kriminaalasjas koostatud narkootilise või psühhotroopse aine mõju käsitlevat ekspertiisiakti, eksperdi antud ütlust ekspertiisiakti selgitamisel, asjatundja ütlust, aga ka dokumentaalset tõendit, milles kajastub eksperdi või asjatundja arvamus või mis tugineb sellele arvamusele. Seetõttu kohus leiab, et ka narkootilise aine hinna kindlaks tegemisel võib võtta aluseks politsei kui asjatundja kirjaliku arvamuse. Kohus leiab, et ei ole eluliselt ustav, et 45 874,50 euro väärtuses kaupa antakse üle tasuta või n.ö müügi peale, st aine eest tasutakse pärast selle müümist. Guido Riibaku pangakontolt ei nähtu sellises ulatuses legaalsete rahaliste vahendite olemasolu ega sissetulekuid. Kristo-Rainar Lainelol puudub üldse pangakonto. Seega pidi Guido Riibakul ja Kristo-Rainar Lainelol olema rahalised vahendid, et antud koguses kanep omandada. Sellise raha saamiseks pidid nad teenima kriminaaltulu, mis omakorda annab alusel eeldada, et Kristo-Rainar Lainelo ja Guido Riibaku valdusest leitud sularaha, Guido Riibaku soetatud sõiduauto ja kontole kantud sularaha, ei pärinenud legaalsete vahendite arvelt. Eeltoodu tulenevalt kohus: - konfiskeerib

§ 832

lg 1 alusel Guido Riibaku kinnipidamisel ära võetud sularaha 460 €, mis on Pärnu Maakohtu 24.10.2019 määrusega nr 1-19-8314 arestitud ja kantud Rahandusministeeriumile kuuluvale Politseija Piirivalveameti tagatiskontole EE932200221023778606; - konfiskeerib

§ 832

lg 1 alusel Guido Riibakule kuuluva sõiduauto Peugeot 206 (registreerimismärk xxx), mis on Pärnu Maakohtu 24.10.2019 määrusega nr 1-19-8314 arestitud; -

§ 832

ja § 84 alusel mõistab konfiskeerimise asendamiseks välja Guido Riibakult 7120 €, mille täitmise tagamiseks tuleb jätta muutmata Pärnu Maakohtu 24.10.2019 määrusega nr 119-8314 Eesti Vabariigi kasuks seatud kohtulik hüpoteek Guido Riibakule kuuluvale kinnisasjale registriosa numbriga xxx, katastritunnus xxx, aadress xxx. Konfiskeerimise asendamiseks välja mõistetud summa tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest; 33 1-20-1108 - konfiskeerib

§ 832

lg 1 alusel Kristo-Rainar Lainelo valdusest leitud ja ära võetud sularaha 480 €, mis on Pärnu Maakohtu 10.01.2020 määrusega nr 1-19-10304 arestitud ja kantud Rahandusministeeriumile kuuluvale Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole EE932200221023778606. Asitõendid, salvestised ja muud äravõetud objektid Kriminaalasja toimiku materjalide juures asuvad 2 CD-plaati ja 7 DVD-plaati, milledel on 24.09.2019 G. Riibaku elukohast läbiotsimise käigus ära võetud kõvaketta Verbatim koopiafail, Juris Lubansi mobiiltelefoni Samsung xxx vaatluse andmed, Coop Keskühistu territ