← Eesti

1-16-2336/5

Obsah (7)§ 424§ 121§ 68§ 74§ 75§ 50§ 83

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. märts 2016.a. Pärnu Kuninga tn kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-2336 (16267000238) Kohtunik Rubo Kikerpill Koht

§ 424

järgi kokkuleppemenetluses kiirmenetluse korras Süüdistatav E.M Isikukood või sünniaeg: XXX Karistatus: kriminaalkorras karistatud ühel korral: Pärnu Maakohtu 06.04.2011. a otsusega

§ 121

alusel rahaline karistus 512 euro määras; väärteokorras karistamata Tõkend: ei ole kohaldatud, kahtlustatavana kinni peetud 19.03.2016. a kuni 21.03.2016.a RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 2565 kohus otsustas: Süüdi tunnistada E.M

§ 424

järgi ning mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda kantuks eelvangistuses viibitud aeg 19.03.2016.a kuni 21.03.2016.a, so 3 (kolm) päeva. Ära kan dmata karistuseks lugeda seega 11 (üksteist) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust tingimisi mitte kohaldada ja täies ulatuses täitmisele mitte pöörata, kui E.M ei pane 2 (kahe) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas

§-ga 75 lg 1 p 1-6 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 1

(4)4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 8 alusel määrata kohustuseks osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuupäev.

§ 50

lg 1 p 1 alusel kohaldada E.M ´ule lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 5 (viieks) kuuks. Lisakaristuse aja algust arvata alates kohtuotsuse jõustumisest. LS §-le 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Asitõendid ja konfiskeerimine.

§ 83

lg 1 alusel konfiskeerida E.M ´ule kuuluv sõiduauto Peugeot 307 registreerimismärgiga X. Sõiduk asub Lääne prefektuuri valduses. Konfiskeeritud vara valitsejaks on Pärnu Maavalitsus, kel on õigus nõuda kannete muutmist liiklusregistris. 5 lg 2 alusel riigituludesse Välja mõista E.M´ult KrMS § 179 lg 1 p 2 ja § 256 sundraha 322,50 eurot, asitõendi saatekulu 54 eurot ning tasu riigi õigusabi eest 72 eurot, kokku 448,50 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99916700020812. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Välja mõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuotsuse jõustumisel saata kohtuotsuse ärakiri Maanteeametile ja Pärnu Maavalitsusele. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates 2

(4)otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK E.M süüdistatakse selles, et tema, 19.03.2016. a kella 17.10 ajal juhtis alkoholijoobe seisundis Pärnu linnas X tn 1 juures mootorsõidukit Peugeot 307 riikliku registreerimismärgiga X, põhjustades varalise kahjuga liiklusõnnetuse, sõites tagant otsa mootorsõidukile Ford Galaxy riikliku registreerimismärgiga X. E.M-i kontrollimisel tõendusliku alkomeetriga Dräger ALCOTEST 7110 EST nr. ARDF-0056, tuvastati E.M-i ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholi sisalduse lõplikuks mõõtetulem 1,10 mg/l alkoholi, milline on joobeseisundiks liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt. E.M rikkus joobeseisundis mootorsõidukit juhtides liiklusseaduse § 69 lg 1 Seega E.M , mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, pani toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör taotles E.M-i süüdi tunnistamist ning tema karistamist 1 aasta vangistusega.

§ 68lg 1 alusel arvata E.M 19.03.2016.

a kuni 21.03.2016. a eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 3 päeva karistusaja hulka ning lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 11 kuud 27 päeva vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust tingimisi mitte kohaldada ja täies ulatuses täitmisele mitte pöörata, kui E.M ei pane 2 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas

§-ga 75 lg 1 p 1-6 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 8 alusel määrata kohustuseks osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuupäev.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena E.M-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks. Lisakaristuse aja algust arvata alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 83

lg 1 alusel konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahendina E.M-ile kuuluv mootorsõiduk Peugeot 307 riikliku registreerimismärgiga X (asub Lääne prefektuuri valduses). Süüdistatav ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ja palusid selle kinnitada. MAAKOHTU SEISUKOHT Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Prokurör jäi 3

(4)sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatava süüditunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Karistust kergendava asjaoluna esineb puhtsüdamlik kahetsus, raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Tsiviilhagi ei ole. Tõkendit ei ole kohaldatud. Asitõendid ja konfiskeerimine.

§ 83

lg 1 alusel konfiskeerida E.M ´ule kuuluv sõiduauto Peugeot 307 registreerimismärgiga X. Sõiduk asub Lääne prefektuuri valduses. Konfiskeeritud vara valitsejaks on Pärnu Maavalitsus, kel on õigus nõuda kannete muutmist liiklusregistris. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb süüdlaselt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 ja § 180 lg 1 alusel riigituludesse sundraha 322,50 eurot, asitõendi saatekulu 54 eurot ning tasu riigi õigusabi eest 72 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Rubo Kikerpill Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.