1-16-2910 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24. mai 2016, Tallinn Kohtuasja number 1-16-2910 Kohtukoosseis Meelika Aava, Ivi Kesküla, Orvi Tali Apelleeritud kohtuo

§ 424

järgi lühimenetluses kiirmenetluse korras Apellatsiooni esitaja Süüdistatav G.K Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava G.K apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata ja tagastada. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohtu 11. aprilli 2016. a otsusega lühimenetluses kiirmenetluse korras tunnistati G.K süüdi

§ 424järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus 6 kuuks. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõistis karistuseks 4 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Harju Maakohtu 19.

juuni 2014. a kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 kuu 27 päeva võrra mõistis ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 5 kuud 27 päeva vangistust. Karistusest loeti kantuks eelvangistuses viibitud 3 päeva.

§ 69

lg 1 alusel asendati G.K-le mõistetud karistus 174 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 1 aasta alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võeti G.K-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks.

1. G.K tunnistati süüdi selles, et ta
2. aprillil 2016 kella 12:56 ajal Tallinnas xxx juures juhtis sõiduautot Seat Altea alkoholijoobe seisundis. Alkoholi sisaldus tema poolt väljahingatud õhus oli 0,84 mg/l kohta. Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõiduki juht, kelle väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.
3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav G.K , kes vaidlustab kohtuotsust üksnes lisakaristuse mõistmise osas, taotledes selle kohaldamata jätmist või tähtaja lühendamist. Apellatsioonile on lisatud dokumendid tema tervisliku seisundi ning töökoha olemasolu kohta. Apellatsiooni motiivide kohaselt on ta leidnud endale maakleri töökoha, kus on vajalik isikliku mootorsõiduki olemasolu. Samuti on tal endaga toimetulekuks vajalik autoga liikumine. Ta ei saagi enam alkoholi tarvitada, sest on lasknud endale paigaldada alkoholi blokeeriva ampulli. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
4. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Oma seisukohta põhistab kohtukolleegium järgmiselt. Esmalt märgib kohtukolleegium, et Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites korduvalt selgitanud, et ringkonnakohtu lahend peab üldjuhul kujunema kriminaalmenetluse seadustiku
5. peatükis sätestatud apellatsioonimenetluse kui terviku tulemina ja apellatsiooni läbi vaatamata jätmine selle ilmse põhjendamatuse tõttu KrMS § 326 lg 2 teise lause alusel kujutab endast erandit. Ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Kohtukolleegium märgib, et käesoleva kriminaalasja arutamine maakohtus toimus avalikus suulises menetluses ning G.K ja tema kaitsja viibisid selle arutamise juures, samuti oli süüdistataval õigus anda kohtuistungil ütlusi (tl 31). Seega oli esimese astme kohtus tagatud G.K õigus viibida oma asja arutamise juures ja olla ära kuulatud. Apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. KrMS § 233 lg 1 kohaselt süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel võib kohus kriminaalasja lahendada tunnistajaid, asjatundjaid ja eksperte välja kutsumata lühimenetluses kriminaaltoimiku materjali põhjal. Selgitades varasemas praktikas lühimenetlusega seonduvaid küsimusi, on Riigikohtu kriminaalkolleegium
6. novembri
7. a otsuses nr 1-1-79-10 märkinud, et tulenevalt lühimenetluse eripärast, s.o asjaolust, et lühimenetluses lahendab kohus kriminaalasja kriminaaltoimiku materjalide pinnalt, ei ole kohtumenetluses enam võimalik esitada täiendavaid tõendeid. Sellest tulenevalt on lühimenetluses läbi vaadatud kriminaalasja puhul täiendavate tõendite esitamine välistatud ka apellatsioonimenetluses, välja arvatud juhul, kui need puudutavad menetlusõiguse rikkumist maakohtu poolt (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
8. veebruari
9. a 2

§-s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsuses selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine. Maakohtu otsuses on süüdistatavale mõistetud karistust, sealhulgas lisakaristust põhjendatud ning kohtukolleegium nõustub nende põhjendustega. Viimasel ajal välja kujunenud liiklussituatsioon sunnib liikluskorda rikkuvate liiklejate tegevust oluliselt tõkestama ja seda eesmärki teenib ka

§-s 50 lg 1 alusel määratud lisakaristus mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise näol. Kohtukolleegium viitab siinjuures Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. oktoobri
2. a otsuses nr 3-1-1-86-09 väljendatud seisukohale, et karistusseadustiku üldosas sätestatud lisakaristused põhinevad küll süülisel teol, kuid täidavad samas ka isiku õiguspärasele käitumisele suunamise ja ühiskonna turvalisuse tagamise ülesannet, mistõttu on nende kohaldamisel oluline tähendus preventiivsetel kaalutlustel. Süütegude ärahoidmise eesmärgi saavutamiseks on lisakaristusega võimalik teatud ajavahemikuks piirata isiku õigusi, muu hulgas välistades tegutsemise valdkonnas, millega oli toimepandud tegu seotud. Seoses sellega on Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktika olnud jätkuvalt seisukohal, et isiku karistamisel alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest tuleb temalt üldjuhul juhtimisõigus ära võtta ja ainult erandlikel asjaoludel võib kohus jätta lisakaristuse kohaldamata (3-1-1-10-03, 3-4-1-2-05, 3-1-1-2006, 3-1-1-55-07). Kohtukolleegiumi hinnangul G.K suhtes selliseid erandlikke asjaolusid, mis tingiksid lisakaristuse kohaldamata jätmise tuvastatud ei ole. Maakohus on lisakaristuse tähtaja mõistmisel arvesse võtnud G.K puhtsüdamlikku kahetsust ja süü suurust, mistõttu on piirdunud temalt mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega alammäära lähedases määras, s.o 5 kuuks, ehkki

§ 50lg 1 p 1 võimaldanuks seda ära võtta kuni kolmeks aastaks.

Süüdistatav märgib apellatsioonis, et juhtimisõigusest ilma jäädes kaotab ta töö ja paneb end raskesse materiaalsesse olukorda. Vastuseks sellele märgib kohtukolleegium, et võimalikule karistusele oleks pidanud G.K mõtlema siis, kui hakkas alkoholijoobes sõidukit juhtima. Alkoholi blokeeriva ampulli paigaldamine ei ole kohtukolleegiumi hinnangul asjaoluks, mis tingiks G.K-le mõistetud lisakaristuse tühistamise või selle tähtaja lühendamise. 5. Eelnevat silmas pidades leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et G.K mõistetud lisakaristus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu apellatsiooni põhjendused selle tühistamiseks alust ei anna. Seega on süüdistatava G.K apellatsioon ilmselt põhjendamatu ning ringkonnakohus jätab selle juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 läbi vaatamata. 3