← Eesti

1-16-98/7

Obsah (5)§ 424§ 68§ 74§ 75§ 78

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 5. veebruaril 2016. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-16-98 Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidearu Sekretär Heli

) § 424 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Toomas Liiva Süüdistatav D.T isikukood: XXX; elukoht: XXXX; kodakondsus: XXXX; haridus: XXXX; emakeel: XXXX; töökoht või õppeasutus: XXXX; kriminaalkorras varem karistatud neljal korral; kohaldatud tõkend: elukohast lahkumise keeld kahtlustatavana kinni peetud 08.-09.08.2015. a Kaitsja Vandeadvokaat Otto Preem Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) §-st 180, § 248 lg 1 p-st 5, §-st 249, kohus otsustas: Süüdi tunnistada D.T

§ 424

järgi ja mõista temale karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata D.T kahtlustatavana kinnipidamise aeg 08.09.08.2015.

a, s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ning mõista temale lõplikuks karistuseks 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 74

alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui D.T ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab järgnevaid

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Kohustada D.T katseajal järgima

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid, st: 1.

elama määratud alalises elukohas, s.o aadressil XXXX;

  1. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  3. saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
  5. saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75lg 2 p-de 2 ja 8 alusel määrata D.T-le katseajaks kohustused: 1.

mitte tarvitada alkoholi, 2. läbida liiklusohutusalane sotsiaalprogramm.

§ 78

p 1 alusel hakata D.T katseaja kulgu arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 05.02.2016. a.

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded ja

§ 75

lg 2 p-de 2 ja 8 alusel määratud kohustused kohalduvad D.T-le alates kohtuotsuse jõustumisest. Määrata D.T katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Tühistada D.T-le kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – kohtuotsuse jõustumisel. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista D.T-lt riigituludesse menetluskuludena süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha 645 eurot ja riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu 392,80 eurot, s.o kokku 1037 (üks tuhat kolmkümmend seitse) eurot ja 80 (kaheksakümmend) senti. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et D.T on õigus temalt välja mõistetud menetluskulud tasuda osadena kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates 1 (ühe) aasta jooksul. Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või arveldusarvele nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või arveldusarvele nr EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või arveldusarvele nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, märkides viitenumbri 99916700009561 ning selgituseks kohustatud isiku nime, kohtuasja numbri ning makse liigi. 2 Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud kohtu määratud tähtaja jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Kokkuleppe sisu D.T süüdistatakse selles, et tema 07.08.2015. a kella 23:25 paiku Tartus Kivi tn 58 juures juhtis mootorsõidukit Nissan Primera registreerimisnumbriga XXXX, olles alkoholijoobes, kuna tema poolt väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 1,22 mg/l. Sellise tegevusega rikkus D.T liiklusseaduse (edaspidi LS) § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. LS § 69 lg 4 p 1 kohaselt loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks juhul, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis pani D.T toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Prokurör taotleb, et: 1. D.T tunnistatakse süüdi

§ 424

järgi ja mõistetakse temale karistuseks 8 kuud vangistust; 2.

§ 68lg 1 alusel arvatakse D.T kahtlustatavana kinnipidamise aeg 08.09.08.2015.

a, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning loetakse tema lõplikuks karistuseks 7 kuud 28 päeva vangistust; 3.

§ 74

alusel ei pöörataks mõistetavat karistust täielikult täitmisele, kui D.T ei pane 2 aasta katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi; 4. D.T kohustatakse käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid, st 4.1.

elama kohtu määratud alalises elukohas; 4.

  1. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3 4.
  2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.
  3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 4.
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 4.
  5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;
  6. D.T kohustatakse käitumiskontrolli ajal täitma

§ 75

lg 2 p-dest 2 ja 8 tulenevaid kohustusi mitte tarvitada alkoholi ja osaleda liiklusohutusalases sotsiaalprogrammis. Menetlus kohtus Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ning et ta jääb selle juurde. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tegelikku tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Seega tuleb D.T süüdi tunnistada

§ 424järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Menetluskulud Käesolevas asjas on menetluskuludeks:

  1. süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 ja kohaselt on II astme kuriteo puhul 645 eurot;
  2. KrMS § 175 lg 1 p-le 4 vastavalt kaitsjatasu 392,80 eurot. Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Arvestades isikult väljamõistetavate menetluskulude kogusuurust (1037,80 eurot), on ilmne, et nende kulude tasumine ühe korraga on D.T-le ebamõistlikult koormav. Seega leiab kohus, et on põhjendatud võimaldada tal tasuda menetluskulud KrMS § 180 lg 3 alusel osadena ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Peet Teidearu Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.