MS § 427 lg.1, lg.2, maakohus M ä ä r a s: Kergendada Tartu Maakohtu 05.augusti 2008.a. otsusega kriminaalasjas nr . 1-08-8520 A.D*ile
lg.2 p.1 alusel määratud kohustust ja Kohustada A.D*it hüvitama kuritegudega tekitatud kahju, tasudes igakuiselt alates oktoobrikuust 2009 iga kuu 25.kuupäevaks vähemalt 300 krooni kannatanutele tekitatud kahju katteks. Määrata A.D-le lisakohustus alkoholi. ja kohustada teda katseajal mitte tarvitama Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule Jõgeva kohtumajja 10 päeva jooksul arvates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1 TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK A.D on süüdi mõistetud 05.08.2008a Jõgeva kohtumaja otsusega
lg.2 p.1,3 ja § 199 lg.2 p.7,8, järgi ja karistatud 1 aasta 2 kuulise vangistusega 2 aastase katseajaga tingimisi ning määratud selleks ajaks kriminaalhooldusele. A.D on kohustatud katseaja jooksul täitma üldisi kontrollnõudeid ja
lg.1alusel hüvitama kuritegudega tekitatud kahju igakuiselt, 25.kuupäevaks vähemalt 1000 krooni, kuni kahju täieliku hüvitamiseni. A.D esitas 02.09.2009a kohtule avalduse, milles palub vähendada temalt kohtuotsusega väljamõistetud igakuist kahjuhüvitamise summat seoses kindla sissetuleku puudumisega ja toimuvate täitemenetlustega. A.D lisas avaldusele väljavõtte täitemenetlusregistrist (tl.220-221), millest nähtuvad tema suhtes toimuvad täiemenetlused. Kohus KrMS § 432 lg.2 alusel küsis kannatanutelt kirjalikud arvamused. Suurima kahjunõudega kannatanu OÜ Silvenionen esindaja teatas (tl.228), et A.D poolt on tasutud solidaarselt väljamõistetud kahjusummast kokku 5000 krooni. Tasumata on 47 500 krooni. Kannatanu on huvitatud kahju kiirest hüvitamisest, mistõttu ei pea otstarbekaks A.D-le määratud igakuist hüvitise summat oluliselt vähendada. Kannatanu Eksar- Transoil AS teatas (tl.227), et tekitatud kahju katteks on ainult K.P hüvitanud 150 krooni Kahju on hüvitada veel 231 krooni. Kannatanu xxxxxxxxxxxxx kohtule midagi ei teatanud. Kriminaalhooldaja esitas kohtule 21.09.2009a ülevaate A.D kriminaalhoolduse kulgemisest. A.D on täitnud talle pandud kontrollnõudeid kohusetundlikult. Probleemid kahjutasu hüvitamisega tekkisid k.a. kevadel, kui ta kaotas töökoha. A.D on ka hulk täitemenetlusi. Kriminaalhooldaja hinnangul ei ole A.D kuritahtlikult kahju hüvitamisest kõrvale hoidnud. Käesoleval ajal on A.D töötu. Kriminaalhooldaja esitas 27.10.2009 erakorralise ettekande, milles teeb ettepaneku
lg.3 alusel kergendada A.D-le määratud lisakohustust, millega kaasneb kahjutasu hüvitamise igakuise summa 1000 krooni vähendamine. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on A.D näidanud huvi töötamise vastu ega ole kuritahtlikult kahju hüvitamisest kõrvale hoidnud. Kohtuistungil jääb kriminaalhooldaja erakorralises ettekandes esitatu juurde ja lisab ettepaneku määrata A.D-le lisakohustus mitte tarvitada alkoholi, see peaks teda ka distsiplineerima, kuna on olnud alkoholiprobleem. Kriminaalhooldajale on teada, et A.D reaalselt ei ole raha seni määratud kohustuse täitmiseks. Kohtuistungil 25.11.2009 A.D kinnitas, et ta ei õpi ega tööta, on töötu ja maksed on tegemata, kuna raha ei ole. Viimati maksin kannatanule eelmisel kuul 200 krooni ja edaspidi saaks maksta kahjusid 200- 300 kooni kuus, kuna on ka mitmeid kohtutäiturite nõuideid. A.D kinnitusel elab ta koos vennaga, kes käib tööl. Elab venna arvel. Töötuskindlustushüvitist saab umbes 700 krooni kuus ja peaks saama 10 kuu kestel. Mingit vara tal ei ole. Üürikorteri eest maksab vend iga kuu 800 krooni. A.D on nõus, et talle määratakse lisakohustusena alkoholi tarvitamise keeld. Prokurör leidis kohtuistungil, et ei ole vahet, kas igakuist kahjusummat vähendada, või mitte, niikuinii läheb see nõue kohtutäiturile täitmiseks, kuna katseaeg saab 9 kuu pärast läbi. A.D-lt väljamõistetud igakuise kahjusumma vähendamise ja lisakohustuse: alkoholi keeld vastu ta ei ole. Kohtu seisukohad Kohus erakorralise ettekande läbivaatamisel võtab aluseks
lg.4, mis sätestab: kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt 2 seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.
lg.3 sätestab: kohus võib kriminaalhooldusametniku ettekande alusel kergendada või tühistada süüdimõistetule käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi või panna süüdimõistetule täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule. Tartu Maakohtu 05.08.2008.a. otsusega on A.D süüdi tunnistatud
lg.2 p.7,8, § 266 lg.2 p.1,3 ja § 263 p.1,4 järgi ja mõistetud liitkaristuseks kokku 1 aasta 2 kuud vangistust.
lg.1, lg.3 alusel mõisteti karistus tingimuslikult ja määrati katseaeg 2 aastat.
2 p.1 alusel kohustus A.D*it hüvitama kuritegudega tekitatud kahju, tasudes igakuiselt alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast kuust iga kuu 25.kuupäevaks vähemalt 1000 krooni kuni kahju täieliku hüvitamiseni. Seega peaks A.D olema kahju hüvitamiseks tasutud käesolevaks ajaks 13000 krooni. Kohtuotsusega rahuldati tsiviilhagid ja mõisteti kannatanute kasuks välja järgmiselt: 1) solidaarselt R.Moorilt, A.D-lt ja K.P-lt Eksar Transoil OÜ le 381 krooni; 2) solidaarselt R.Moorilt, A.D-lt ja K.P-lt xxxxxxxxxxxxxxx 470 krooni; 3) solidaarselt R.Moorilt, A.D-lt ja K.P-lt Silvenoinen OÜ-le 52500 krooni. Käesolevaks ajaks on A.D kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest möödunud 1a 3 kuud ja sama kaua on kestnud kriminaalhooldus. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et A.D on täitnud talle pandud kontrollnõudeid kohusetundlikult. Kannatanutele kahju hüvitamine ei ole toimunud vastavalt kohtuotsusega määratud kohustusele: OÜ-le Silvenoinen on A.D poolt tasutud 5000 krooni. See tähendab, et on olemas formaalne alus
lg.4 järgi kriminaalhooldaja erakorralise ettekande esitamiseks ja näiteks karistuse täitmisele pööramise taotlemiseks. Kohus leiab, et kriminaalhooldaja on kindlakstehtud olukorras põhjendatult taotlenud A.D kohustuste kergendamist. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et A.D on huvitatud töötamisest ega ole kuritahtlikult kahju hüvitamisest kõrvale hoidnud. Sama kinnitab ka täitemenetlusregistri väljavõttest nähtuv (tl.220-221): suurest hulgast A.D suhtes toimuvatest täitemenetlustest on mitmed lõpetatud nõuete rahuldamise tõttu, mitmed on praeguseks osaliselt rahuldatud ja täitmisel. Täitmisel olevate rahaliste nõuete summa ei ulatu 10000 kroonini. Need andmed räägivad sellest, et tegemist ei ole süstemaatilise kõrvalehoidjaga, vaid isikuga, kes vastutustundlikult suhtub oma kohustuste täitmisse. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et A.D kohustus kannatanute ees on solidaarne R.Moori ja K.P-ga. See tähendab, et hinnates süüdimõistetu poolt oma kohustuste täitmist ja kannatanutele tekitatud kahju hüvitamist, lähtub kohus esmajoones selle süüdistatava osakaalust kahju hüvitamisel. Kuna kannatanutele tekitatud kahju hüvitamiskohustis on kolmel süüdistataval solidaarne, siis kontrollib kohus esmalt, kuidas A.D on täitnud oma osa hüvitamiskohustises. Tinglikult võib öelda, et A.D osa hüvitamiskohustises on: Eksar Transoil OÜ-le 127 krooni (1/3 summast 381 krooni), xxxxxxxxxxxxxxx 157 krooni (1/3 summast 470 krooni) ja Silvenoinen OÜ-le 17500 krooni (1/3 summast 52500 krooni). Tänaseks on A.D tasunud Silvenoinen OÜ-le 5000 krooni, mis on rohkem kui ¼ tasumiskohustisest. A.D on töötu, saab töötukindlustushüvitist, tegeleb tööotsimisega. Ta on huvitatud tööka lühiajalise töö- saamisest. Need asjaolud näitavad, et A.D on subjektiivne soov oma kohustust täita. Olukorras, kus isikul puudub äraelamist võimaldav sissetulek, kuid on olemas 3 reaalsed võimalused oma kohustuse täitmiseks edaspidi, ei ole õiglane nõuda kohustuse täitmist, mille täitmiseks objektiivsed võimalused puuduvad. Kõike seda arvestades leiab kohus, et A.D-le määratud igakuist hüvitamiskohustust tuleb vähendada piiresse, mille täitmine võiks talle eelduslikult võimalik olla. Kohtu veendumus on, et A.D hüvitamiskohustuse vähendamine on otstarbekas ka kannatanu seisukohalt, kuna hüvitamiskohustuse jätmine senisesse suurusse võiks kaasa tuua karistuse (vangistuse) täitmisele pööramise, mis lõpetaks kahju katteks maksete tegemise võimaluse üldse. A.D maksekohustuse kergendamine on põhjendatud ka
lg.1 alusteltema karistuslik mõjutamine on võimalik ka kergendatud kohustuse abil ja isikule kohustuse panemine, mille täitmiseks pole reaalseid väljavaateid, devalveerib karistuse preventiivset mõju. Asjaolude muutumisel on kriminaalhooldajal võimalus teha ettepanek hüvitamiskohustuse suurendamiseks. Kohus loeb põhjendatuks ka täiendava kohustuse määramise
lg.3 alusel alkoholi tarvitamise keelu näol eesmärgiga distsiplineerida süüdistatavat ja see toetab eelduslikult ka töö saamise võimalusi. Kohtunik Ü.Raag 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.