4-16-4825 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. september 2016, Tallinn Väärteoasja number 4-16-4825 (2316,16,004286) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Na

§ 259

lg 1 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Kohtuvälise menetleja esindaja U.P, ik XXX, elukoht: XXXX Andrus Ööbik, Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskond RESOLUTSIOON 1

1. U.P süüdi tunnistada NPALS § 15 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 6 (kuus) päeva.
2. U.P süüdi tunnistada

§ 259

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda rahatrahviga 5 (viis) trahviühiku ulatuses, so 20 (kakskümmend) eurot.

1. Mõistetud arest 6 (kuus) päeva kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1 Tallinnas. Menetlusalusele isikule mõistetud arest peab olema ära kantud hiljemalt 30.10.
2. Kui menetlusalune isik jätab mõistetud aresti tähtaegselt ära kandmata, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ning kogu ärakandmata aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku aresti ärakandmisele toimetamisest.
3. Mõistetud rahatrahv summas 20 eurot tuleb edasikaebe tähtaja, so 15 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise päevast tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos näidatud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides ära makseinfos näidatud kohustusliku viitenumbri ja selgituse „U.P, 4-16-4825, rahatrahv“.
4. Vastavalt VTMS § 204 lg 3 sätetele, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi kohtuotsuse peale edasikaebe tähtaja jooksul, saadab maakohus 10 päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.
5. U.P-lt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel narkootilise aine ekspertiisi tegemisel tekkinud kulu 84 (kaheksakümmend neli) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda kohtuotsuse lisana vormistatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „U.P , 4-16-4825, menetluskulu“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel U.P-le posti teel tema elukoha aadressile. 1
6. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
7. Asitõend: EKEI keemiaosakonnas hoiustatud amfetamiini sisaldav pulber kui NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine konfiskeerida NPALS § 153 lg 2 alusel ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 ja NPALS § 7 lg 3 alusel kehtestatud korras.
8. Asitõend: ekspertiisiasutusest kohtuvälisele menetlejale tagastatud vatitükk ja minigrip kilekott (ühes pakis), mis asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas Rahumäe tee 6/1, Tallinnas, hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetu asi. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, so alates 30.09.
9. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 18.04.2016 koostatud väärteoprotokollist nr AB1481093 nähtuvalt peeti 18.04.2016 kell 14.15 Tallinnas Tartu mnt 49 maja juures kinni U.P , kelle organismis tuvastati indikaatorvahendiga amfetamiini ja metadooni sisaldus, samuti leiti tema juurest minigrip kilekotike roosa pulbriga, milline pulber massiga 0,29 grammi aineekspertiisi kohaselt sisaldas endas 4,2% amfetamiinsulfaati, mi sisaldas endas 73,4% amfetammini ning pulbris oli 0,0089 grammi amfetamiini. Samuti ületas menetlusalune isik jalakäijana sõidutee foori keelava punase tulega. Seetõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo, kuivõrd menetlusalune isik oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta, samuti ebaseaduslikult omas väikeses koguses narkootilist või psühhotroopset ainet, rikkudes NPALS § 3 lg 1 keeldu ning pani toime

§ 259

lg 1 ettenähtud väärteo, ületades jalakäijana sõiduteed foori keelava punase tulega, rikkudes

§ 25lg 3 kohustust.

Kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kuigi oli kutse kätte saanud allkirja vastu. Kuivõrd kohtukutses ei olnud menetlusalusele isikule kohtuistungile ilmumist kohustuslikuks tehtud, leiab kohus, et menetlusalusele isikule on tema väärteoasja arutamise aeg ja koht piisava ajavaruga teatavaks tehtud ning kuna menetlusalune isik ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist, peab kohus võimalikuks väärteoasja läbi vaadata menetlusaluse isiku osavõtuta. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest tuleks karistada arestiga 6 päeva ja

§ 259lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 5 trahviühikut.

Arest peaks olema ära kantud hiljemalt 30.10.2016. Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid, sh indikaatorvahendi kasutamise protokolli, mille kohaselt indikaatorvahend reageeris ainetele AMP (amfetamiin) ja MTD (metadoon) ning menetlusaluse isiku selgitust protokolli, mille kohaselt ta tunnistas amfetamiini ja metadooni tarvitamist, saamuti tutvunud aineekspertiisi aktiga, mille kohaselt tuvastati menetlusaluselt isikult ära võetud valges pulbris 0,0089 grammi amfetamiini, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud. 2 Lisaks sellele süüdistatakse menetlusalust isikut

§ 25

lg 3 sätestatud kohustuse eiramises, so selles, et menetlusalune isik ületas Tartu mnt 49 maja juures jalakäijana sõiduteed foori keelava punase tulega, liikudes Torupilli ots 2 maja suunas.

§ 7

lg 1 p 4 sätete kohaselt keelab punane foorituli liikumise ning lõike 1 kohaselt ümartuledega foor reguleerib sõidukite, jalakäijafoori puudumisel aga ka jalakäojate liiklust. Sama paragarhvi lõike 9 kohaselt jalakäijafoor reguleerib jalakäijate ja tasakaaluliikuri juhtide liiklustFoori ülemises osas on punane jalakäija kujutis, mis keelab jalakäijal ja tasakaaluliikuri juhil ületada sõiduteed.

§ 25

lg 3 kohaselt peab jalakäija reguleeritud ristmikul või ülekäigurajal sõidutee ületamisel juhinduma foorituledest, reguleerija olemasolul aga tema märguannetest. Kuna väärteoasja materjalidest nähtuvalt menetlusalune isik ületas jalakäijana sõiduteed

§ 25

lg 3 ja § 7 lg 1 p 4 nõudeid eirates, on menetlusalune isik toime pannud

§ 259lg 1 ettenähtud väärteo.

Arvestades süütegude asjaolusid ja menetlusaluse isiku ütlusi, leiab kohus, et süüteod on toime pandud kavatsetult. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 18.04.2016 koostatud indikaatrovahendi kasutamise protokollist nähtuvalt on indikaatorvahend andnud positiivse tulemuse amfetamiinile ja metadoonile ning menetlusalune isik ei ole indikaatorvahendi näitu vaidlustanud ega taotlenud aine organismis esinemise tuvastamist bioloogilise vedeliku proovi uuringuga. Seega on indikaatorvahendi näit kohtukõlblikuks tõendiks. 24.05.2016 koostatud aineekspertiisist nähtuvalt sisaldas menetlusaluse isiku juurest leitud minigrip kilekott roosat pulbrit massiga 0,29 grammi ning pulber sisaldas endas 4,2% amfetamiinsulfaati amfetamiini sisaldusega 73,4%, mistõttu sisaldas pulber endas amfetamiini 0,0089 grammi. Menetlusaluse isiku organismis indikaatorvahendiga tuvastatud amfetamiin, samuti menetlusaluselt isikult ära võetud ja aineekspertiisiga tuvastatud amfetamiin kuulub NPALS § 31 lg 1 alusel koostatud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 I nimekirja, menetlusaluse isiku organismist leitud metadoon II nimekirja. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt ei ole menetlusalune isik esitanud tõendeid selle kohta, et arst oleks talle amfetamiini ja metamfetamiini käitlemiseks ettekirjutust teinud ning kohus peab sellise ettekirjutuse tegemist võimatuks, kuivõrd selline ettekirjutus oleks õigusvastane. Vastavalt NPALS § 3 lg 1 sätetele on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine, sh tarvitamine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste või psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Väärteoasja materjalidest ei ilmne asjaolusid, mis viitaks menetlusaluse isiku poolt narkootilise aine amfetamiini tarvitamisele eelmärgitud lubatavusklausli alusel. Sellest tulenevalt on menetluslune isik narkootilist või psühhotroopset ainet tarvitades ja omades rikkunud NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu. Seega on väärteoasja kohtuliku arutamisega tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik oli tarvitanud ja omas narkootilist või psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta ja selliste ainete käitlemine, sh tarvitamine ja omamine on NPALS § 3 lg 1 ja 11 kohaselt arsti ettekirjutuseta keelatud, mistõttu on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteona. Samuti on tuvastatud, et menetlusalune isik on toime pannud

§ 25

lg 3 kohustuse rikkumise ja

§ 259lg 1 ettenähtud väärteo.

Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut varem korduvalt NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest karistatud nii rahatrahvi kui arestiga. Määratud rahatrahvid on jäetud tasumata. Lisaks sellele on menetlusalust isikut karistatud rahvatervisevastase kuriteo toimepanemise eest ning mõistetud suhteliselt pikaajaline vangistus jäeti menetlusaluse isiku suhtes tingimisi kohaldamata. Trahvide tasumata jätmisest saab järeldada, et menetlusalusel isikul puuduvad rahalised vahendid rahatrahvide tasumiseks. Sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik rahalisi vahendeid nõudvate väärtegude toimepanemist. Arvestades taolisi karistusandmeid asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud. Määratud trahvid ning ka korduvad lühiajalised arestid 3 NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb taas kohaldada aresti. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §-st 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale NPALS § 151 lg 1 järgi inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse kahe väärteo toimepanemises, st isik on toime pannud ühe ja sama väärteo erinevad süüteokoosseisud, siis leiab kohus, et menetlusaluse isiku süü on alla keskmise ja menetlusalusele isikule võib karistuse mõista alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra, kuivõrd teda ei ole viimaste aastate jooksul arestiga karistatud. Samuti tuleb menetlusaluselt isikult VTMS § 111 p 8 alusel välja mõista menetluskulud, milleks on aineekspertiisi tegemisega kaasnenud kulu. Kuivõrd menetlusalune isik on toime pannud ka teiseliigilise väärteo, mille sanktsioon näeb karistusena ette vaid rahatrahvi kuni 10 trahviühikut, leiab kohus, et menetlusalusele isikule võib süü suurust arvestades mõista karistuse ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4