KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. november 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-9527 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Va

§ 1043ja § 1045 lg 1 p 5 alusel mõistis maakohus I.B.

ilt muuhulgas välja kannatanu A.H. kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 600 eurot. 1 Vastavalt KrMS §-le 188 pani maakohus menetluskulude hüvitamise kohustuse alaealise I.B. i emale T.B. le. 1.2. Süüdistatav E.I. tunnistati süüdi reas kuritegudes KarS §-de 215 lg 2 p 1, 2; 120 lg 1 ja 121 lg 2 p 3 järgi. E.I. i süüdistati muuhulgas selles, et tema tegutses ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos teiste tundmatute isikutega 24.04.2015 kella 03.00 Narva linnas, XXX maja juures, juhiukse avamise ja süütejuhtmete otse ühendamise teel, ärandas kannatanu L.K. ile kuuluva sõiduauto Mitsubishi Lancer, registrinumbriga XXX , maksumusega 3500 eurot. Sõiduauto vigastustega oli tekitatud kannatanule varalist kahju summas 1500 eurot. KarS § 64 lg 1 alusel lõplikku karistust mõistes liitis maakohus 4 kuud ja 20 päeva vangistust 9 kuu ja 28 päeva vangistusega ning liitkaristuseks mõisteti E.I. ile üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, 1 aasta 2 kuud ja 18 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 10.11.2015.

§ 1043ja § 1045 lg 1 p 5 alusel mõistis maakohus E.I.

ilt välja kuriteoga tekitatud kahju kannatanu L.K. i kasuks 1524 eurot. Vastavalt KrMS §-le 188 pani maakohus menetluskulude hüvitamise kohustuse alaealise E.I. i emale E.I. le. Apellatsioonid

1. Viru Maakohtu 26.09.2016 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav E.I. , kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist temalt välja mõistetud tsiviilhagi osas summas 1500 eurot. Vaidlustamata mõistetud karistust, leiab E.I. apellatsioonis, et tema ainult aitas sõidukit ärandada, aga ei istunud seejuures sõiduki rooli taga. Roolis oli A.V. ja temaga koos tagaistmel S.U. . Sõidukit kasutasid teised isikud, aga tsiviilhagi nõuti välja temalt üksi. Olgugi, et eelnimetatud isikuid ei tunnistatud kohtuotsusega süüdi, peaksid nende vanemad vastutama materiaalse kahju eest, mis nad tekitasid.
2. Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni süüdistatav I.B. , kes ei nõustu maakohtu otsuses temalt väljamõistetud tsiviilhagiga summas 600 eurot. Vaidlustamata mõistetud karistust apellatsioonis, leiab I.B. , et tema aitas küll ärandatud sõiduki käimalükkamisele alguses kaasa, kuid kaasasõitmisel ei osalenud ja sõidukit ei süüdanud. Sõiduki kasutamises osalesid D.T. ja V.F. , aga kahju mõisteti välja ainult temalt. Olgugi, et V.F. it ja D.T. it maakohtu otsusega süüdi ei tunnistatud, oleks tekitatud kahju pidanud välja mõistetama nende vanematelt.
3. Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni süüdistatav I.B. i seaduslik esindaja T.B. , kes pole nõus tema poja osas välja mõistetud tsiviilhagiga summas 600 eurot. T.B. leiab samuti, et tema poeg sõidukit ei süüdanud. Sõidukit kasutasid kaks tundmatut isikut ja D.T. ning V.F. , kuid kahju mõisteti välja ainult I.B. ilt. Ka D.T. i ja V.F. i vanemad peaks vastutama tekitatud tsiviilkahju eest summas 600 eurot. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 2
4. Ringkonnakohus leiab, et süüdistatavate E.I. i, I.B. i ja I.B. i seadusliku esindaja T.B. apellatsioonid tuleb KrMS § 326 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata, kuna apellatsioonid on ilmselgelt põhjendamatud. KrMS § 326 lg 3 alusel võib ringkonnakohus apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (RKKKm 3-1-1-49-10, p 5). Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 3 mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata.
5. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse ja esitatud apellatsioonidega, leiab, et kohus on juba põhjendanud, millistel asjaoludel on süüdistatavate I.B. i ja E.I. i süü lühimenetluses tõendamist leidnud ja tsiviilhagid välja mõistetud.
6. Maakohtus on kohtu küsimusele vastanud süüdistatava E.I. i seaduslik esindaja E.I. , et nõustub esitatud tsiviilhagidega ja süüdistatava I.B. i seaduslik esindaja T.B. on nõustunud tsiviilhagidega kuritegudes, mille toimepanemises alaealisest süüdistatavast poeg osales. Süüdistatav I.B. seletas maakohtus, et ta on süüdistusest aru saanud ja tunnistas ennast süüdi täielikult. I.B. ei soovinud anda ütlusi ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Tsiviilhagide osas nõustus kõigi episoodidega, kuid kannatanu A.H. sõiduki VAZ osas leidis, et tema ei pannud sõidukit põlema (kd 33, lk 136 p.). Maakohus leidis, et kannatanu A.H. tsiviilhagi summas 600 eurot on tõendatud kannatanu A.H. ülekuulamise protokolliga (kd 2, lk 18-24,), sündmuskoha vaatlusprotokolliga (kd 2, lk 8-17), tunnistaja D.T. i ülekuulamise protokolliga (kd 2, lk 92-96), hagiavaldusega (kd 2, t.l.26). Alla 14-aastane D.T. on andnud ütlusi, et pärast 2015 aasta novembris Tapa Erikoolist põgenemist ärandas ta muuhulgas sõiduautosid Narva linnas, tegutsedes koos I.B. iga. D.T. i ütluste kohaselt: “ … ma koos I.B. i, V.F. i, I.I. i ja samuti olid meiega veel kaks poissi, keda ma ei tunne, püüdsime ärandada sõiduautot…Ainult I.I. otsustas koju ära minna. Me nägime veel ühte Žigulid, kuid juba rohelist värvi. antud autot ärandada, sest tahtsime ringi sõita. Otsustasime autot hoovis mitte käivitada ja lükkasime selle kuni ühiselamuni. kõik koos sõitma. Kokku olime viiekesi, see tähendab mina, I.B. , V.F. ja veel kaks poissi, keda ma ei tunne. Me saime sõita ainult Paju koolini, siis suri auto välja. Istusime veel veidi selles autos, siis üks mulle tundmatutest noormeestest, kes istus tagumisel istmel, otsustas auto salongi põlema panna. Ta pani põlema esiistme ja me tänavale. veel auto juures ja vaatasime, kas salong süttib või mitte. Salong hakkas põlema ja läksime viiekesi ära“. Maakohus jõudis uuritud tõendite põhjal järeldusele, et D.T. i ütlused on järjepidevad, üksikasjalikud, on kooskõlas teiste kohtu poolt uuritud tõenditega.Maakohus luges tõendatuks, et I.B. , D.T. , V.F. ja veel kaks poissi tegutsesid otsese tahtlusega, nende teod olid kooskõlastatud iseloomuga ja need olid suunatud ühtse kuritegeliku tulemuse saavutamiseks. Kuna D.T. ja V.F. olid alla 14- aastased, siis hagi summa tuleb välja mõista I.B. ilt. Isik on süüvõimeline, kui ta on toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane.

§ 1053

lg 1 kohaselt alla 14-aastase isiku poolt teisele isikule õigusvastaselt tekitatud kahju eest vastutavad, sõltumata oma süüst, tema vanemad või eestkostja. Seega on hilisemalt 3 I.B. il või tema seaduslikul esindajal T.B. l tagasinõudeõigus teiste solidaarvõlgnike, s.o D.T. i ja V.F. i vanemate vastu. Sellist nõuet ei lahendata aga käesoleva kriminaalasja raames.

1. Süüdistatav E.I. andis maakohtus ütlusi, et ta on süüdistusest aru saanud ja tunnistas ennast süüdi täielikult. E.I. ei taotlenud enda ülekuulamist, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ja tunnistas tsiviilhagisid (kd 33, lk 137). Kannatanu L.K. oli esitanud tsiviilhagi summas 1500 eurot, kuid maakohtus soovis kannatanu seda täiendada, kuna ta kutsus sõidukile ka puksiiri välja ja esitas kohtule sellekohase kviitungi summas 24 eurot. Menetlusosalised selle kviitungi vastuvõtmisele vastu ei vaielnud ja maakohus mõistis E.I. ilt välja 1524 eurot (kd 33, lk 139, 144). Süüdistatav E.I. leidis apellatsioonis, et kannatanu L.K. i sõiduki episoodis peaks vastutatama ka A.V. ja temaga koos tagaistmel olnud S.U. . Ringkonnakohus leiab, et taoline väide on alusetu, kuna nimetatud isikutele pole viidatud episoodis süüdistust esitatud ja neid pole kuriteos süüdi tunnistatud.
2. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab ringkonnakohus süüdistatavate E.I. i ja I.B. i ning I.B. i seadusliku esindaja T.B. apellatsioonid läbi vaatamata. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Maarika Kuusk 4 /allkiri/ Mati Kartau