KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. detsember 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-3164 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas

§ 175

lg 1 p 4 alusel mõista F.N-ilt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Aivar Hinti poolt osutatud õigusabi eest 38,40 eurot riigituludesse. 4 .F.N tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „F.N 1-12-3164 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord:

§ 384

lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

1. Tartu Maakohtu 23.11.2012 määrusega jäeti F.Ntemale mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. F.N kannab karistust Tartu Maakohtu 17.04.2012 kohtuotsuse alusel, millega ta mõisteti süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7,8,9 ja § 266 lg 2 p 1,3 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust, mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel Tartu Maakohtu 29.09.2011 otsusega mõistetud ja kandmata karistuse 5 (viis) kuud 29 päeva vangistust võrra. Lõplikuks liitkaristuseks on 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 29 päeva vangistust. F.N-i karistuse kandmise aja algust arvestatakse alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 09.02.
2. Karistuse kandmise aja algus on 09.02.2012 ja lõpp 07.08.
3. Kinnipeetaval on õigus taotleda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist alates 07.11.
4. Esimese astme kohtu määruse sisu
5. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ja kuulanud kohtuistungil ära F.N-i ja tema kaitsja ning tutvunud prokuröri 22.11.2012 elektroonselt kohtule esitatud arvamusega, asus seisukohale, et F.N ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, kuna tema senisest elukäigust nähtuvalt on tema vabaduses viibimise ajal olnud kuritegeliku käitumise aktiivsus kõrge. Varasemalt tema suhtes kohaldatud katseaegadega kriminaalhooldused ja ka reaalsed vanglakaristused ei ole pannud teda uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Käesoleva vangistuse ajal on jäänud uue kuriteo toimepanemise riskid maandamata. Eeltoodud asjaoludest kogumis nähtub, et F.N-i vabadusse naastes lähtub temast jätkuvalt reaalne uute kuritegude toimepanemise oht. 2.1 Maakohus märkis, et vaatamata noorusele on 22-aastast F.N kriminaalkorras karistatud 5 korral. Senini F.N-i suhtes kohaldatud 2 katseaegadega kriminaalhooldust on täielikult ebaõnnestunud, kuna mõlemal katseajal pani F.N toime uued kuriteod. Ka varasemalt kohaldatud reaalsed vanglakaristused ei ole suutnud panna F.N uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. 2.2 Neljanda süüdimõistva kohtuotsuse, s.o 29.09.2011 Tartu Maakohtu otsuse, alusel KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega 18-kuulisel kriminaalhooldusega katseajal olles, pani F.N katseaja algusest vähem kui 2 kuu möödumisel toime uued kuriteod ning jätkas uute II astme kuritegude toimepanemisega seni, kuni ta 09.02.2012 kinni peeti, ning sellele järgnevalt vahistati. 2.3 F.N-isenisest elukäigust nähtuvalt ei ole katseajaga kriminaalhooldus tema suhtes kohaseks meetmeks osutunud, kuna ta on vabaduses jätkanud uute kuritegude toimepanemist. 2.4 Maakohus märkis, et käesolevalt kantava vangistuse ajast puuduvad F.N küll distsiplinaarkaristused, kuid taasühiskonnastavates tegevustes ei ole ta senini soovi puudumisel osalenud. 7 klassi haridust omavale F.N-ile pakuti võimalust vangistuses õpingutega jätkata, kuid kinnipeetav loobus sellest põhjendusega, et põhiharidust nagunii ei jõua enne karistuse lõppemist omandada. Veel pakuti F.N-ile võimalust, õppida puidupingitöölise eriala, kuid ka sellest kinnipeetav loobus. Lisaks on pakutud F.N-ile võimalust osaleda sotsiaalprogrammides Eluviisitreening ja Õige hetk . Kuni viimase ajani ei olnud kinnipeetav motiveeritud neis programmides osalema. Alles 24.10.2012 soostus 2 F.N osalema taasühiskonnastavas programmis Eluviisitreening ja ta registreeriti sellesse programmi, mis algab
6. a I kvartalis. 2.5 Kohtu hinnangul puuduvad vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks küllaldased alused, kui isiku käitumisest vabaduses viibides nähtub kõrge kuritegeliku aktiivsuse tase ja ta ei ole vangistuses osalenud uute võimalike kuritegude riskide maandamiseks mõeldud taasühiskonnastavates tegevustes. 2.6 F.Non võimalik karistuse kandmisest tähtaegsel vabanemisel näidata, et on enda varasema kuritegeliku eluviisiga teinud lõpparve ja on asunud õiguskuulekale teele. 2.7 Ka F.N-iväide selle kohta, et nüüd on tal vabaduses ootamas elukaaslane, kellega on tal ühine laps, kes on sündinud 06.06.2012, ei anna küllaldaselt põhjendatud alust F.N-i vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks, kuna elukaaslane ning ka lapseootel elukaaslane oli tal olemas juba ka siis, kui ta hakkas katseajal olles
7. a lõpul uuesti kuritegusid toime panema. Määruskaebuses esitatud taotluse sisu
8. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes palub tühistada Tartu Maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega vabastada F.N vangistusest tingimisi enne tähtaega. 3.1 Kaitsja leiab, et kohus ei ole piisavalt hinnanud asjaolusid, mis käsitlevad F.N-i käitumist vanglas ning tema elutingimusi karistusest ennetähtaegse vabastamise korral (m.h elukoha ja toetavate lähedaste olemasolu). 3.2 F.Nkolib ennetähtaegse vabastamise korral elama oma elukaaslase L.R. juurde, kellega neil on ühine tütar. F.N küll puudub ennetähtaegse vabastamise korral garanteeritud töökoht, ent ta kohustub end koheselt registreerima Eesti Töötukassas ning alustama koheselt tööotsinguid. Ta loodab leida töö oma endiste tööandjate juures. F.N omab varasemat töökogemust. F.N on kohtule kinnitanud, et ta soovib jätkata õiguskuulekat elu ning ka Tartu Vangla toetab tema tingimisi vangistusest ennetähtaegset vabastamist. F.N puuduvad vangistusest distsiplinaarkaristused. 3.3 Kohus on jätnud tähelepanuta, et F.N on toetav sotsiaalne tugivõrgustik – elukaaslane, tütar, ema, isa ning õed ja vend. F.N ei ole nendega vangistuse vältel sidet kaotanud, ta on nendega suhelnud nii telefoni kui ka kirja teel. F.N-i elukaaslane on teda vangistuse vältel igati toetanud ja lubanud toetada edaspidigi. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on F.N vabanemisel motiveeritud osalema lapse kasvatamisel ning soovib igati perekonda abistada. F.N-i kohtuistungil antud ütlusest nähtuvalt väärtustab ta perekonda ning tema suhted pereliikmetega on lähedased ja toetavad. 3.4 Eelmiste vangistuste jooksul on F.N osalenud mitmetes taasühiskonnastavates tegevustes ja läbinud sotsiaalprogramme, s.h esmane nõustamine, vestlusringi kursus, kunstiteraapia kursus, Vihajuhtimine, EQUIP ja Eluviisitreening ning õppinud 6.,
9. ja
10. klassis. F.N ei suitseta ega oma mingisuguseid kokkupuuteid narkootiliste ainetega. 3.5 Kohtuistungil andis ta lubaduse käituda vabaduses seadusekuulekalt, täita kriminaalhooldusega kaasnevaid kohustusi ning avaldas kahetsust toimepandud süütegude pärast. Kõik eelmärgitu annab tunnistust tema väärtushinnangute muutumisest ning asumisest 3 õiguskuulekale teele, mistõttu on vangistus tema puhul oma eesmärgi täitnud ja tingimisi ennetähtaegne vabastamine igati õigustatud.
11. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku 28.11.2012 määrusega määrati määruskaebus läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti enda kirjalike seisukohtade esitamiseks aega kuni 06.12.
12. Nimetatud kuupäevaks apellatsioonimenetluse pooled ringkonnakohtule seisukohti ei esitanud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
13. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole võimalik F.N-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. 5.
14. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid kogumis ning jõudnud järeldusele, et F.N ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, kuna tema senisest elukäigust nähtuvalt on tema vabaduses viibimise ajal olnud kuritegeliku käitumise aktiivsus kõrge. Ka tema suhtes kohaldatud katseaegadega kriminaalhooldused ning reaalsed vanglakaristused ei ole pannud teda uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Seega nähtub temast reaalne oht uute kuritegude toimepanemisel. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud motiveeritud seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata, mistõttu käsitleb järgnevalt vaid määruskaebuses esitatud väiteid. 5.2 Kohus peab ennetähtaegse vabastamise puhul arvestama tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Maakohus on pidanud positiivseks, et käesoleva vangistuse ajal ei ole F.N distsiplinaarkorras karistatud. Samas ei ole F.N aga avaldanud soovi osaleda taasühiskonnastavates tegevustes ning on loobunud ettepanekust jätkata õpinguid. Ehkki määruskaebuse kohaselt on F.N osalenud varasemate karistuste kandmise ajal sotsiaalprogrammides, ei ole need arvestades tema kuritegelikku aktiivsust, soovitud tulemusi andnud. Ringkonnakohus peab positiivseks määruskaebuses märgitut, et F.N ei suitseta ega tarvita narkootilisi aineid. Samas on tema iseloomustusest nähtuvalt toime pandud kuritegude ühiseks jooneks alkoholijoove. Eelmise vangistuse jooksul ta küll läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, ent vabanemisel ei rakendanud saadud teadmisi igapäevaelus. Tartu Vangla on küll toetanud tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist, ent hinnanud uue kuriteo toimepanemist 42%-lise tõenäosusega, mida ringkonnakohus peab kõrgeks. F.N on küll avaldanud soovi õiguskuulekaks eluks, ent järelduste tegemist tema muutumisest peab kohtukolleegium ennatlikuks. 5.3 Maakohus on õigesti märkinud, et süüdimõistetul oli ka varem elukaaslase toetus, kes jäi lapseootele ajal, mil F.N oli kriminaalhooldusel. Samuti oli tal varem perekond, ent need asjaolud ei takistanud teda kuritegusid toime panemast. Seetõttu ei kaalu tema elukoha omamine ja toetav võrgustik lähedaste näol üles varasemat käitumist ning kuritegude toimepanemist kriminaalhooldusel olles. Kohtukolleegiumil puudub vaatamata M. Kaasikul võlgade puudumisele ja lubadusele asuda vabanedes tööle kindlustunne, et ta sel korral täidab tingimisi ennetähtaegse vabastamisega obligatoorselt kaasnevaid käitumiskontrollinõudeid. 5.4 Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on põhjendatult arvestanud süüdimõistetu varasema karistatusega ja kriminaalhoolduse ebaõnnestumisega ning leidnud, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Olukorras, kus kohtul puudub 4 süüdimõistetu suhtes usaldus, et ta vabaduses hoidub kuritegelikust käitumisest ning suudab täita käitumiskontrolli nõudeid, ei ole võimalik teda tingimisi enne tähtaega vabastada. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd kohtul on õigus keelduda süüdlase ennetähtaegsest vabastamisest seoses süüdimõistetu varasema elukäigu ning süüdimõistetu isikuga, on maakohtu määrus seaduslik ning puudub alus vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuse motiividel. 5.
15. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

§ 187

lg 2 alusel jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise korral menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 5 Aarne Sarjas