Obsah (6)

§ 424§ 68§ 73§ 50§ 2§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. september 2013, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-3458 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Kai

§ 424

järgi lühimenetluses Süüdistatav D.V isikukood XXX , Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, elukoht xxxx, töökoht xxxx, varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata. Kahtlustatavana peeti kinni 17.03.2013 – 18.03.2013, tõkend elukohast lahkumise keeld on kohaldatud alates 18.03.2013. Kaitsja jurist Monica Meristo RESOLUTSIOON: D.V süüdi tunnistada

§ 424järgi ja karistuseks mõista 6 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista D.V -le lõplikuks karistuseks 4 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel lugeda kahtlustatavana kinnipidamise aeg 17.

03.2013 – 18.03.2013 so 2 päeva karistusaja hulka, karistust jääb kanda 3 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 73

alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata katseajaga 3 aastat.

§ 50alusel võtta D.V -lt lisakaristusena ära sõiduki juhtimise õigus 3 kuuks.

Vastavalt liiklusseaduse § 127 sätetele kohustada D.V kohtuotsuse jõustumisest arvates viie tööpäeva jooksul loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista D.V-lt menetluskulu riigituludess e sundraha 480 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulude tasumine ositi, kohustades D.V alates oktoobrist 2013 tasuma igakuiselt 40 eurot ja lõpetades menetluskulude tasumise hiljemalt

1. septembril
2. Süüdimõistetul tasuda väljamõistetud summad tähtaegselt Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS SEB Pangas nr 10220034796011, Swedbank’is nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaalis nr
3. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „nimi, 1 -13-3458 menetluskulud”. Kui rahalised nõuded pole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Viru Maakohtu Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisele järgnevast päevast, s.o hiljemalt 24.09.
4. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Viru Maakohtu kantseleis 08.10.
5. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, s.o hiljemalt 23.10.
6. Süüdistus Süüdistusakti kohaselt süüdistatakse D.V selles, et tema juhtis alkoholijoobes (tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110EST, seerianumbriga ARAF -0024 mõõtetulemus 0,88 mg/l alkoholi ühes liitris väljahingatavas õhus) 16.03.2013 kella 21.20 paiku Sõmeru vallas Ussimäe külas Pagusoo tänaval mootorsõidukit xxxx, registrimärk xxxx. Seega, juhtides sõidukit alkoholijoobes, pani D.V toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtu põhjendused ja tõendid 1.

§ 424

sätestab vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis. Kohus leiab, et

§ 424

objektiivse koosseisu tunnus – joobeseisundis sõiduki juhtimine – on tõendatud süüdistatava kohtueelses menetluses ja kohtuistungil antud ütlustega, milles ta tunnistas ennast süüd i. Tema ütlustest nähtub veel, et joobes juhtimisega kaasnes liiklusõnnetuse põhjustamine, millega tekitas kannatanule u 800 eurose materiaalse kahju ja mille eest teda karistati rahatrahviga 700 eurot. D .V poolt sõiduki alkoholijoobes juhtimist tõendavad ka indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll ning t unnistaja Heido Tammekand ütlused, mille kohaselt mõõdeti süüdistataval 16.03.2013 alkoholijoove 0,88 mg/l. 2 2. Subjektiivsest küljest eeldab mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et D.V pani süüteo toime otsese tahtlusega – asudes sõidukit juhtima alkoholijoobes teadis ta, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja t ahtis või vähemalt möönis seda. D.V tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Karistus 3.

§ 424

näeb karistusena ette rahalise karistuse või vangistuse kuni kolm aastat.

§ 2

lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Isiku karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades, mistõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut. Süüdistatavale karistuse mõistmisel arvestab kohus, et D.V puhul on tegemist varasemalt kriminaal- ja vää rteokorras karistamata isikuga ning süüdistaval mõõdetud alkoholijoove oli miinimumi lähedane. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja kahetsus. Arvestades kuriteo tehiolusid, D .V süü suurust ja tema isikut, leiab kohus, et teda on võimalik mõjutada õiguskuulekale käitumisele tema karistamisega tingimisi vangistusega miinimumilähedases määras. Eripreventiivsetel kaalutlustel kohaldab kohus lisakaristusena mootorsõiduki juhtumisõiguse äravõtmist

§ 50

lg 1 p 1 alusel, D.V isikut arvestades leiab kohus, et karistuse eesmärgid on saavutatavad lisakaristuse kohaldamisega kolmeks kuuks. Otsustades D.V karistada vangistusega ja mitte rahatrahviga lähtub kohus D.V süü suurusest ja võimalusest mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistuse valikul arvestab kohus ka asjaolu, et süüdistatava sissetulek pole suur, ta on esitanud taotluse võimaldada menetluskulude tasumist ositi. Arvestades D.V kohustust tasuda liiklusõnnetusega tekitatud materiaalne kahju ja tasuda rahatrahv, võib rahalise karistuse täitmine osutada ülejõukäivaks. Menetluskulud 4. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab D.V-lt riigituludesse välja KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha summas 480 eurot ja rahuldab D.V põhjendatud taotluse menetluskulu tasumiseks ositi. Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Kullerkupp 3