← Eesti

1-13-5105/19

Obsah (11)§ 209§ 73§ 199§ 200§ 202§ 121§ 184§ 64§ 65§ 68§ 56

Kriminaalasi nr. 1-13-5105 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja 09.09.2013.a. Tallinnas Kohtunik Sekretär Prokurör Kaitsjad Aime Ivanso

§ 209lg 2 p.

1,3 järgi vangistusega 8 kuud, millest kandmata 7 kuud ja 28 päeva ja mis jäeti

§ 73

alusel täitmisele pööramata katseajaga 3 aastat, Elukoht XXX Kahtlustatavana kinni peetud 27.12.2012.a. (asub Vanglas) G.A, isikukood XXX, Kriminaalkorras karistatud 24.04.2007.a. Harju Maakohtu otsusega

§ 199lg 2 p.

4,7 järgi vangistusega 1 k 10 p, mis jäeti

§ 73

alusel täitmisele pööramata katseajaga 3 aastat, Elukoht XXX Töökoht OÜ XXX Süüdistus J.A –

§ 199

lg 1,

§ 200lg 2 p.

7 G.A -

§ 202

lg 1,

§ 200lg 2 p.

7,

§ 121

,

§ 184lg 2 p.

2 Menetluse liik Kriminaalasja nr. lühimenetlus 12230117767, 13250100353 RESOLUTIIVOSA Süüdi mõista J.A

§ 199lg 1 järgi ja karistada vangistusega 6 kuud.

Süüdi mõista J.A

§ 200

lg 2 p 7 järgi ja karistada vangistusega 3 aastat.

§ 64lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõista liitkaristuseks vangistus 3 aastat. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks vangistus 2 aastat.

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 09.10.1012.a.

otsusega mõistetud ärakandmata karistuse (7 kuud 28 päeva) võrra ja mõista liitkaristuseks 2 aastat 7 kuud ja 28 päeva.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 10.12.-11.12.2012.a., s.o. 2 päeva. Kandmisele kuulub 2 aastat 7 kuud ja 26 päeva. Karistuse kandmise algust arvestada alates viimasest kinnipidamisest – 27.12.2012.a. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, otsuse jõustumisel tõkend tühistada. Süüdi mõista G.A

§ 202lg 1 järgi ja karistada vangistusega 2 kuud.

Süüdi mõista G.A

§ 200lg 2 p.

7 järgi ja karistada vangistusega 3 aastat. Süüdi mõista G.A

§ 184lg 2 p.

2 järgi ja karistada vangistusega 3 aastat 6 kuud. G.A

§ 121

järgi õigeks mõista seoses prokuröri loobumisega süüdistusest.

§ 64lg 1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskeimat, mõista G.A-le liitkaristuseks vangistus 4 aastat 6 kuud. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks vangistus 3 aastat.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 06.11.- 08.11.2012.a. ja 07.03.-08.03.2013.a., kokku 5 päeva. Kandmisele kuulub 2 aastat 11 kuud 25 päeva.

§ 73

lg 1, 2 alusel määrata, et mõistetud vangistusest kuulub koheselt ärakandmisele 6 kuud. Vangistusest 2 aastat ja 5 kuud 25 päeva mitte pöörata täitmisele, kui G.A ei pane 5aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse kandmise algust arvestada alates kandmisele asumisest. karistuse Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Tsiviilhagid Välja mõista J.A-lt 196 eurot XXXkasuks (arve nrXXXXXXXX Swedbank). Välja mõista J.A-lt ja G.A-lt solidaarselt 595 eurot XXXkasuks (arve nr. XXXXXXXXXX Swedbank) Kriminaalmenetluse kulud. Välja mõista J.A-lt riigituludesse: 1) KrMS § 175 lg 1 p. 9 alusel sundraha – 800 eurot, 2) KrMS § 175 lg 1 p. 4 alusel kaitsjatasu – 424.80 eurot 3) KrMS § 175 lg 1 p. 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud – 0.45 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata J.A kriminaalmenetluse kulude kogusummas 1225.25 eurot tasumine ositi ühe aasta jooksul iga kuu võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest. 2 Välja mõista G.A-lt riigituludesse: 1) KrMS § 175 lg 1 p. 9 alusel sundraha – 800 eurot, 2) KrMS § 175 lg 1 p. 4 alusel kaitsjatasu – 386.40 eurot 3) KrMS § 175 lg 1 p. 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud – 0.90 eurot 4) KrMS § 175 lg 1 p. 3 alusel ekspertiisi maksumus 504 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata G.A kriminaalmenetluse kulude kogusummas 1691.30 eurot tasumine ositi ühe aasta jooksul iga kuu võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest. Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi a/arvele nr. 10220034796011 SEB, nr. 221023778606 Swedbank viitenumber 2800049777. Maksekorraldusele selgituse lahtrisse märkida kriminaalasja kohtunumber 1-13-5105 ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Asitõendid 1)Kaks CD-plaati (asuvad kriminaalasja juures) – KrMS § 126 lg 3 p. 1 alusel jätta kriminaalasja juurde, 2)mobiiltelefon Samsung (asub kriminaalasja toimikus) – KrMS § 126 lg 3 p.4 alusel hävitada. 3) pakend, digitaalne kaal ja tühjad minigrip kilekotid (asuvad Lääne Prefektuuri Pärnu politseijaoskonnas asitõendite hoidlas aadressil Pikk 18, Pärnu) – KrMS § 126 lg 3 p. 4 alusel hävitada, 4)narkootiline aine (asub EKEI keemiaosakonnas hoiul) – NPALS § 7 lg 3 alusel jätta EKEI keemiaosakonda Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Süüdistus J.A ’t süüdistatakse selles, et tema küsis 26.11.2012.a kella 20:30 ajal Tallinnas aadressil Mustakivi 13 asuvas kaubanduskeskuses Lasnamäe Centrum XXX käest XXX kuuluvat mobiiltelefoni LG P500 e-kirjade lugemiseks. Pärast telefoni üleandmist J.A-le mindi Mustakivi 13 asuvasse Olympic Casino Eesti AS-le kuuluvasse kasiinosse, kust J.A lahkus, jättes võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil telefoni maksumusega 180 eurot koos mälukaardiga maksumusega 16 eurot enda kätte ega tagastanud O. Samassoni nõudmisel talle mobiiltelefoni. Oma tegevusega pani J.A toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o

§ 199lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema pani grupis koos G.A-ga ühiselt ja kooskõlastatult tegutsedes toime röövimise, mis seisnes selles, et 12.12.2012.a kella 23:30 ajal küsis J.A XXX helistamiseks XXXisale XXXkuuluvat mobiiltelefoni Samsung Galaxy SII. Kui XXXkeeldus telefoni andmisest, haaras G.A kannatanul rinnust kinni ja paiskas ta pikali maha. Seejärel surus G.A põlvega kannatanu selja vastu maad ning hoidis teda nii kaua kinni, kuni J.A võttis kannatanu käest ära mobiiltelefoni Samsung Galaxy SII 3 maksumusega 545 eurot koos mälukaardiga maksumusega 50 eurot. Oma tegevusega tekitasid J.A ja G.A kannatanule füüsilist valu ning varalist kahju summas 595 eurot. Oma tegevusega pani J.A vägivalda tarvitades ning grupis toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o

§ 200lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

G.A ’it süüdistatakse süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara turustamises, mis seisnes selles, et tema müüs 27.11.2012.a eelmisel päeval, s.o 26.11.2012.a, J.A poolt XXXvarastatud mobiiltelefoni LG P500 koos mälukaardiga kogumaksumusega 196 eurot Tallinnas aadressil Narva mnt 23 asuvasse OÜ-le Stabiler kuuluvasse kauplusesse. Oma tegevusega pani G.A toime süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara turustamise, s.o

§ 202lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema pani grupis koos J.A-ga ühiselt ja kooskõlastatult tegutsedes toime röövimise, mis seisnes selles, et 12.12.2012.a kella 23:30 ajal küsis J.A XXX helistamiseks XXXisale XXXkuuluvat mobiiltelefoni Samsung Galaxy SII. Kui XXXkeeldus telefoni andmisest, haaras G.A kannatanul rinnust kinni ja paiskas ta pikali maha. Seejärel surus G.A põlvega kannatanu selja vastu maad ning hoidis teda nii kaua kinni, kuni J.A võttis kannatanu käest ära mobiiltelefoni Samsung Galaxy SII maksumusega 545 eurot koos mälukaardiga maksumusega 50 eurot. Oma tegevusega tekitasid J.A ja G.A kannatanule füüsilist valu ning varalist kahju summas 595 eurot. Oma tegevusega pani G.A vägivalda tarvitades ning grupis toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o

§ 200lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema haaras 07.03.2013.a kella 15:00 ajal Tallinnas aadressil XXXasuvas korteris kinni oma elukaaslase XXXmõlemast käest ning surus käsi kokku, põhjustades XXXfüüsilist valu. Seejärel tõukas G.A XXXkahe käega rinnapiirkonda, millega tekitas kannatanule füüsilist valu. Oma tegevusega pani G.A toime teise inimese kehalise väärkohtlemise, s.o

§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo.

G.A süüdistatakse selles, et tema omandas ebaseaduslikult ajavahemikul alates 26.10.2012.a kuni 04.11.2012.a Tallinnas eeluurimisel täpselt tuvastamata kohas XXX käest kolmel korral kokku 12 grammi narkootilist ainet amfetamiini sisaldavat pulbrit ning ühel korral kaks fooliumvoldikut kokku 14 doosi narkootilist ainet fentanüüli sisaldavat pulbrit, s.o kokku erinevaid narkootilisi aineid rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi. Nimetatud narkootilistest ainetest andis G.A 03.11.2012.a õhtusel ajal XXXTallinnas umbes ühe grammi narkootilist ainet amfetamiini sisaldavat pulbrit ning 06.11.2012.a päevasel ajal Põltsamaa-Tallinn maanteel sõiduautos viibides ühe doosi amfetamiini sisaldavat pulbrit. Samuti süüdistatakse G.A selles, et tema omandas uuesti ebaseaduslikult 06.11.2012.a õhtul täpselt tuvastamata kellaajal Tallinnas Liikuri tänaval seisvas sõiduautos Audi 80, reg.nr XXX, XXX käest vähemalt 17 grammi narkootilisi aineid metamfetamiini, amfetamiini ja parametoksümetüülamfetamiini sisaldavat pulbrit. Seejärel sõitis G.A Tallinnas Tartu mnt 87 asuva Sikupilli keskuse parklasse, kus ta andis XXXedasi ühe doosi eelnevalt XXX käest omandatud ainest ning tarvitas ühtlasi ka ise nimetatud ainest ühe doosi jagu ainet ära. Alles jäänud ainele lisas G.A juurde glükoosi, saades kokku 27,10 grammi narkootilisi aineid metamfetamiini, amfetamiini ja parametoksümetüülamfetamiini sisaldavat pulbrit, milles puhtal kujul oli metamfetamiini kokku 3,32 grammi, s.o rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi. 4 G.A andis 06.11.2012.a õhtul Tallinn-Tartu maanteel sõiduautos Audi 80, reg.nr XXX, sõites nimetatud narkootilisi aineid sisaldavast pulbrist 25,91 grammi Marko Kaldma kätte hoiule, kelle käest see Tallinn-Tartu maantee 88. kilomeetril sõiduauto kinnipidamise järel Marko Kaldma kontrolli käigus minigripp kilekotti pakendatuna politseitöötajate poolt leiti ja ära võeti. Ülejäänud osa ülalnimetatud narkootilisest ainest, s.o 1,19 grammi narkootilisi aineid metamfetamiini, amfetamiini ja parametükspmetüülamfetamiini sisaldavat pulbrit, milles puhtal kujul oli metamfetamiini kokku 0,2 grammi, hoidis G.A enda valduses kuni 06.11.2012.a kellani 20:52, mil nimetatud narkootiline aine G.A kinnipidamise järel ühte minigripp kilekotti pakendatuna politseitöötajate poolt G.A taskust leiti ja ära võeti. Suures koguses narkootilise aine (amfetamiini, metamfetamiini ja parametoksümetüülamfetamiini) ebaseadusliku omandamise, valdamise ja üleandmisega pani G.A isikuna, kes on varem toime pannud karistusseadustiku 12. peatükis 1. jaos sätestatud kuriteo, toime

§ 184lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Otsuse põhjendus Prokurör loobus G.A süüdistusest

§ 121järgi.

Seega tuleb G.A eelnimetatud süüdistuses õigeks mõista. Mõlemad süüdistatavad tunnistasid end süüdi neile esitatud süüdistustes. Kohtus nad enda ülekuulamist ei taotlenud. Alljärgnevalt analüüsib kohus süüdistusi episoodide kaupa. J.A süüdistus

§ 199

lg 1 järgi Vaidlust ei ole selles, et süüdistatavad ja kannatanu Oskar Samasson viibisid 26.

  1. 2012.a. õhtul Tallinna Lasnamäe Centrumi kaubanduskeskuses, nendega oli veel kriminaalasjas tuvastatud isik, kelleks osutus Marko Kaldma. Kannatanu XXXütluste kohaselt kohtus ta 26.
  2. 2012.a. õhtul Tallinna Lasnamäe Centrumi kaubanduskeskuses XXX ja kahe Markoga. XXX soovis kasutada tema mobiiltelefoni, et minna internetti. Eemaldanud mobiiltelefonilt tagakorpuse, andis ta telefoni Mairoldile kasutamiseks. Seejärel läksid kõik kaubanduskeskuses asuvasse kasiinosse, kuid Mairold jäi ukse taha, kuna tal puudus isikut tõendav dokument. Kasiinost väljunud, ei näinud ta enam Mairoldit kuskil. Telefoni ei ole ta tagasi saanud. G.A ütluste kohaselt küsis Mairold X käest mobiiltelefoni, kuna soovis e-maili saata, Oskar andis mobiiltelefoni ilma tagumise korpuseta. Peale kasiinost lahkumist Mairoldit ukse taga enam ei olnud. Järgmisel päeval andis ta Mairoldile 5 eurot, kes ostis telefonile tagumise 5 korpuse. Mairold soovis mobiiltelefoni maha müüa, kuid tal puudus isikut tõendav dokument, siis ostu-müügi kviitungile vormistati G.A nimi. Saadud raha eest ostsid narkootikume. Telefoni müümist tõendab ostu-müügi leping, millest nähtub, et XXXmobiiltelefoni LG P500 müüs G.A ja sai selle eest 40 eurot. Süüdistatav J.A on kohtus ennast süüdi tunnistanud ja ei taotlenud enda ülekuulamist. Kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt ta end varguses süüdi ei tunnistanud väitega, et kannatanu andis talle mobiili vabatahtlikult, tal ei olnud soovi asja varastada. Ka kaitsja asus seisukohale, et tegemist ei olnud vargusega vaid omastamisega. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et tegemist on omastamisega. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17.02.2011.a lahendis nr 3-1-1-107-10 on selgitatud, et omastamise ja varguse piiritlemisel omab keskset tähtsust, millisel viisil saab süüdistatav enda valdusse kuriteo esemeks oleva vallasasja. Vargusega on tegemist siis, kui asi on algselt süüdlase jaoks võõras valduses, kuid ta hõivab selle senise valduse murdmise ja asjale enda valduse kehtestamisega. Senise valdaja nõusolek asja valduse loovutamiseks välistab süüteo subsumeerimise vargusena, mistõttu kõne alla võib tulla süüdlase käitumise kvalifitseerimine omastamisena. Senise valdaja nõusoleku puhul valduse üleandmiseks, tuleb tuvastada, kas nõusolek oli suunatud valduse lõpetamisele. Muu hulgas tuleb vastata küsimusele, kas nõusolek valduse lõpetamiseks oli näiline või tegelik. Riigikohus märkis, et hindamaks, kas tegemist oli tegeliku või näilise nõusolekuga, tuleb lähtuda faktilis-sotsiaalsest valdusemõistest, mille kohaselt ei kaota isik valdust asjale, kui ta annab selle küll näiliselt vabatahtlikult enda valdusest välja, kuid seda üksnes teatud tingimustel. Käesolevas kriminaalasjas andis kannatanu XXX telefoni süüdistatavale lühiajaliseks kasutamiseks. Ta eeldas, et saab telefoni pärast J.A poolt meilide lugemist tagasi ega soovinud enda senise valduse lõpetamist. Sellest tulenevalt ei tekkinud ka süüdistataval valdust talle internetti minekuks üle antud telefonile. Kuna kannatanu andis telefoni J.A-le tingimusel, et see pärast meilide lugemist koheselt tagastatakse, süüdistatav seda tingimust ei täitnud, vaid lahkus kokkulepitud kohast ja ei tagastanud ka hiljem telefoni kannatanule, murdis ta esialgse valduse ja kehtestas hõivatud telefonile uue valduse. Selline käitumine on käsitatav võõra vallasasja äravõtmisena ebaseadusliku omastamise eesmärgil, st vargusena. Kohus leiab, et J.A tegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 199lg 1 järgi.

Subjektiivse tunnusena esineb kavatsetus. Nähes võimalust lahkuda talle lühiajaliselt kasutamiseks antud telefoniga, soovis ta seda omastada raha saamise eesmärgil. Selleks ostis ta telefonile uue tagumise korpuse ja teise süüdistatava kaasabil müüs järgmine päev telefoni, tegutses seega eesmärgipäraselt. G.A süüdistus

§ 202lg 1 järgi Vaidlust ei ole selles, et 27.11.2012.a.

müüs G.A eelmisel päeval, s.o 26.11.2012.a. J.A poolt XXXvarastatud mobiiltelefoni LG P500 koos mälukaardiga, kuna J.A puudus isikut tõendav dokument. Telefon müüdi Tallinnas aadressil Narva mnt 23 asuvasse OÜ –le Stabiler kuuluvasse kauplusesse. Seda tõendab ostu-müügi leping nr 876, mille kohaselt G.A müüs mobiiltelefoni LG P500, saades selle eest 40 eurot. Süüdistatav G.A ütlustest nähtub, et J.A oli 26.11.2012.a. varastanud O.Samassoni mobiiltelefoni, müügileping vormistati tema nimele, kuna J.A ei olnud isikut tõendavat dokumenti. Saadud raha eest ostsid narkootikume. G.A poolt telefoni müümist tõendab veel tunnistaja XXX, kes on kohtueelses menetluses andnud ütlusi, et 27.11.2012.a. tuli noormees kauplusesse, kus tunnistaja töötab, esitas G.A nimele ID kaardi ja soovis müüa telefoni LG P500. Telefoni eest sai G.A 40 eurot, mobiiltelefon on ära müüdud. Äratundmiseks esitatud protokolli kohaselt on tunnistaja XXX tundnud ära G.A näo järgi. 6 Kohus leiab, et G.A poolt toimepandud süüdistatava J.A poolt 26.11.2012.a. varastatud mobiiltelefoni turustamine on täielikult tõendatud ja tema teos on

§ 202lg 1 objektiivne koosseis.

G.A teadis, et tegemist on varastatud mobiiltelefoniga ja vaatamata sellele müüs ta telefoni ära. Subjektiivsetelt tunnustelt on kohus tuvastanud kavatsetuse. Süüdistatav teadis, et mobiiltelefon on varastanud, kuid ikkagi andis oma isikut tõendava dokumendi telefoni müümise vormistamiseks. J.A ja G.A süüdistus

§ 200

lg 2 p 7 järgi Vaidlust ei ole selles, et mõlemad süüdistatavad viibisid sündmuskohal, suhtlesid kannatanuga ning J.A küsis kannatanult XXXisale XXXkuuluvat mobiiltelefoni Samsung Galaxy SII, et minna i. XXXkeeldus telefoni andmisest ning seepeale lükkas G.A kannatanu pikali ja hoidis teda kinni, sel ajal võttis J.A kannatanult telefoni. Kannatanu XXXon kohtueelses menetluses andnud ütlusi, et pärast telefoni võtmist noormehed ja XXXlahkusid taksoga. Mobiiltelefoni võtnud noormees teatas, et sõidavad järgmise peatuseni ja tulevad tagasi. Kannatanu jooksis taksole järele, peatusest sõideti mööda ja kannatanu sai aru, et teda on petetud. Tunnistajana on andnud ütlusi ka XXX, kes tundis noormehi, kellega nad koos XXXkohtasid, ühte kutsuti Taigeriks, teine oli Marko. Ta oli J.A-le (Taigerile) võlgu, ja viimane soovitas võla katteks võtta ära XXX mobiiltelefon. Ta keeldus, kuna on tingimisi karistatud. Selle peale J.A teatas, et nad võtavad ise telefoni ära. Taiger palus Xtelefoni, ta keeldus. Selle peale haaras Marko X rinnust kinni, paiskas pikali, hoidis teda kinni, senikaua kui Taiger tõmbas XXX käest mobiiltelefoni. XXXpalus telefoni tagastada, Taiger lubas seda teha Priisle turu juures, seda ta ei teinud. Vastavalt 19.12.2012.a. äratundmiseks esitamise protokollidele tundis kannatanu XXXtalle esitatud fotodelt ära, nii J.A kui ka G.A . Samuti 28.12.2012.a. äratundmiseks esitamise protokollile tundis tunnistaja XXX talle esitatud fotodelt ära Taigeri, kes osutus J.A-ks ja G.A. Tunnistaja XXX kohtueelses menetluses 09.04.2013.a. antud ütluste kohaselt kuskil 2012.a. detsembri keskel tuli noormees nimega Mairold, ta teadis tema nime, kuna mees oli varem poes käinud. Mairold näitas mobiiltelefoni Samsung, soovides klaasivahetust. Vastavalt äratundmiseks esitamise protokollile 09.04.2013.a. tundis tunnistaja XXX talle esitatud fotodelt ära J.A. Süüdistatavad J.A ja G.A tunnistasid kohtus endid süüdi XXX mobiiltelefoni röövimises. Seega kohtus enda süü tunnistamine tõendab samuti süüdistatavate poolt teo toimepanemist.

§ 200

lg 1 kohaselt on röövimise objektiivne koosseis täidetud, kui isiku suhtes kasutati vägivalda temalt vara äravõtmisel selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil.

§ 200lg 2 p 7 järgi peab röövimine olema toime pandud grupi poolt.

Süüdistatavate käitumine näitab üheselt nende eesmärgipärast tegevust võõra asja hõivamisel selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kannatanu suhtes kasutatud vägivald oli ajaliselt seotud vara hõivamisega ning vägivald oli vahendiks võõra asja äravõtmisel. Kannatanu on üksikasjalikult kirjeldanud mõlema süüdistatava käitumist tema ründamise ajal: G.A haaras rinnust kinni, viskas üle puusa maha, surus põlvega vastu maad, hoidis kinni, kui J.A rebis vastupanule vaatamata mobiiltelefoni. Kannatanu suhtes vägivalla kasutamist G.A poolt ja J.A poolt telefoni äravõtmist tõendab ka tunnistaja XXX. Kuna süüdistatavad 7 mobiiltelefoni kannatanule vabatahtlikult ei tagastanud, on selge, et nad soovisid saadud telefonist rahalist kasu ning nende tegevus oli kantud eseme ebaseadusliku omastamise eesmärgist. J.A ja G.A panid süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, mõlemad andsid kuriteo realiseerimisse olulise teopanuse, kuna üks kasutas vägivalda (hoidis kinni) ja teine võttis ära mobiiltelefoni. Seega on mõlemad kaastäideviijad ja kuriteo kvalifikatsioon röövimine grupis on õige. Röövimise panid süüdistatavad toime kavatsetult. Süüdistatavad soovisid ära võtta kannatanu mobiiltelefoni. Selle eesmärgi saavutamiseks kasutas G.A vägivalda ja J.A võttis kannatanu käest mobiiltelefoni. Seega tegutseti eesmärgipäraselt. Kuritegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 200lg 2 p 7 järgi.

G.A süüdistus

§ 184lg 2 p 2 järgi 06.11.2012.a.

sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt 06.11.2012 kell 20.52 peeti kinni Tallinn-Tartu Luhamaa mnt 88. kilomeetril sõiduauto AUDI 80 reg.nr XXX, sõiduautot juhtis G.A, tema kõrval istus Marko Kaldma ja tagaistmel keskel Inga Mölder-Laur. Kahtlustatavatena peeti kinni G.A ja XXX. G.A kinnipidamise protokolli kohaselt on ära võetud minigrip kilekott valget värvi pulbrilise ainega, kaalus ca 1,7 grammi. XXX kahtlustatavana kinnipidamisprotokolli kohaselt tema konvoeerimisel kukkus tema riiete seest maha minigripp kilekott valget värvi pulbrilise ainega, kilekott kaalus ca 26,8 grammi. Süüdistatav G.A on andnud ütlusi, et XXX riiete seest maha kukkunud minigrip kilekott on tema oma. Ta andis selle XXX selleks, et viimane kilekoti sees olevat ainet mudiks ja aine saaks paremini segatud. Sama on kinnitanud ka tunnistaja XXX. Seega kuuluvad mõlemad minigrip kilekotis olevad ained süüdistatavale. Narkootilise aine ekspertiisiakti nr 12E-AN1259 kohaselt oli XXX riiete seest maha kukkunud minigrip kilekott kaaluga 25,91 grammi, mis sisaldab metamfetamiini, amfetamiini ja parametoksümetüülamfetamiini. Pulbri metamfetamiinsulfaadi sisaldus on 16%, pulbris on 3,12 gr metamfetamiini. G.A poolt ära antud minigrip kilekott kaaluga 1,19 grammi, mis sisaldab metamfetamiini ja parametoksümetüülamfetamiini. Antud pulbri metamfetamiinsulfaadi sisaldus on 22% ja pulbris on 0,20 g metamfetamiini. Vastavalt arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisiakti nr 63 arvamusele on kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks vajalik metamfetamiini kogus 300 mg (0,3 g), seega piisanuks G.A poolt käideldud 3,12 g metamfetamiinist (puhtal kujul) narkojoobe tekitamiseks umbes 104 inimesele. Kohus leiab, et süüdistatavale inkrimineeritud metamfetamiini koguse puhul on tegemist suure kogusega narkootilise ainega

§ 184lg 1 mõttes, milline aine kuulub sotsiaalministri 18.mai 2005.a.

määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja ja millise aine käitlemine on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi keelatud. Süüdistatava G.A enda ning tunnistajate XXX, XXX ja kahtlustatavana üle kuulatud XXX ütlustega on tõendatud, et G.A omandas ka varasemalt alates 26.10 kuni 04.11. 2012.a. XXX käest amfetamiini ja fentanüüli. Tunnistaja XXX ütlustega on tõendatud, et ta on saanud G.A käest viimase kuu jooksul kolmel korral amfetamiini nii pulbrina kui vedelikuna. Samuti tunnistaja XXX ütlustega on tõendatud G.A poolt viiel korral amfetamiini ostmist Kirilli nimelise mehe käes,t samuti fentanüüli ostmist enda otstarbeks. Narkootiliste ainete kogused on tõendatud ka süüdistatava enda ütlustega, mille kohaselt omandas ta Kirilli- nimelise mehe käest enne 06.11.2012.a. ühel korral 2 grammi ja kahel korral 5 g amfetamiini ( kokku 12 grammi), samuti on ta ostnud 2 tsekki (fooliumvoldikut) fentanüüli. Kohus ei nõustu süüdistusega selles osas, et 26.10 kuni 04.11.2012.a. omandatud erinevad narkootiliste ainete kogused on mõeldud rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks. Eelnimetatud kogustele ei ole ekspertiisi tehtud, seega puudub ka alus tunnistada 8 süüdistuses toodud kogus, so 14 doosi narkootilist ainet suureks koguseks. Kui ainsaks tõendiks aine koguse kohta on tunnistajate või siis süüdistaja ütlused ning ei ole võimalik tuvastada ainete konkreetseid koguseid ega puhta aine sisaldust, tuleb see tõlgendada süüdistatava kasuks ja käsitleda rikkumisi väikese koguse käitlemisena. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendi nr 3-1-1-51-05 kohaselt kui Kohus leiab, et süüdistatava G.A käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ja tegevus on õigesti kvalifitseeritud narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemisena (omandamine, valdamine, edasiandmine) isiku poolt, kes on varem toime pannud karistusseadustiku 12.peatükis ettenähtud kuriteo, s.o

§ 184lg 2 p 2 ettenähtud kuriteona.

Subjektiivse tunnusena esineb kavatsetus. Süüdistatav seadis eesmärgiks narkootiliste ainete käitlemise. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid süüdistuses

§ 199

lg 1, § 200 lg 2 p 7, § 202 lg 1 ja § 184 lg 2 p 2 järgi kohus tuvastanud ei ole. Tsiviilhagi VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kahju tekitamine on VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Käesoleva kriminaalasja raames on kannatanud neile tekitatud kahjuga esitanud tsiviilhagid järgmiselt: 1) Seoses 26.11.2012.a aset leidnud vargusega esitas XXXtsiviilhagi varalise kahju hüvitamise nõudega summas 196 eurot, mis koosneb temalt ära võetud mobiiltelefoni LG P500 maksumusest 180 eurot ja telefoni sees olnud mälukaardist maksumusega 16 eurot. Kohtulikul tõendite uurimisel on tuvastatud, et XXXtekitas kahju J.A. J.Aunnistas tsiviilhagi. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Seetõttu tuleb XXX tsiviilhagi summas 196 eurot rahuldada. 2) Seoses 12.12.2012.a. aset leidnud röövimisega esitas kannatanu XXX tsiviilhagi summas 595 eurot, mis koosneb tema pojalt XXX ära võetud mobiiltelefoni Samsung Galaxy S II maksumusest summas 545 eurot ja telefonis olevast kõneajakaardist väärtusega 50 eurot. Süüdistatav J.A tunnistas hagi ja on nõus kahju hüvitama kas üksinda või koos G.A-ga . Kuid siiski ta leiab, et kannatanu telefonile ei ole kahju tekitatud, telefoni klaas oli eelnevalt katki ja ei mõista, miks kannatanud ei soovi telefoni tagasi saada. Süüdistatav G.A ei nõustu tsiviilhagi summaga ja leiab, et telefoni ekraan oli juba eelnevalt katki. Kohus ei nõustu süüdistatavate väidetega, et kannatanu mobiiltelefon oli juba eelnevalt katki, kuna G.A on tunnistanud, et kui J.A küsis XXX käest mobiiltelefoni, oli selle displei terve ja peale seda, kui J.A õnnestus telefon enda kätte saada, oli telefoni ekraan katki. Seega ei saanud olla telefoni ekraan juba enne röövimise toimepanemist katki. 9 Tsiviilhagi summa on tõendatud Tele2 arvega, mille kohaselt oli mobiiltelefoni Samsung Galaxy S II maksumus 545 eurot ja XXX ütlustega telefonis olnud mälukaardi maksumuse kohta - 50 eurot. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et kannatanu sooviks katkist mobiiltelefoni tagasi. VÕS § 137 lg 1 alusel, kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Süüdistatav J.A nõustus XXX esitatud tsiviilhagiga. Sellest tulenevalt võiks kohus TsMS § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, hagi rahuldada. Kuna kohus asub seisukohale, et XXX tekitasid kahju mõlemad süüdistatavad (J.A ja G.A), tuleb neil kannatanule tekitatud kahju hüvitada solidaarselt. Seega kuulub mõlemalt süüdistatavalt väljamõistmisele solidaarselt 595 eurot. Karistuse mõistmine Karistamise aluseks on

§ 56

lg 1 kohaselt isiku süü, arvestades seejuures kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). Karistusseadustiku eriosa näeb ette

§ 199

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistusena rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

§ 200

lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest näeb seadus ette vangistuse kolm kuni viieteist aastat.

§ 202

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus.

§ 184

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest on ette nähtud kolme kuni viieteistaastane vangistus. J.A Prokurör taotles J.A süüdi tunnistamist ja karistamist

§ 200

lg 2 p 7 järgi vangistusega 3 aastat,

§ 199

lg 1 järgi vangistusega 6 kuud,

§ 64lg 1 järgi lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõista vangistus 3 aastat, mida Kr

MS § 238 alusel vähendada 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks jääb vangistus 2 aastat.

§ 65

lg 2 kohaselt moodustada liitkaristus liites viimase kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ja lõplikuks karistuseks lugeda vangistus 2 aastat ja kaheksa kuud, millest arvata maha eelvangistuses oldud aeg 2 päeva ning vangistuse alguseks lugeda 27.12.2012.a. Kohus leiab, et J.A karistamine

§ 199

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest rahalise karistusega ei ole põhjendatud eripreventiivset eesmärki silmas pidades. J.A on isik, keda on varem kriminaalkorras karistatud varavastase kuriteo toimepanemise eest vangistusega tingimisi katseajaga. Varguse pani ta toime katseajal ja küllaltki lühikese ajaperioodi jooksul peale eelmist kohtuotsust, s.o 1,5 kuu möödumist. Seetõttu tuleb teda varguse eest karistada vangistusega. Kohus nõustub prokuröriga taotletava karistuse määra osas ning peab võimalikuks karistada J.A miinimumi lähedases määras, s.o 6-kuulise vangistusega, kuna J.A on oma süüd tunnistanud ja tehtut puhtsüdamlikult kahetsenud, mis on kergendavaks asjaoluks. Samuti arvestab kohus, et tegemist oli ühe varguse episoodiga. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et tema süü ei ole suur. 10 Süüdistuses

§ 200

lg 2 p 7 järgi nõustub kohus samuti prokuröri poolt taotletava karistusega ning peab põhjendatuks karistada J.A sanktsiooni alammääras, s.o 3 aastase vangistusega. Kohus arvestab, et J.A on oma süüd tunnistanud, tehtut puhtsüdamlikult kahetsenud, mida tuleb arvestada karistust kergendava asjaoluna. Tema ei tarvitanud kannatanu suhtes vägivalda, oli üksnes vara äravõtjaks. Lähtudes eeltoodud asjaoludest ning asjaolust, et süüdistatav pani toime samaliigilised kuriteod, s.o varavastased, peab kohus J.A-le liitkaristust mõistes kuritegude kogumi eest

§ 64

lg 1 alusel põhjendatuks lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja mõista liitkaristuseks 3 aastat vangistust, mida lühimenetluse tõttu vähendada kolmandiku võrra, karistuseks jääb 2 aastat vangistust. Kuna J.A pani kuriteod toime ajal, mil tal oli katseaeg, tuleb

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Kohus leiab, et mõistetud vangistuse peab J.A ka reaalselt ära kandma. Uue kuriteo toimepanemine katseajal on kõige rängem katseaja tingimuste rikkumine (RKKK 3-1-1-69-97). Kohtu hinnangul ei ole J.A puhul muul moel kui reaalse vangistusega võimalik saavutada karistuse eesmärke ja mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. G.A Prokurör taotles G.A süüdi tunnistamist ja karistamist

§ 202

lg 1 järgi vangistusega 2 kuud,

§ 200

lg 2 p 7 järgi vangistusega 3 aastat ja

§ 184

lg 2 p 2 järgi vangistusega samuti 3 aastat.

§ 64

lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskemat ja karistada liitkaristusega 4 aastat ja 6 kuud vangistust, mida vähendada kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks lugeda vangistus 3 aastat, karistusaja hulka lugeda ka kahtlustatava kinnipidamise aeg 5 päeva. Kuna G.A-le süüks arvatud raskeimad teokoosseisud, s.o

§ 200

lg 2 p 7 ja § 184 lg 2 p 2, ei näe karistusliigina ette rahalist karistust, peab kohus ainuvõimalikuks karistada G.A sarnaselt J.A-ga vangistusega. Samuti on ka G.A isik, keda on varem ühel korral kriminaalkorras karistatud, ta on suutnud katseajal ja peale katseaega 2,5 aasta jooksul käituda seaduskuulekalt, küll ei ole ta suutnud ikkagi täielikult loobuda kuritegelikust käitumisest. G.A kuriteod on läinud ka ühiskonnaohtlikumaks. Süüdistuses

§ 202

lg 1 järgi nõustub kohus prokuröri poolt taotletava karistusega ning peab põhjendatuks karistada G.A alla sanktsiooni keskmist määra, s.o 2-kuulise vangistusega, kuna tema süü ei ole suur ja ta kahetses oma tegu, mis on karistust kergendavaks asjaoluks. G.A pani

§ 200lg 2 p 7 järgi toime röövimise isikute grupis.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus, et toime pandi üks vägivallaga vara äravõtmine, kannatanu suhtes tarvitatud vägivald ei olnud väga intensiivne ega elule ohtlik ja tema tervist ei kahjustatud ning süüdistatav on oma tegu kahetsenud. Kohus leiab, et süüdistatavad tegutsesid koos, nende süü on võrdne. Kohus nõustub prokuröri poolt taotletava karistusega, s.o 3-aastase vangistusega. Karistuse määra valikul

§ 184

lg 2 p 2 järgi võtab kohus isiku süü suuruse hindamisel arvesse ebaseaduslikult omandatud ja vallatud narkootilise aine kogust tervikuna, sellega rünnatud õigushüve olulisust, samuti seda, et ta ei ostnud narkootilisi aineid enda tarbeks, vaid eesmärgiga edasi müüa. Süüdistatavat ei ole varem rahvatervisevastase kuriteo toimepanemise eest karistatud, kahetseb oma tegu. Vaatamata sellele, et G.A realiseeris oma tegevusega

§ 184

lg 2 koosseisu, pole süüdistatava süü nii suur, et peaks tingima karistuse mõistmise ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Kohus leiab, et süüdistatavale võib karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra, s.o 3 aastat 6 kuud vangistust. 11 G.A-le liitkaristust mõistmisel peab kohus oluliseks asjaolu, et süüdistatav pani toime eriliigilised kuriteod, s.o varavastased ja rahvatervisevastase kuriteo. Selliste tegudega kahjustas ta erinevaid õigushüvesid. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et erinevalt kvalifitseeritavate kuritegude eest mõistetavad karistused tuleb kuritegude kogumis liita

§ 64

lg 1 alusel, kohaldades põhimõtet, mille kohaselt suurendatakse raskeimat üksikkaristust. Sellest põhimõttest lähtuvalt on G.A-le mõistetavaks liitkaristuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust, mida lühimenetluse tõttu vähendada kolmandiku võrra, karistuseks jääb 3 aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata karistusest kantuks kinnipeetuna viibitud aeg 06.11.

kuni 08.11.2012.a. ja 07.

  1. kuni 08.03.2013.a., kokku 5 päeva ning kandmata karistuseks on 2 aastat 11 kuud 25 päeva. Kohus on seisukohal, et G.A suhtes võib talle mõistetud vangistuse jätta osaliselt täitmisele pööramata. G.A on oma tegusid puhtsüdamlikult kahetsenud, ta on suutnud varasemalt katseajal mitte toime panna uusi kuritegusid, kuid ei ole suutnud siiski edaspidi täielikult loobuda kuritegelikust käitumisest. Tema teod on läinud raskemaks- röövimine ja narkootiliste ainete käitlemine suures koguses. Kohus nõustub kaitsjaga selles osas, et antud juhul on šokivangistus karistuse eesmärke täitev. Šokivangistus mõjub isikule oluliselt distsiplineerivamalt, sel juhul on ta vahetult kogenud, mida vangistus endast kujutab ning milliste tegelike vabaduspiirangutega on see seotud ning ilmselgelt annab võimaluse isiku väärtushinnangute kujundamiseks, omades samaaegselt ka üldpreventiivset eesmärki. Kohus peab põhjendatuks määrata osaliselt kandmisele kuuluvaks karistuseks 6 kuud vangistust, jättes ülejäänud karistuse tingimisi täitmisele pööramata, määrates katseajaks maksimaalne aeg, s.o 5 aastat. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-99-06 p 12 leidnud, et karistuse kandmisest osalise vabastamisega taotletakse eripreventiivset eesmärki anda isikule, kelle täielik karistuse kandmisest vabastamine pole tema teost lähtuva süü suuruse ja isikuomaduste tõttu põhjendatud, lühiajalise nn šokivangistusega antakse tõsine hoiatus. Kohus peab antud juhul kõiki karistuse mõistmisel arvestatavaid aspekte silmas pidades just sellise karistuse kohaldamist igati põhistatuks. Kriminaalmenetluse kulud Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha, kaitsjatasu, kriminaaltoimikutest koopiate tegemine kulud ja G.A ka narkootilise aine ekspertiisi tegemise kulud. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. See on õiglane ja põhjendatud, kuna ta ise on oma käitumisega sellised kulutused endale tekitanud ning tal tuleb selle eest ka vastutada ja väljamõistetud menetluskulud kanda. KrMS § 180 lg 3 võimaldab küll menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmist, kuid kohtu hinnangul käesolevas kriminaalasjas ei esine selliseid asjaolusid, mis tingiks süüdistatavatelt väljamõistmisele kuuluvate menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmise. Sellist taotlust ei ole ka kohtuistungil menetlusosalised esitanud. Kaitsjate poolt esitati üksnes taotlus menetluskulude hüvitamiseks pikema perioodi jooksul, milline on põhjendatud, kuna menetluskulud on suhteliselt suured. Asitõendid Kriminaalasja juures olevatest asitõenditest kuuluvad kaks CD plaati jätmisele kriminaalasja juurde. Mobiiltelefon Samsung kuulub hävitamisele, kuna telefoni omanik XXX ei taotlenud telefoni tagastamist ja kohus rahuldas tema poolt esitatud tsiviilhagi. Telefon kuulub hävitamisele KrMS § 126 lg 3 p.4 alusel kui väärtusetu asi, tulenevalt sellest, et telefoni klaas oli katki. Samuti kuulub hävitamisele Pärnu politseijaoskonna asitõendite hoidlas asuvad pakend, digitaalne kaal ja tühjad minigrip kilekotid; narkootiline aine NPALS § 7 lg 3 alusel jätta EKEI keemiaosakonda. 12 Kohus juhindub KrMS § 238 lg 1 p.
  2. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav kohtukantselei kaudu alates 02.10.2013.a. Kohtunik 13

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.