← Eesti

1-12-12307/14

Obsah (8)§ 274§ 199§ 25§ 275§ 64§ 65§ 68§ 69

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetluses Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29.aprillil 2013. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-12-12307 Kohtunik Peet Teidearu Sekre

§ 274

lg 1 ja § 275 järgi kokkuleppemenetluses Kohtumenetluses üle mindud kokkuleppemenetlusele B.T Elu- või asukoht ja aadress: XXXX Isikukood või sünniaeg: XXX Karistatus: varem kriminaalkorras karistatud 4-l korral: 1) 29.06.2004.a. Tartu Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 4 alusel liitkaristusena 3.a.3.k.vangistusega, mille kandmisest vabanes tingimisi enne tähtaega 03.05.2006.a.; 2) 20.05.2010.a. Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt

§ 199

lg 2 p 8, 9 alusel 6.k.vangistusega, mille kandmisest vabanes 19.11.2010.a.; 3) 08.02.2011.a. Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt

§ 199

lg 2 p 9 alusel 2.k.vangistusega, mida asendati 120 tunni üldkasulikku tööga, mida sooritas ajavahemikul 24.03. – 18.04.2011.a.; 4) 05.09.2011.a. Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt

§ 25

lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 9 alusel 4.k.vangistusega tingimisi 18.k.katseajaga, väärteokorras karistatud 11-l korral Kuriteo kvalifikatsioon:

§ 274lg 1; § 275 Isikusamasus tuvastatud: ID kaardi nr XXX alusel Adv. Mare Laur riigiõigusabi korras Juhindudes Kr

MS § 180, § 248 lg 1 p 5 ja § 239- 250, kohus otsustas: Süüdi tunnistada B.T

§ 274lg 1 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada B.T

§ 275

järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista B.T kuritegude kogumis liitkaristuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 65lg.

2 alusel suurendada käesolevate tegude eest mõistetavat liitkaristust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 05.09.2011.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 4(nelja) kuu vangistuse võrra ning liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõista B.T-le 10 (kümme) kuud vangistust.

§ 68lg.

1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 2 päeva ajavahemikus 11.-12.11.2012.a. ning lõplikuks karistuseks B.T-le mõista 9(üheksa) kuud ja 28(kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 69

alusel asendada 9 kuud 28 päeva vangistust 596(viiesaja üheksakümne kuue) tunni üldkasuliku tööga (298 vangistuse päeva eest).

§ 69lg 3 alusel tuleb üldkasulik töö B.T ära teha 2 (kahe) aasta jooksul.

B.T-le on selgitatud, et üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest tasu ei maksta. Üldkasuliku töö tegija peab järgima kontrollnõudeid ning täitma temale pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule: elama kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrduv ühe päeva vangistusega. Tõkend-elukohast lahkumise keeld- tühistub kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 180 lg. 1 alusel mõista välja B.T-lt riigieelarvesse menetluses tehtud kuluna kaitsjatasu 676(kuussada seitsekümmend kuus)eurot, postikulu 2(kaks) eurot ja 76 senti, kaitsjale toimikust koopia tegemise kulu 1(üks) euro ja 53 senti, tunnistajale ja kannatanule makstud kuluhüvitis kokku 66(kuuskümmend kuus) eurot ja 59 senti. KrMS § 180 lg. 3 alusel mõista välja B.T-lt riigieelarvesse vähendatud menetluskuluna sundraha 200(kakssada) eurot. 280 eurot sundrahast jätta välja mõistmata, arvestades B.T majanduslikku olukorda. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et B.T on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe aasta jooksul . Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks

  1. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS
  2. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Kokkulepe(sõlmitud
  3. 04.2013) Kuriteo asjaolud: B.T’it süüdistatakse selles, et tema 11.11.2012.a. kella 19.30 paiku Tartu linnas XXX asuva korteri aknast ähvardas oma ametiülesandeid täitvat PPA Lõuna Prefektuuri konstaabel A.R.’i, kes seisis maja ees, lahtise akna taga, lüüa rusikaga näkku ning seejärel tegi mitmeid kordi rusikatega A.R suunas löömisliigutusi, mis oleksid A.R tabanud, kui patrullpolitseinik poleks B.T-st eemale taganenud. Kuriteo kvalifikatsioon: Sellega pani B.T toime

§ 274lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

võimuesindaja suhtes vägivalla toimepanemise seoses tema ametikohustuste täitmisega. B.T’it süüdistatakse veel selles, et tema 11.11.2012.a. kella 19.30 paiku Tartu linnas XXX asuva korteri aknast ja edaspidi oma kinnipidamise ajal Tartus, Riia 179a asuvas arestimajas solvas oma ametiülesandeid täitvat PPA Lõuna Prefektuuri konstaabel A.R., kasutades ebatsensuurseid sõnu ning nimetades teda muuhulgas värdjaks ja uroodiks (vene keelest – värdjas, koletis, monstrum), millega solvas politseiametnikku au ja väärikust ning alavääristas politseiametniku elukutset. Kuriteo kvalifikatsioon: Sellega pani B.T toime

§ 275järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

võimuesindaja solvamise seoses tema ametikohustuste täitmisega. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kuriteoga on tekitatud moraalne kahju, tsiviilhagi esitatud ei ole. Kriminaalmenetluse kohtueelseks kuluks on: - B.T kaitsjale kriminaaltoimiku koopia valmistamise kulu 1,53 eurot (tl 36, 57); - B.T kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses kokku 96 eurot (tl 35, 38); - kohtukutsete saatmisega seotud kulu 2,76 eurot. Karistuse liik ja määr:

§ 274

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava B.T karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 275

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava B.T karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel lugeda B.T kuritegude kogumis liitkaristuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 65lg.

2 alusel suurendada käesolevate tegude eest mõistetavat liitkaristust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 05.09.2011.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 4.k. vangistuse võrra ning liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõista B.T-le 10 (kümme) kuud vangistust.

§ 68lg.

1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 2 päeva ajavahemikus 11.12.11.2012.a. ning lõplikuks karistuseks B.T-le lugeda 9 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 69

alusel asendada 9 kuud ja 28päeva vangistust üldkasuliku tööga 596 tundi ulatuses (298 vangistuse päeva eest).

§ 69lg 3 alusel tuleb üldkasulik töö teha 2 (kahe) aasta jooksul.

B.T-le on selgitatud, et üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest tasu ei maksta. Üldkasuliku töö tegija peab järgima kontrollnõudeid ning täitma temale pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule: elama kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrduv ühe päeva vangistusega. Konfiskeerimisele kuuluv vara: ei ole Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Menetlus kohtus Kohus alustas 26.04.2013 süüdistuse arutamist üldmenetluses. Kohtuistungil kui oli uuritud süütõendid ning oli jäänud süüdistatava ülekuulamine, taotles kaitsja asjas vaheaega kokkuleppemenetluse läbirääkimisteks. Kohus rahuldas taotluse. 29.04.2013 esitas ringkonnaprokurör Tatjana Tamm kohtule asja materjalid ning poolte vahel sõlmitud kokkuleppe ning taotles kriminaalasja edasist arutamist kokkuleppemenetluse korras. Kaitsja ja süüdistatav nõustusid ringkonnaprokuröri taotlusega. Kohus andis kohtuistungil B.T kohtu alla kokkuleppemenetluses

§ 274

lg.1 ja

§ 275järgi.

Ringkonnaprokurör Tatjana Tamm andis ülevaate kokkuleppest ning jäi kokkuleppe juurde. Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde, kinnitas kokkuleppe vastavust tema tahtele. Kaitsja jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kaitsja taotles B.T-lt väljamõistetavate menetluskulude vähendamist. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma vaba tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. B.T tuleb süüdi tunnistada

§ 274lg 1 ja § 275 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Vastavalt Kr

MS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg. 1 alusel mõista välja B.T-lt riigieelarvesse menetluses tehtud kuluna kaitsjatasu 676(kuussada seitsekümmend kuus)eurot, postikulu 2(kaks) eurot ja 76 senti, kaitsjale toimikust koopia tegemise kulu 1(üks) euro ja 53 senti, tunnistajale ja kannatanule makstud kuluhüvitis kokku 66(kuuskümmend kuus) eurot ja 59 senti. KrMS § 180 lg. 3 alusel mõista välja B.T-lt riigieelarvesse vähendatud menetluskuluna sundraha 200(kakssada) eurot. 280 eurot sundrahast jätta välja mõistmata, arvestades B.T majanduslikku olukorda. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et B.T on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe aasta jooksul . B.T vastu on ka teisi rahalisi nõudeid ning kogu menetluskulu tasumine käiks temale üle jõu. Menetluskulude tasumise ajatamine on põhjendatud. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.