lg 2 p 4, 7, 8, 10; 199 lg 2 p 4,8 järgi ning
MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja D.L-i karistati vangistusega 4 aastat ja 4 kuud.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 24.03.2009 kuni 25.03.2009, 13.07.2009 kuni 14.07.2009, s.o. 4 päeva ja lõplikuks karistuseks mõisteti 4 aastat 3 kuud ja 26 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 03.12.2009 ja lõpp on 29.03.2014. Viru Maakohtus registreeriti 10.09.2012 Viru Vangla taotlus D.L-i ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks. tingimisi Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, kuulanud ära süüdimõistetu D.L-i, prokuröri, kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leidis, et D.L ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. D.L on kriminaalkorras karistatud 4-1 korral. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt kannab ta reaalset vanglakaristust kolmandat korda. D.L-i on korduvalt karistatud muuhulgas röövimiste eest ning käesoleval ajal kannab ta karistust ka röövimise eest, mis on esimese raskusastme kuritegu ning sellega on seletatav asjaolu, et talle on kõikidel kordadel karistuseks mõistetud reaalne vanglakaristus.
Kuriteod on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil ja tulenevalt sellest, et D.L hakkas erinevaid narkootikume tarvitama juba 1998.a. Kohtul puudub veendumus selles, et vabastades D.L-i vangistusest tingimisi enne tähtaega, suudab ta katseaja läbida nõuetekohaselt, täites kõiki kontrollnõudeid ja kohustusi. Arvestades asjaolu, et D.L on aastaid erinevaid narkootikume tarvitanud ning et tema tutvusringkonda kuuluvad muuhulgas kriminaalse mõtteviisiga isikud ja sõltlased, si is eksisteerib reaalne oht, et vajadusest narkootikumide ostmiseks vahendeid hankida, võib ta toime panna uusi kuritegusid. Vangistuse kandmise ajal ei ole D.L olnud seaduskuulekas, sest tal on Viru Vangla andmetel 5 kehtivat distsiplinaarkaristust erinevate rikkumiste eest. Materiaalselt ja moraalselt kinnipeetavat toetavad lähedased on D.L kogu aeg olemas olnud, kuid vaatamata sellele pani ta jätkuvalt uusi kuritegusid toime. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Määruskaebuses palub D.L-i kaitsja tühistada maakohtu määruse ning vabastada D.L tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kaitsja leiab, et maakohtu määrus on põhjendamatu. D.L-i on karistuse kandmine otseselt mõjutanud ja muutnud. Isiku paranemist näitab asjaolu, et ta on läbinud sotsiaalprogramme ja XXXX XXXX programmi. Ta on omandanud vanglas XXXX ja -2- XXXX eriala. Tal on XXX% XXXX, mistõttu on tal vabanedes garanteeritud esmane ülalpidamine XXXX näol. Ta ise soovib tööle asuda omandatud erialal. Vangla iseloomustuse kohaselt on märgitud tema positiivset suhtumist haridusse ja töötamisse. Nimetatud käitumine ja arusaamine tema käitumist mõjutavatest negatiivsetest asjaoludest (narkootikumide tarbimine) ja positiivsetest asjaoludest (hariduse omandamine, töötamine ja legaalse sissetuleku otsimine) kinnitab, et D.L-i on vangistus positiivselt mõjutanud. D.L-i elukoht vabanedes vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele, ta asuks elama ema juurde aadressil XXX . Ema nõusolek elektroonilise järelvalve seadmete paigaldamiseks korterisse on olemas. Seega on D.L olemas toetav sotsiaalvõrgustik ema näol. Varasem töökogemus (juhutööd, vanglas omandatud erialad ja töökogemus) võimaldavad tal reaalselt tööle asuda ja saada sissetulek enda elatamiseks. Vangla iseloomustusest nähtub, et risk vägivaldse kuriteo toimepanemiseks D.L-i poolt on 32% ja mittevägivaldse kuriteo toimepanemiseks 29%, mistõttu on vangla toetanud D.L-i ennetähtaegset vabanemist. Kaitsja leiab, et kuna D.L-i ei ole varem allutatud käitumiskontrollinõuetele, siis ei saa järeldada, et ta sellega toime ei tuleks. Kuna uute kuritegude toimepanemise risk on tema puhul hinnatud madalaks, võib järeldada, et D.L hoidubki edaspidi uute kuritegude toimepanemisest ning tema ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega on seaduslik ja põhjendatud. Kaitsja hinnangul on D.L motiveeritud läbima katseaega positiivselt. Tema suhtes saab kohaldada käitumiskontrollinõudeid ning kriminaalhooldaja saab katseajal suunata tema edaspidist seaduskuulekat käitumist. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et D.L-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise järelevalve alla ei ole põhjendatud. Maakohus on õigesti käsitlenud ja hinnanud
Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad ja ringkonnakohus nõustub nendega. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.
lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolusid, et D.L on vabanedes olemas elukoht ning toetavad lähedased. Ringkonnakohus hindab samuti D.L-i poolt XXXX XXXX programmi ja sotsiaalprogrammide läbimist ning erialade omandamist. Sellele vaatamata nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et need positiivsed asjaolud ei kaalu üles seda, et D.L-i on korduvalt karistatud kuritegude toimepanemise eest ja need karistused pole motiveerinud teda õiguskuulekalt käituma. Viru Vangla kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on teda neli korda kriminaalkorras karistatud, muulhulgas röövimise, varguse ja vangistuses narkootilise aine käitlemise eest. Vanglakaristust kannab D.L kolmandat korda. Vanglakaristuse jooksul on D.L toime pannud ka uue kuriteo. Kuna eelnevad karistused ei hoidnud D.L-i uute kuritegude toimepanemisest, siis ei teki ringkonnakohtul veendumust, et D.L suudab tingimisi ennetähtaegsel vangistusest vabanemisel elada seadusekuulekat elu, seda ka elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Ringkonnakohus on seisukohal, et tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise oluliseks eelduseks on kinnipeetava õiguspärane käitumine. D.L on 5 kehtivat -3- distsiplinaarkaristust allumatuse ja keelatud esemete valdamise eest. Seega pole D.L isegi range järelevalve tingimustes järginud kehtivaid norme. Viru Vangla kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt tarvitas D.L enne vangistust narkootikume – heroiini ja amfetamiini. Isegi vangistuse ajal on D.L tarvitanud narkootikume, mille eest on teda kriminaalkorras karistatud. Eelnevast nähtub, et D.L-i poolt kuritegude toimepanemine on seotud narkootikumide tarvitamisega ning ennatliku tingimisi ennetähtaegse vabanemise puhul võib D.L jätkata narkootikumide tarbimist, mis suurendab uute kuritegude toimepanemise ohtu. Seega on kohtukolleegium seisukohal, et D.L saab vangistuse jätkuva kandmise ajal oma XXXX XXXX probleemiga tegeleda ning kinnistada positiivseid nihkeid oma elus. D.L-i poolt toime pandud kuritegude puhul on valdavalt tegemist varavastaste kuritegudega. Viru Vangla kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on D.L-i kuritegelik tegevus olnud eelkõige suunatud rahaliste vahendite saamisele narkootikumide ostmiseks, sealhulgas käesolev kuritegu on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. D.L ei ole tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel garanteeritud töökohta. Kuigi kaitsja märgib, et D.L hakkab vabaduses saama XXXX , leiab kohtukolleegium, et arvestades D.L-i XXXX ning tema kalduvust panna kuritegusid toime varalise kasu saamise eesmärgil, võib ta vabaduses jätkata kuritegude toimepanemist. Ringkonnakohus leiab, et elektroonilise järelevalve kohaldamisega ennetähtaegne tingimisi vangistusest vabastamine koos kriminaalhooldusele allutamisega on efektiivne eelkõige nende süüdimõistetute suhtes, kes on näidanud, et karistus on nende suhtes eesmärgi täitnud. D.L-i suhtes, keda on mitmeid kordi karistatud kriminaalkorras ning kes on kuriteo toime pannud ka vangistuse ajal, ei saa järeldada, et tema käitumises ja suhtumises on toimunud muudatused paremuse suunas. Seega ei teki ringkonnakohtul veendumust, et elektrooniline järelevalve hoiab ära D.L-i poolt uute kuritegude toimepanemise. Selleks, et D.L-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, peab kohus, kaaludes
lg 3 kirjeldatud asjaolusid, jõudma veendumusele, et tema suhtes on võimalik teostada tulemuslikku kriminaalhooldust ja selle kaudu realiseerida karistuse eesmärgid. Maakohtul seda veendumust ei kujunenud ja tulenevalt eeltoodust ei ole seda ka ringkonnakohtul. Seega on ringkonnakohus seisukohal, et D.L-i tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise järelevalve kohaldamisega on käesoleval hetkel ennatlik. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse määruskaebuse rahuldamata. muutmata ja D.L peab KrMS § 187 lg 2 alusel hüvitama menetluskulu, milleks on adv L. Nirgi kaitsjatasu 57 eurot 60 senti maakohtu määrusega tutvumise ja määruskaebuse koostamise eest. Mati Kartau Paavo Randma -4- Aarne Sarjas
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.