- 10.09.2009a. Tartu Maakohtu poolt
järgi vangistus 3 kuud.
järgi liitkaristus - vangistus 9 kuud, mis
(sooritatud täies mahus) - 24.04.2012a. Tartu Maakohtu poolt
järgi tingimisi vangistus 8 kuud katseaeg 2 aastat; väärteokorras karistatud 12-l korral Tõkend: elukohast lahkumise keeld, alates 04.07.2013a.
MS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada T.J (kaks) kuud vangistust.
järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta ja 2 1
– 04.07.2013, so 3 (kolm) päeva karistusaja hulka ja lugeda kandmata karistuseks 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 24.04.2012.a. otsusega nr 1-12-2867 mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 8 kuu vangistuse võrra ning mõista T.J’ile liitkaristuseks kohtuotsuste järgi 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
lg 1 alusel asendada T.J’ile karistuseks mõistetud 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust 1314 (ühe tuhande kolmesaja neljateistkümne) tunni üldkasuliku tööga.
lg 3 alusel määrata T.J ’ile üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest, vastavalt kriminaalhooldaja poolt koostatud ajagraafikule.
lg 4 alusel on T.J kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima
sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata T.J Tartu Vangla kriminaalosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada T.J ’i jõustumisel. suhtes kohtuotsuse KrMS § 126 lg 3 p 1alusel edastada käesolevas kriminaalasjas asitõendiks olev võltsitud Soome Vabariigi juhiluba nr 141162-1102 säilitamiseks ja õppeotstarbeliseks arhiveerimiseks Lõuna Prefektuuri Piirivalvebüroo Luhamaa maanteepiiripunktile. Menetluskulud: KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 189 lg 2 alusel mõistaT.J ’ilt välja menetluskulu järgmiselt: sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot; kaitsjatasu 36 (kolmkümmend kuus) eurot; KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et T.J ’il on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu tasuda vabatahtlikult 6 (kuue) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank 2 AS Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874 ning selgitus “ Tartu Maakohtu Võru kohtumaja otsus nr1-13-6838, T.J , menetluskulud“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus T.J’i süüdistatakse selles, et tema 02.juulil 2013a. kella 22.00 ajal juhtis Võru maakonnas Võru vallas Võru-Põlva maanteel Loosu külas mootorsõidukit Volkswagen Golf registreerimismärgiga xxxxxxx olles alkoholijoobes so alkoholisisaldus T.J-i väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga mõõdetuna oli 1,39mg/l (-/+ 0,12) mg/l kohta. Antud teoga rikkus T.J Liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2; § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla alkoholijoobes. Seega pani T.J toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo - mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis Kokkuleppe sisu
järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale T.J-ile karistuseks 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud vangistust.
lg.1 alusel arvata kantud karistuse hulka T.J-i kahtlustatavana kinni-pidamise aeg 02.07.2013- 04.07.2013 so 3 (kolm) päeva.
kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa so 8 (kaheksa) kuu vangistuse võrra, mõista T.J-ile liitkaristuseks 1(üks) aasta 9(üheksa) kuud 27(kakskümmend seitse) päeva vangistust.
lg 5; § 69 alusel asendada vangistus 1314 (ühe tuhande kolmesaja neljateistkümne) tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb teostada 2 (kahe) aasta jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav T.J aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav T.J , et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on 3 teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkulepete juurde ning palusid need otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse T.J süüdi tunnistada
Kohtu seisukoht menetluskulude osas T.J ’i menetluskuludeks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 36 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 480 eurot (kuupalga alammäär on alates
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.