← Eesti

1-13-7981/9

Obsah (6)§ 199§ 188§ 64§ 68§ 73§ 78

1-13-7981 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02.12.2013.a. kell 11.30, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-7981 (12260104753) Kohtunik Marju Persids

§ 199

lg 2 p 8, 9 ja

§ 188

I.E lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Meelis Juursoo Süüdistatav , isikukood: XXX, Eesti Vabariigi I.E kodanik, põhiharidus, emakeel: eesti keel; õppeasutus: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; elukoht ja aadress: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xx; kriminaalkorras karistamata; väärteokorras karistatud 3-l korral. Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 22.11.2012. a. Kaitsja Vandeadvokaat Otto Preem RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada I.E

§ 199lg 2 p 8, 9 järgi ning karistuseks mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada I.E

§ 188

lg 1 järgi ning karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista I.E’ile liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 68

alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 21.11.2012 – 23.11.2012.a., so 3 päeva karistusaja hulka ning lugeda kandmata karistuseks 11 (üksteist) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

§ 73

lg 1 ja lg 3 alusel jätta I.E ’ile mõistetud ning kandmata 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu I.E ei pane 3 (kolme) aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada I.E ’i suhtes kohtuotsuse jõustumisel. R. O. poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada. TsMS § 440 lg 1 ja VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista I.E’ilt 898,50 (kaheksasada üheksakümmend kaheksa eurot ja 50 senti) eurot R. O. (ik xxxxxxxxxxx, Swedbank arveldusarve nr xxxxxxxxxx) kasuks. U. V. poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada. TsMS § 440 lg 1 ja VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista I.E’ilt 1204 (üks tuhat kakssada neli) eurot U. V. (ik xxxxxxxxxxx, Swedbank arveldusarve nr xxxxxxxxxx) kasuks. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel asitõendid – kümme plastikust istutuspotti (milles kasvas kanep), mis asuvad pakituna kriminaalasja juures - hävitada peale kohtuotsuse jõustumist. Menetluskulud: KrMS §-de 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 189 lg 2 alusel mõista I.E’ilt välja sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot; Määratud kaitsja kulud ja tasu kokku 216 (kakssada kuusteist) eurot, narkootilise aine ekspertiisi tasu 84 (kaheksakümmend neli) eurot, sõrmejäljeekspertiisi tasu 663 (kuussada kuuskümmend kolm) eurot jätta riigi kanda. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et I.E’il on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot tasuda vabatahtlikult 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, so vähemalt 40 (nelikümmend) eurot iga kuu alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulu tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874 ning selgitus “ Tartu Maakohtu Võru kohtumaja otsus nr1-13-7981, I.E, menetluskulud“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus I.E süüdistatakse selles, et tema: -

  1. oktoober
  2. a kella 02.00 ajal xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kortermaja keldris tungis ukselukkude lahtimurdmise teel U. V. ja R. O. kuuluvatesse keldriruumidesse, kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära V. kuuluva mootorsae Stihl MS 211 väärtusega 290 eurot, taldlihvija Bosch PSS200AC väärtusega 45 eurot, akulööktrelli Makita koos lisaaku ja laadijaga BHP3433SHE koguväärtusega 199 eurot, laser nivelliir Bosch PCL10 väärtusega 75 eurot, elektrilise löökdrelli Bosch väärtusega 100 eurot, ketassae Dewalt väärtusega 80 eurot, ektsentriklihvija Skil väärtusega 40 eurot, Kamasa Tools tööriistakomplekt K9000P väärtusega 200 eurot, satelliidi vastuvõtja Samsung DSR9500 väärtusega 100 eurot, kolm puuride komplekti koguväärtusega 30 eurot, elektriline ketaslõikur Einhell koos kaitseprillide ja loodiga koguväärtusega 45 eurot, tekitades V. varalist kahju kokku 1204 eurot ning R. O. kuuluvad neli Vallai naastrehvi 195/65R15 koguväärtusega 171 eurot, mootorsae Powercraft väärtusega 90 eurot, akutrelli Nutool koos akulaadija ja puuride komplektiga koguväärtusega 75 eurot, elektrilise ketassae Metabo KS210 Lasercut väärtusega 150 eurot, Apple Iphone nutitelefoni väärtusega 150 eurot, halogeen kandelambi väärtusega 25 eurot, elektrihöövli Power Plus Pow 152 väärtusega 42,50 eurot, elektrilise ketassae-lõikuri Black Dekker väärtusega 50 eurot tekitades R. O. varalist kahju kokku 753,50 eurot ning tungis ukseluku lõhkumise teel J. R. kuuluvasse keldriruumi, kuid kuritegu jäi tema tahtest mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata, kuna ruumis polnud varastamiseks soovitud esemeid; - olles varem toime pannud varguse,
  3. november
  4. a kella 03.00 ajal xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kortermaja keldris tungis ukselukkude lahtimurdmise teel K. S. ja M. P. kuuluvatesse keldriruumidesse, kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära S. kuuluvad uisusuusad Atomic väärtusega 210 eurot, matkasuusad väärtusega 80 eurot, uisusuusad Visu väärtusega 80 eurot, uisusuusad Fischer väärtusega 90 eurot, kolm paari suusakeppe koguväärtusega 120 eurot, tekitades S. varalist kahju kokku 580 eurot ning A. P. kuuluvad suusad väärtusega 100 eurot, suusakepid Exel väärtusega 40 eurot ja suusakepid Artix väärtusega 30 eurot, tekitades P. varalist kahju kokku 170 eurot; -
  5. novembril
  6. a kella 04.00 ajal tungis ukse lukustuse avamise teel xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx L. H. L. kuuluvasse kõrvalhoonesse, kust võttis süstemaatilise ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära L. kuuluvad vähemalt 200 kg metallist tööriistu ja vanametalli koguväärtusega 100 eurot Seega I.E pani toime

§ 199

lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo - võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, süstemaatiliselt sissetungimisega. ja I.E süüdistatakse selles, et tema alates

  1. a oktoobrist kuni
  2. novembrini 2012.a kasvatas oma elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xx korteris asuvas vannitoas narkootilise aine valmistamise eesmärgil 10 kanepitaime kogukaaluga 2,59 g, milliste tetrahürdokannabinooli sisaldus on 1,1% ja millised taimed politsei 21.11.
  3. a läbiotsimise käigus leidis ja ära võttis. Vastavalt NPAS § 3 lg 2 on unimaguna ja kanepi kasvatamine narkootilise aine valmistamise eesmärgil keelatud ning § 31 lg 1 kohaselt kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) ja selle töötlemisproduktid kuuluvad sotsiaalministri 18.mai 2005.a määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Seega pani I.E pani toime

§ 188lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppe sisu Prokurör taotleb kohtus: I.E süüditunnistamist

§ 199lg 2 p 8,9 järgi ning karistamist 8 (kaheksa)-kuulise vangistusega.

I.E süüditunnistamist

§ 188

lg 1 järgi ning karistamist 6 (kuue)-kuulise vangistusega

§ 64

lg 1 alusel lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista süüdistatavale I.E liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 68

lg 1 alusel kantud karistuse hulka lugeda I.E kahtlustatavana kinnipidamise aeg 21.11.2012 – 23.11.2012 so. 3 (kolm) päeva.

§ 73

alusel jätta 11(üheteistkümne) kuu 27 (kahekümne seitsme) päevane vangistuskaristus I.E suhtes tingimisi kohaldamata ja seda ei pöörata täielikult täitmisele kui I.E ei pane 3 (kolme) aastasel katseajal tahtlikult toime uut kuritegu. I.E-lt tuleb välja mõista tekitatud varaline alljärgnevalt: -kannatanu R. O. (elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-

  1. xx)kasuks 898 (kaheksasada üheksakümmend kaheksa) eurot 50 senti; -kannatanu U. V. (elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-
  2. xx)kasuks 1204 (üks tuhat kakssada neli) eurot Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav I.E aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav I.E , et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud tegudega, nende kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör, kaitsja ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid need otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsjate ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse I.E süüdi tunnistada

§ 199

lg 2 p 8, 9 ja

§ 188lg 1 järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

R. O. on esitanud tsiviilhagi 898,50 euro nõudes I.E ’i vastu. U. V. on esitanud tsiviilhagi 1204 euro nõudes I.E’i vastu. I.E võttis sõlmitud kokkuleppes ja kohtuistungil tsiviilhagid õigeks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kohus leiab, et R. O. ja U. V. hagiavaldused tuleb rahuldada TsMS § 440 lg 1, võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel. Kuna I.E on tekitanud kahju R. O. ja U. V. , siis tuleb I.E-lt mõista välja 898,50 eurot R. O. kasuks ja 1204 eurot U. V. kasuks. Kohtu seisukoht menetluskulude osas I.E menetluskuludeks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 127,20 eurot ja kohtu menetluses 88.80 eurot, so kokku 216 eurot, narkootilise aine ekspertiis 84 eurot, sõrmejäljeekspertiis 663 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 480 eurot (kuupalga alammäär on alates

  1. jaanuarist
  2. a 320 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. I.E on vabatahtlikult nõus menetluskulusid tasuma, selgitades, et saab need tasuda 12 kuu jooksul peale otsuse jõustumist ning taotles ka menetluskulude vähendamist, kuna õpib ning puudub sissetulek. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine korraga, arvestades I.E sissetulekut, käib I.E-le ilmselgelt üle jõu. Arvestades, et I.E on vaja tasuda ka tsiviilhagid ning ta õpib, siis on kohtu arvates menetluskulude ajatamine ning nende vähendamine põhjendatud. Arvestades seda, et I.E õpib ning temal puudub sissetulek jätab kohus kaitsja tasud ja ekspertiisitasud riigi kanda. Kohus on seisukohal, et arvestades I.E varalist seisundit ning resotsialiseerumis väljavaateid, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel I.E-le võimalus menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu seisukoht asitõendi osas Kriminaalasjas on asitõendina vaadeldud kümme mullaga täidetud plastikpotti. Igas potis kasvas üks kanepitaim. Kanepitaimed tõmmati pottidest välja pakendati paberümbrikusse ning saadeti ekspertiisi. Taimed jäetud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonda Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse alusel. Kümme potti pakendatud ning jäetud kriminaalasja juurde. Kümme plastikpotti, mis asuvad pakituna kriminaalasja juures, on kuriteo toimepanemise vahendid ning ka väärtusetud esemed. Seega KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kuuluvad eelnimetatud kümme plastikpotti hävitamisele kohtuotsuse jõustumisel. Marju Persidskaja kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.