1-08-15698/62

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-08-15698 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. novembri 2013 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu N.M kaitsja vandeadvokaat Rainer Objarteli määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390, § 337 lg 1 p-st 1 jätta Tartu Maakohtu
3. novembri 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu N.M kaitsja vandeadvokaat Rainer Objarteli määruskaebus rahuldamata. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid kaudu 72,00 eurot vandeadvokaat Rainer Objartelile tema poolt N.M-ile määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel välja mõista N.M-ilt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Rainer Objarteli poolt osutatud õigusabi eest 72,00 eurot riigituludesse. N.M tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011, Swedbank nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr
4. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „N.M 1-0815698 kohtukulud“. Kohtukulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
5. N.M tunnistati Tartu Maakohtu 16.12.2008 otsusega süüdi KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi ja karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust, mis loeti KarS § 65 lg 1 alusel kaetuks N.M-ile Tartu Maakohtu 14.11.2005 otsusega mõistetud 10 kuu pikkuse vangistusega ja millest arvati maha ärakantud karistuse osa, lugedes vangistuse kantuks. Samuti tunnistati N.M süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust, mille hulka arvati eelvangistus ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 3 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust N.M-ile Tartu Maakohtu 19.11.2004 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 6 kuud 26 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 29.12.
6. Karistuse kandmise aeg algas 17.07.2012 ja lõpeb 12.02.2015
7. Tartu Maakohtu 08.11.2013 määrusega jäeti N.M tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu
8. Maakohus asus seisukohale, et N.M vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamine ei ole põhjendatud. 3.1 Maakohus märkis, et N.M puhul tuleb positiivseks pidada temal toetavate lähisuhete ja vabaduses kindla elukoha olemasolu, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise nõuetele ja olemas on ka vajalikud nõusolekud. Samuti on positiivne, et vangistuses on ta osalenud sotsiaalabiprogrammis „Õige hetk“ ja puidupingitöölise aastases õppes. Samas arvestas kohus aga, et N.M on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral, ta kannab korduvat vangistust ning ühel korral on teda varem vangistuse kandmiselt ka tingimisi ennetähtaegselt vabastatud, kuid sellest hoolimata on ta õigusvastast tegevust jätkanud. Käesoleva vangistuse aluseks olevad kuriteod pani N.M osaliselt toime eelmise kohtuotsusega määratud katseajal. Seega on ilmne, et varasemad karistused ja nende kandmiseks antud kergemad võimalused ei ole isikule piisavat õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud ning ta ei ole suutnud ühiskonnas kehtestatud normidele alluda. Ka käesoleva vangistuse ajal ei ole ta allunud vangistuses kehtestatud reeglitele, mistõttu tal on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. N.M poolt kohtuistungil antud põhjendused distsiplinaarrikkumiste toimepanemisele (üks oli tingitud teadmatusest vanglareeglite suhtes, teine tervislikest probleemidest ja kolmas on mõneti arusaamatu, kuna tegelikult läks tema teist kinnipeetavat abistama) olid kohtu hinnangul pigem ennastõigustavad ega väljendanud tema tegelikku arusaama reeglite järgimise vajalikkusest. Kuigi enda sõnul on N.M motiveeritud vabaduses seaduskuulekalt elama ja täitma kriminaalhoolduse ja elektroonilise järelevalve nõudeid ning kohustust, leidis kohus eeltoodu põhjal siiski aluse kahelda, kas isik seda ka tegelikult vabaduses teha suudaks. Samuti tuleb arvestada, et varasemalt on N.M asunud karistuse kandmisest kõrvale hoiduma, mistõttu on vastav oht ülimalt reaalne ka antud vabastamise puhul, eriti arvestades isiku enda sellekohaseid selgitusi, s.o asjaolu, et ta oli elus just n.ö järje peale saanud. 3.2 Kohus märkis veel, et N.M kõik kuriteod olid varavastase iseloomuga, mistõttu tuleb järeldada, et nende eesmärgiks oli varalise kasu teenimine. Kuigi N.M on kindel, et saaks vabanemisel koheselt tööle asuda, ei ole kohtule ühtegi sellekohast dokumenti esitatud ja garanteeritud töökoha olemasolu ei saa arvestada. Seega on reaalne tema poolt vabanemisel uute kuritegude toimepanemine eelkõige majanduslikest eesmärkidest tulenevalt. 3.3 Eeltoodud asjaoludel leidis kohus, et N.M katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud ja oleks liigselt ennatlik. -2- Kohtul ei tekkinud piisavat veendumust, et kuriteoriskid oleksid praeguseks ajaks piisavalt maandatud ning N.M ei jätkaks vabanedes kuritegude toimepanemist. Samuti on alust kahelda, kas ta suudaks nõuetekohaselt täita kriminaalhoolduse ja elektroonilise valve nõudeid ja kohustusi ning kas tema elutingimused vabaduses oleksid edasist õiguskuulekust vajalikul määral toetavad. Vangistust edasi kandes tuleks N.M täiendavalt oma varasemat käitumist analüüsida ning näidata, et ta on võimeline kehtestatud reeglitest kinni pidama. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
9. N.M kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist. 4.1 Süüdimõistetu kaitsja leiab, et maakohus on jätnud arvestamata ennetähtaegse vabastamise poolt rääkivad positiivsed momendid, mis on kokkuvõtvalt järgmised. 4.2 Kaitsja rõhutab N.M elu- ja töökoha ning toetava perekonna ning sõprade olemasolu. Tööle saaks N.M asuda OÜ-sse XXX ehitustöödele, kus ta töötas ka enne karistuse kandmisele asumist peaaegu kaks aastat, mis annab kinnitust selles, et isik on suuteline õiguskuulekalt käituma ning võimeline oma eluga ka majandusliku külje pealt hakkama saama. Hõivatus tööga või Töötukassa pakutavate tööturuteenustega maandaks oluliselt uue kuriteo toimepanemise riski. Elukoht oleks N.M oma venna juures, kes on nõusoleku selleks andnud ja kes on valmis N.M ka materiaalselt toetama. Nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks andsid ka korteri omanik L.A. ja selles aeg-ajalt elav N.M ema. 4.3 N.M on kinnitanud, et vanade tuttavatega on suhted katkenud ja neid ei kavatse ta taastama asuda. Puuduvad ka riskid, mis on seotud alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega. Tervislik seisund on N.M hea ning ta suudab end emotsionaalselt valitseda. Kuigi Tartu Vangla antud iseloomustuses on asutud seisukohale, et isikul on harjumus lahendada materiaalselt ebasoodsaid olukordi kuritegelikul teel ning isik on ise oma kuritegude tähtsust minimaliseerinud, leiab kaitsja, et kuivõrd tal on töökoht, eluase ning toetav suhtlusring, suudab ta kuritegude toimepanemisest hoiduda ja käitumiskontrolli ajaks pandavad kohustused aitavad nimetatud riske maandada. Tähelepanuta ei saa jätta, et episoodid, mille eest N.M käesolevalt karistust kannab, pandi toime 2005 oktoobris ja 2007 augustis. 4.4 Kaitsja arvates räägib N.M vabastamise kasuks asjaolu, et ajal mil ta Tartu Maakohtu 16.12.2008 otsusega mõistetud karistust kandma ei läinud, töötas ta mitu aastat ehituse valdkonnas, üüris korterit, lõi omale pere ning toetas oma elukaaslast ja tema kahte alaealist last. Kogu selle aja jooksul ei sattunud N.M ühtegi korda seadusega pahuksisse. Eeltoodu näitab, et N.M on võimeline elama seaduskuulekalt, ta on oma hoiakuid muutnud ja näidanud, et on võimeline elama kuritegusid toime panemata. 4.5 Kaitsja leiab, et kuigi N.M on vanglas distsiplinaarkorras 3-l korral karistatud, ei peegelda üksnes see tema käitumist karistuse kandmise ajal, vaid vaadelda tuleb kõiki teda iseloomustavaid tegureid kogumis, sh osalemist sotsiaalprogrammis, puidupingitöölise õppe läbimist, suhtumist vanglaametnikesse ja teistesse isikutesse ning soovi osaleda vangla tööhõives, millest ka küll vabade kohtade puudumisel ei saanud osa võtta. Positiivsena näeb kaitsja ka N.M lubadusi edaspidi ühiskonnas kehtivaid reegleid täita, õiguskuulekalt elada ning tema kinnitust, et on hakanud teadvustama riskitegureid, mis teda vanglasse tõid. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et N.M täitis varasemalt käitumiskontrolli nõudeid rahuldavalt. Kaitsja leiab, et kohaldades N.M suhtes käitumiskontrolli erinevate nõuete ja kohustustega, on teda võimalik tulemuslikumalt mõjutada, kui karistuse edasikandmise korral. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
10. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et N.M vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve alla ei ole -3- põhjendatud. Maakohus on N.M tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust kohtumääruse tühistamiseks. 5.1 Ringkonnakohus märgib, et isiku ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel peab kohus arvestama KarS § 76 lg-s 3 sätestatut, s.o kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tuleb rõhutada, et kinnipeetava ennetähtaegse vangistusest vabastamise peamiseks eelduseks on tema edasine õiguskuulekas käitumine ja hoidumine uute kuritegude toimepanemisest. Isiku vastavust nendele tingimustele peab näitama tema käitumine vanglas karistuse kandmise ajal. Asja materjalidest nähtuvalt on N.M karistusaja jooksul distsiplinaarkorras karistatud kolmel korral. Seega ei ole ta ka vangla range järelevalve tingimustes suutnud reeglitest kinni pidada. Ringkonnakohus leiab, et N.M kui korduvalt reaalset vanglakaristust kandnud isiku põhjendused oma rikkumiste kohta on ennastõigustavad ning näitavad tema tähelepanematust ja hoolimatust kehtestatud korrast kinnipidamisel. Kuigi positiivseks tuleb pidada N.M sotsiaalprogrammis osalemist, puidupingitöölise õppe läbimist ja soovi osaleda vangla tööhõives, ei saa tulenevalt N.M distsipliinirikkumistest tema käitumist karistuse kandmise ajal lugeda täielikult positiivseks. 5.2 Lisaks süüdlase käitumisele karistuse kandmise ajal peab kohus teda iseloomustavate teguritena hindama veel tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida talle võib kaasa tuua tingimisi ennetähtaegne vabastamine. Positiivseks tuleb hinnata N.M vabaduses elukoha olemasolu ja lähedaste tuge. Samas tuleb aga siingi lisada, et kuivõrd kinnipeetava vend, kelle juurde ta elama asuks ning ema on ka ise kriminaalkorras karistatud isikud, siis on kaheldav, kas N.M elutingimused vabaduses oleksid ikka tema edasist õiguskuulekust vajalikul määral soodustavad. Samuti tuleb nõustuda maakohtuga seisukohaga, et kuivõrd kinnipeetav ei ole tööle asumise võimalust tõendanud, ei saa temal töökoha olemasolu lugeda garanteerituks. Isiku puhul, keda on varasemalt korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest, tuleb töökoha puudumist ning tema harjumust toime panna selleliigilisi kuritegusid lugeda ohuteguriks uute kuritegude toimepanemisel. N.M lubadused õiguskuulekalt elada ning kõiki elektroonilise valve ja käitumiskontrolli nõudeid täita ringkonnakohut siinkohal ei veena. Siinjuures tulebki märkida, et kuivõrd KarS § 76 võimaldab süüdlase ennetähtaegset vabastamist üksnes tema obligatoorse allutamisega käitumiskontrollile, siis peab kohus ühtlasi hindama, kas süüdlane vastab KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli tingimustele. Oluline on märkida, et kuigi kriminaalhooldaja on N.M suhtes varasemalt kohaldatud kontrollnõuete täitmist hinnanud rahuldavaks, on ta käesoleva karistuse aluseks oleva kuriteo toime pannud just katseajal, mistõttu ei saa tema katseaja läbimist pidada täielikult tulemuslikuks. Nimetatud asjaolu, vangla range järelevalve tingimustes distsipliinirikkumiste toimepanemine ning varasemalt karistuse kandmisest kõrvalehoidumine teevad N.M suhtes käitumiskontrolli ja elektroonilise valve kohaldamise kaheldavaks. Nõustuda ei saa kaitsja seisukohaga selles, et N.M seaduskuulekas elu Tartu Maakohtu 16.12.2008 otsusega mõistetud karistuse kandmisest kõrvalehoidumisel näitab teda vaid positiivsest küljest. Vaieldamatuks jääb fakt, et isik hoidis kõrvale temale kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmisest.
11. Eeltoodud asjaoludel on ringkonnakohus seisukohal, et N.M tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve alla ei ole käesoleval ajal põhjendatud, maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja esitatud määruskaebus rahuldamata
12. N.M kaitsja vandeadvokaat R. Objartel on ringkonnakohtule esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja poolt esitatud taotluse kohaselt N.M-ile riigi õigusabi andmisele kulunud aeg, s.o 1,50 tundi, põhjendatud ning kaitsja tasuna taotletud summa 72,00 -4- eurot, sh käibemaks 12,00 eurot, vastavuses RÕS §-st 22 tulenevate nõuete ning Eesti Advokatuuri poolt kehtestatud korraga riigi õigusabi kulude hüvitamise kohta. Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus vandeadvokaat R. Objartelile Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt väljamaksmisele kaitsja tasu summas 72,00 eurot, sh käibemaks 12,00 eurot, N.M-ile määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest ning juhindudes KrMS § 187 lg-st 2 mõistab vastava menetluskulu N.M-ilt välja. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk -5- Mati Kartau