Obsah (6)

§ 118§ 199§ 121§ 64§ 65§ 68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16.12.2013, Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8 Rakvere Kriminaalasja number 1-11-9435 Kohtunik Anu Ammer Kriminaalasi/Taotlus O.H süüdistatuna

§ 118

p 1;

§ 199

lg 2 p 9 ja

§ 121

järgi/O.H avaldus täitemenetluse peatamiseks täiteasjas nr 140/2012/1174 Taotluse esitaja Süüdimõistetu O.H; isikukood: XXX; viibimiskoht: Viru Vangla RESOLUTSIOON: Jätta O.H taotlus täitemenetluse peatamiseks täiteasjas nr 140/2012/1174 rahuldamata. Kohtumääruse koopia saata süüdimõistetule O.H-le Laiõunale. ja kohtutäitur Kairi Edasikaebamise kord: Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Menetluse käik ja asjaolud: Viru Maakohtu 02.05.2012 otsusega kriminaalasjas nr 1-11-9435 tunnistati O.H süüdi

§ 118

p 1 järgi,

§ 121

järgi (L episood),

§ 199

lg 2 p 5,9 järgi.

§ 64lg 1 järgi mõisteti liitkaristuseks 5 (viis) aastat vangistust. Vastavalt Kr

MS § 238 lg 2 vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, lõplikuks karistuseks mõisteti 3 aastat 4 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 loeti antud karistusega kaetuks Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja 20.11.2009 otsusega mõistetud karistus- 8 kuud vangistust, milline on kantud. Seega kandmata karistus 2 (kaks) aastat 8 kuud vangistust, millest loeti kantuks kinnipidamine 1 04.02.2008 , see on 1 päev ja kandmata karistuseks jäi 2 aastat 7 kuud ja 29 päeva vangistust. Sama otsusega mõisteti O.H süüdi

§ 121järgi, ( V.S suhtes 21.10.2010) ja mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust. Vastavalt Kr

MS § 238 lg 2 vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, ja mõisteti karistuseks 2 kuud ja 20 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 2 aastat 7 kuud ja 29 päeva, antud karistusega 2 kuud ja 20 päeva ja ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 10 kuud ja 19 päeva vangistust.

§ 68

alusel loeti tõkendina vahi all pidamine kantud karistuse hulka ja seega loeti karistuse alguseks 06.03.

1. Sama otsusega mõisteti O.H-lt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud 725 eurot sundraha, 1173 eurot ja 51 senti õigusabikulud, 503 eurot ja 31 senti ekspertiiside eest, 3 eurot ja 59 senti toimiku koopia eest. Menetluskulude nõue on täitmiseks antud kohtutäitur Kairi Laiõuna menetlusse – täiteasi nr 140/2012/
2. Täitetoimik täiteasjas nr 140/2012/1174 avati 02.05.
3. 29.10.2013 esitas O.H avalduse täitemenetluse nr 140/2012/1174 peatamiseks. Viru Vanglas viibiv süüdimõistetu selgitab, et põhjus täitemenetluse peatamiseks on selles, et pool saadetavast summast läheb täiteasjade nõueteks ja 20% vabanemisfondi. Kuna süüdimõistetu ei ole võimeline veel ise teenima, siis toetab teda materiaalselt ema. Süüdimõistetu ema ülalpidamisel on ka tema kaksikud tütred (xxxx) ning neilt paluda suuremat summat oleks tema poolt alatu, samas on süüdimõistetul vaja raha hügieenitarveteks. Lähitulevikus avavanglasse pääsedes või vabanemisfondi täitumisel on võimalik tasuda kõik võlgnevused. Kohtumääruse põhjendused: Kohtunik leiab, et süüdimõistetu O.H taotlus tuleb jätta rahuldamata. Täitemenetluse seadustiku § -s 45 sätestatu kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Elektroonilisest kohtutäiturite andmekogust nähtub, et täiteasjas nr 140/2012/1174 on täitmisel menetluskulude nõue summas 2405,41 eurot, s.o sundraha, kohtukulud, kaitsjatasu ja ekspertiisitasu, ning et nõue on täies ulatuses tasumata. Asjaolu, et süüdimõistetu kannab vanglakaristust ning ta ei ole võimeline ise teenima, ning et tema materiaalsed võimalused menetluskulude tasumiseks on piiratud, ei tähenda, et täitemenetluse läbiviimine oleks tema suhtes ebaõiglane. Kinnipeetav on ise enda kriminaalse käitumisega tekitanud olukorra, kus talt on välja mõistetud menetluskulud, ning kohus ei pea võimalikuks avalduses toodud põhjustel täitemenetlust peatada. Täitemenetluse peatamise põhjendatuse üle otsustades tuleb arvestada ka sissenõudja huvisid ning käesoleval juhul ei nähtu kinnipeetava avaldusest selliseid asjaolusid, mis kaaluksid üles sissenõudja huvid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et O.H avaldus täitemenetluse peatamiseks tuleb jätta rahuldamata. /digitaalselt allkirjastatud/ Anu Ammer Kohtunik 2