← Eesti

1-15-9650/7

Obsah (7)§ 217§ 175§ 180§ 179§ 318§ 310§ 126

1-15-9650 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus (Liivalaia kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht 03. detsembril 2015.a Tallinnas Kriminaalasja number 1-15-9650 (13230116176)

§ 217alusel kahtlustatavana kinni peetud 21.12.2013.a, vabastatud 22.12.2013.a.

Alates 22.12.2013.a kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeldu, kehtivusega 22.12.2014.a. Kaitsja Merike Allikmäe 1 1-15-9650 Juhindudes

§ 175, 179, 180 lg 3, 247, 248 lg 1 p 5, 310, 311-313, 318, 319, VÕS § 1043, 1045, Ts

MS § 440 lg 1, 3, Kars § 83 kohus otsustas: RESOLUTSIOON Tunnistada I.G KarS § 121 (alates 01.01.2015.a § 121 lg 1) järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks vangistus 5 (viis) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 21.12.2013.a 22.12.2013.a, s.o 2 (kaks) päeva. Ärakandmisele kuulub vangistus 4 (neli) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. KarS § 73 lg 1, 3 alusel mitte pöörata mõistetud karistust täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane talle kohtu poolt määratud 2 (kahe) aasta ja 6 (kuue) kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel arvestada I.G’ele määratud 2 (kahe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o alates 03.12.2015.a. I.G’e suhtes pole kehtivat tõkendit. Tsiviilhagi Kannatanu XXX’i poolt esitatud tsiviilhagi summas 120,00 eurot (ükssada kakskümmend eurot) on I.G’e poolt 13.04.2014.a tasutud. Asitõendid Meeste ruuduline lühikeste varrukatega särk, meeste sügisjope „Hugo Boss“ ja valged teksapüksid, mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas – hävitada peale kohtuotsuse jõustumist. Mustast metallist karambit nuga Smith&Wesson H.R.T, mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas – konfiskeerida kui kuriteo toimepanemise vahend ja hävitada peale kohtuotsuse jõustumist. Menetluskulud I.G’elt välja mõista

§ 180

lg 1 alusel menetluskuludena: 2 1-15-9650

§ 175

lg 1 p 3 alusel riigituludesse isiku ekspertiisitasu (akt nr XXX) summas 84,00 eurot (kaheksakümmend neli eurot).

§ 175

lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 252,00 eurot (kakssada viiskümmend kaks eurot).

§ 179lg 1 p 2 alusel sundraha 585 eurot (viissada kaheksakümmend viis eurot).

Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda

§ 180

lg 3 alusel ositi 6 (kuue) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kusjuures igakuiselt tuleb tasuda vähemalt 153,50 eurot. Menetluskulu tasumistähtaeg on igakuiselt 28-s kuupäev. Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo lehel). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib

§ 318

lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist

  1. peatüki
  2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Kui üks kohtumenetluse pool on 7 (seitse) päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

15. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 15 (viieteistkümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. ESITATUD SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK I.G’t süüdistatakse selles, et tema 21.12.2013.a kella 04.45 ajal Tallinnas Sõle tn 5 asuva maja ees läks omavahel tekkinud tüli käigus kallale XXX’ile ning tõukas XXX’i, millest mõlemad kukkusid pikali maha ja XXX lõi ninaselja vastu äärekivi, mis põhjustas talle füüsilist valu. Rüseluse käigus õnnestus I.G’el püsti tõusta ning ajal, mil XXX oli veel maas käpuli, lõi I.G XXX’ile taskunoaga selga, tekitades XXX’ile füüsilist valu ja kehavigastuse rindkere piirkonnas, selja poolselt abaluude vahel 2 cm haava, milline tervisekahjustus ei ole eluohtlik, selle paranemise kestus ei ületa 4 nädalat ning see ei põhjusta püsivat töövõime kaotust 40% ulatuses (vastavalt Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 03.11.2015.a isiku ekspertiisiaktile nr XXX). 3 1-15-9650 Oma tegevusega pani I.G toime teise inimese valu tekitava kehalise väärkohtlemise ja tervise kahjustamise, see on süüteo toimepanemise ajal kehtinud KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis vastab käesoleval hetkel KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnustele. 17.11.2015.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kristina Kivi, süüdistatav I.G ja tema kaitsja Merike Allikmäe käesolevas kriminaalasjas kokkuleppe. Vastavalt kokkuleppele taotleb abiprokurör kohtus süüdistatavale I.G’ele KarS § 121 (alates 01.01.2015.a KarS § 121 lg 1) järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks vangistust 5 (viis) kuud. Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 21.12.2013.a 22.12.2013.a, s.o 2 (kaks) päeva ning lugeda lõplikuks karistuseks vangistus 4 (neli) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta I.G ’ele mõistetud vangistus tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui I.G ei pane 2 (kahe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu Kokkuleppest nähtuvalt on süüdistatavale selgitatud, et süüdimõistva otsusega kaasneb sundraha (585 eurot) ning kaitsjatasude ja ekspertiisitasu väljamõistmine. 03.12.2015.a toimunud kohtuistungil I.G kinnitas, et jääb sõlmitud kokkuleppe juurde. Menetluskulude tasumist palus ajatada. Abiprokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, palus seda kinnitada. Süüdistatav I.G ’e kaitsja Merike Allikmäe lisas, et kokkuleppe sõlmimisel järgiti seaduse sätteid, palus kokkuleppe kinnitada, toetas menetluskulude tasumise ajatamise taotlust. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, ära kuulanud süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, olles veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud, kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalkohtumenetluse sätteid järgides. Seega tuleb, I.G temale esitatud süüdistuses KarS § 121 (alates 01.01.2015.a § 121 lg 1) järgi süüdi tunnistada ja määrata talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. TSIVIILHAGI Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 25 sätestab igaühe õiguse talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele.

§ 310

lg 1 kohaselt juhul, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. 4 1-15-9650 VÕS 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Seega vastutab isik teisele isikule kahju tekitamise eest juhul, kui kahju on tekitatud isiku poolse tegevuse või tegevusetuse tagajärjel, selline tegevus on õigusvastane ning isik on kahju tekitamises süüdi. Käesoleval juhul on tõendamist leidnud, et kannatanule XXX on kahju põhjustanud I.G oma tegevusega. Kohus leiab, et kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja esitatud mõistlikus suuruses ning milline on tekitatud süüdistatava õigusvastase käitumisega. I.G on esitatud tsiviilhagi täies mahus hüvitanud 13.04.2014.a. ASITÕENDID Käesolevas kriminaalasjas on asitõenditeks meeste ruuduline lühikeste varrukatega särk, meeste sügisjope „Hugo Boss“ ja valged teksapüksid ning mustast metallist karambit nuga Smith&Wesson H.R.T.

§ 126

lg 3 p 4 kohaselt väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. KarS § 83 lg 1 lubab kohtul konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Antud seisukohta on väljendanud ka Riigikohtu kriminaalkolleegium oma

  1. mai 2013.a otsuses nr 3-1-1-51-13, p
  2. Antud seisukohast tulenevalt kuriteo toimepanemise vahend I.G ’ele kuuluv mustast metallist karambit nuga Smith&Wesson H.R.T tuleb KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja peale kohtuotsuse jõustumist, kui kuriteo toimepanemise vahend, hävitada. Kannatanule XXX’ile kuuluvad riided: meeste ruuduline lühikeste varrukatega särk, meeste sügisjope „Hugo Boss“ ja valged teksapüksid, hävitada peale kohtuotsuse jõustumist. MENETLUSKULUD

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt:

§ 175

lg 1 p 3 alusel riigituludesse isiku ekspertiisitasu (akt nr XXX) summas 84,00 eurot (kaheksakümmend neli eurot).

§ 175

lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 252,00 5 1-15-9650 eurot (kakssada viiskümmend kaks eurot).

§ 179lg 1 p 2 alusel sundraha 585 eurot (viissada kaheksakümmend viis eurot).

Arvestades I.G ’e varalist seisundit, tema resotsialiseerumisväljavaateid, kohus leiab, et menetluskulude tasumist tuleb ajatada, väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda

§ 180

lg 3 alusel ositi 6 (kuue) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kusjuures igakuiselt tuleb tasuda vähemalt 153,50 eurot. Menetluskulu tasumistähtaeg on igakuiselt 28s kuupäev. Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/ 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.