, § 179 alusel välja mõista I.H-lt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammääras – 645.00 eurot
lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 10 (kümne) kuu jooksul igakuiste maksetena, ühes kuus kuulub tasumisele mitte vähem kui 64.50 eurot, kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Nordea Pank. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks ka kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning
Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtule. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi
15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU I.H süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda 26.02.2015 Harju Maakohtu poolt karistati KarS § 424 alusel vangistusega 1 aasta ja 6 kuud, mis asendati 545 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 1 aasta ja sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aasta ja 6 kuuks ning karistus ei olnud veel kustunud, juhtis 30.10.2015 kella 10.50 ajal Harjumaal Saue vallas Tallinn-Paldiski mnt 21.kilomeetril liikudes Tallinna suunas, mootorsõidukit Opel Astra registreerimismärgiga XXX. Seega pani I.H oma tahtliku tegevusega toime kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud lisakaristusest teadliku kõrvalehoidmise, s.o KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör KarS § 329 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatava karistamist rahalise karistusega 165 päevamäära, arvestades päevamäära suuruseks miinimumpäevamäära 10 eurot, s.o summas 1650 eurot. KarS § 66 lg-te 1 ja 3 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi, s.o kohtuotsuse jõustumisest kohustusega I.H-le poolt tasuda 6 kuu jooksul igakuiselt hiljemalt jooksva kuu viimaseks päevaks võrdsetes osades vähemalt 275 eurot kuus. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja jõudsid
I.H nõustus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil sõlmitud kokkuleppega, prokurör ja kaitsja taotlesid kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist. 2 KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri ja kaitsja arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud
lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.
lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Riigikohus on oma otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12 selgitanud, et menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaateid. Isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekud ja varaline seisund tervikuna. Seetõttu saab ka sama karistuse saanud süüdistatavate kohtlemine menetluskulude väljamõistmisel siiski olla erinev. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et I.H esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetutelt sundraha instituudi kaudu. Sundraha eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut ei kanna mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (vt RKKKo 3-1-1-63-05). Seega tuleb I.H-lt välja mõista sundraha 645.00 eurot.
lg 3 annab kohtule võimaluse kaaluda menetluskulude osade kaupa tasumist või ka nende kulude ajatamist. Arvestades hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurust, siis käib menetluskulude ühekorraga tasumine I.H-le ilmselgelt üle jõu. Lähtudes eelnevast peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas
lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 10 kuu jooksul igakuiste maksetena. Seega kuulub ühes kuus tasumisele mitte vähem kui 64.50 eurot. Kohus juhindus
Aulike Salo Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.