1-15-3979/16

1 Kriminaalasi nr 1-15-3979 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2015, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-3979 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Kai Rosar Tõlk Svetlana Hamaza Kohtuasi Viru Vangla materjalid M.L-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu M.L , isikukood XXX, kodakondsuseta, keskharidus, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 06.04.2015 ja lõpp 02.03.2016 RESOLUTSIOON Jätta M.L vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 17.09.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava M.L-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 08.06.2015 otsusega tunnistati M.L süüdi KarS § 199 lg 2 p 8 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristus Viru Maakohtu 26.02.2015 täitmisele pööratud karistusega, s.o 7 kuud 25 päeva vangistust ning mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 10 kuud 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 06.04.
2. 2 Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 6-l korral, reaalset vangistust kannab ta kolmandat korda. Käesolevat karistust kannab isik sissetungimisega toime pandud varguse eest. Varasemalt on isikut karistatud korduvate varguste eest, vara tahtliku hävitamise, kehalise väärkohtlemise ja arvutikelmuse eest ning avaliku korra raske rikkumise eest vägivallaga. Karistusena on kohaldatud nii reaalset vangistust kui ka tingimisi vangistust allutamisega käitumiskontrollile, kuid karistamisest ei ole isik õigeid järeldusi teinud. Kõik kuriteod on toime pandud alkoholijoobe seisundis. Põhjuseks on majandusliku kasu saamise eesmärk. Kinnipeetavale on mõistetud alla 1-aastane vanglakaristus, mistõttu individuaalset täitmiskava koostatud ei ole. Alates 04.05.2015 töötab isik vanglas majandustöödel. Riigikeelt kinnipeetav õppida ei soovi, väites, et ta ei saa seda niikuinii selgeks. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 7 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 3 kuud vangistust. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Rahvastikuregistri järgi on isik registreeritud aadressile xxxx. Tegemist on majaga, mis kuulub lammutamisele. Kinnipeetav soovib asuda elama elukaaslase 3-toalisesse korterisse, mis asub aadressil xxxx. Tegemist on xxxx üürikorteriga, millel on suured eluaseme võlad. Xxxx korterikomisjonis on kaalumisel üürilepingu ennetähtaegne lõpetamine, kuna üürnik L T ei täida kohustusi. Seega ei ole vabanemisjärgne elukoht ka kinnipeetavale garanteeritud. Seoses eluaseme probleemiga on kinnipeetavale tellitud tugiisik. Isik omandas põhihariduse baasil Sillamäe kutsekoolis lukksepp-santehniku eriala, kuid erialast tööd teinud ei ole. Kinnipeetav näeb enesetäiendamises vähe eeliseid. Isik väidab, et enne vangistust olid tema sissetulekuteks juhutöötasu ning töövõimetuspension. Isik on olnud registreeritud töötuna. Töökohti on isik vahetanud sageli, eelistades töötamist mitteametlikult. Ametlikult ei ole kinnipeetav töötanud enam kui 10 aastat. Väidatavalt oli ta valmis töötama, kuid ei leidnud sobilikku tööd. Isik on võtnud korduvalt kiirlaene, võlgade tasumiseks on võtnud uusi laene, mis viitab väljakujunenud kulutamisharjumusele ning soovimatusele seda muuta. Vabanedes töökoht puudub, kuid isik arvab, et ta saab tööle surnuaeda juhutööle. Tasumata hagisid on kinnipeetaval summas ca 5200 eurot. Kinnipeetav suhtleb tulenevalt ema haigusest emaga vähe. Suhted elukaaslase L T on väidetavalt rahuldavad, kuid varasemal ajal oli tõsiseid probleeme. Isikul lapsi ei ole. Suhtlusringi kuulub palju kriminaalse taustaga isikuid, kellega ta suhtlemist jätkab. Isik tunnistab, et on mõjutatav negatiivses suunas. Kinnipeetava elustiili tuleb pidada riskivaks ja hoolimatuks. Tegemist on süstemaatilise õigusrikkujaga, kes ei hooli kannatanu tunnetest ning ei näe eluviisi ja kuriteo vahelist seost. Alkoholi tarvitanuna on isik korduvalt kasutanud vägivalda, ka elukaaslase suhtes ning on rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu, mis viitab motivatsiooni puudumisele loobuda alkoholi kuritarvitamisest. Isik tunnistab, et on lasknud end kodeerida. Kõik kuriteod ning enamus väärtegusid on toime pandud alkoholijoobe seisundis. Isik on katseajal mitu korda avaldanud suitsiidimõtteid. 22.03.2014 aset leidnud kodutüli lõpetamiseks viis politsei isiku kainenema, kuna ta oli ohtlik endale ja pereliikmetele. Kinnipeetav tunnistab, et tal on vahel olnud raske hakkama saada. Impulsiivsus on tihedas seoses alkoholi kuritarvitamisega. Probleemide lahendamise asemel isik kuritarvitas alkoholi. Põhirõhk on isiku puhul tööle asumisel. Kinnipeetav ei teadvusta kuriteo ajendeid ja põhjusi, tal puudub kahetsus, ta mõtleb ja arutleb enesekeskselt ning püüab end vabandada. Ametnike suhtes on kinnipeetav salliv. Samas on isik korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid (alkoholi tarvitamise keelu eiramine). Isik ei ole motiveeritud loobuma kuritegelikust käitumisest, kuna ei teadvusta kuriteo toimepanemist soodustanud tegureid ega näe eluviisi ja kuritegevuse vahelist seost. Kinnipeetava puhul on uue 3 mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 76%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 58%. Oht seisneb materiaalse kahju tekitamises ning vägivalla kasutamises. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla M.L-i tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kui kohus otsustab M.L-i tingimisi ennetähtaegselt vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata talle katseaeg koos käitumiskontrolliga kuni vabanemiseni 02.03.2016 ning kohustada teda täitma KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,8 sätestatud kohustusi. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et kinnipeetava isa on surnud, kuid ema elab xxxx. Elukaaslane L T on käinud vanglas lühiajalistel kokkusaamistel ning ootab M.L-i vabanemist, olles jätkuvalt valmis osutama talle moraalset tuge, samuti garanteerib ta M.L-ile täieliku ülalpidamise oma minimaalpalga suurusest sissetulekust. Kinnipeetavale oli määratud rahvapension töövõimetuse alusel üheks aastaks kuni 30.09.
3. TÄITISe andmetel on M.L-i suhtes menetluses 23 täitetoimikut sissenõutava kogusummaga enam kui 5790 eurot. Kriminaalhooldusametnik märgib, et isik on süstemaatiline õigusrikkuja, mida ilmestab asjaolu, et lisaks kriminaalkaristustele omab ta 14 kehtivat ja 20 arhiveeritud väärteokaristust. Korduvalt arutati kohtus alkoholi tarvitamise keelu eiramist, kuid isik ei teinud õigeid järeldusi, mistõttu 26.02.2015 pöörati vangistus täitmisele. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku määrata vabastamisel isikule katseaeg ja käitumiskontroll kuni vangistustähtaja lõpuni, s.o kuni 02.03.2016 ning kohustada teda täitma KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,8 sätestatud kohustusi. M.L ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta läheb peale vabanemist tööbüroosse ja võtab ennast arvele. Ta on valmis tegema igasugust tööd. Kui ta saab dokumendid korda, siis läheb ka ametlikult tööle. Abiprokurör Enn Pustak on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa M.L-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 24.08.2015 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega, sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele ega toeta samuti nagu vangla M.L-i ennetähtaegset vangistusest vabastamist. M.L-i varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kuuel korral, reaalses vangistuses viibib ta kolmandat korda ja viimase kuriteo pani ta toime katseajal. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Varasemad karistused ning käitumiskontrollile allutamine ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Väärib märkimist, et eelmainitud iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu poolt uue mittevägivaldse kuriteo ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 76% ja 58%. Seega on eelnimetatud süüdimõistetu puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on süüdimõistetu ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas) ning konkreetsele täiskasvanule. Kinnipeetaval kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Senises kohtupraktikas on peetud ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks distsiplinaarrikkumiste puudumist. Sellest aga ei saa järeldada, et õigusrikkumiste puudumine iseenesest omab märgilist tähendus t isikuomaduste üle otsustamisel, sest õiguskuulekas käitumine peaks olema normiks ka kinnipidamisasutuses. M.L ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale korduvalt, viimati Viru Maakohtu 19.02.2014 kohtuotsusega ning sama kohtu 21.04.2014 ja 15.07.2014 kohtumäärustega antud 4 võimalust karistust vabaduses kanda, pannes toime katseajal uue tahtliku kuriteo ning rikkudes talle kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja läbida alkoholivastane ravi. Viru Maakohus 26.02.2015 kohtumäärusega rahuldas kriminaalhooldaja (juba kolmanda) erakorralise ettekande ning pööras eelmainitud kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmisele. Kohus mh tuvastas, „et kriminaalhooldus M.L-i suhtes on ebaõnnestunud, kuna isik ei suutnud täita talle määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. Süüdimõistetu näitas oma käitumisega, et ta pole võimeline täitma katseaja tingimusi ega kandma temale tingimisi mõistetud karistust. Seega M.L ei ole asunud paranemise teele ja tema karistusest tingimisi vabastamine ei ole täitnud eesmärki.“ Tingimisi ennetähtaegne vabastamine vangistusest ei ole põhjendatud, kuna M.L on näidanud oma varasema käitumisega, et kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiab ära tema poolt uute õigusrikkumiste toimepanemist. Siinkohal peab märkima, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmisest vabastamine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse kandmisel katseaja rikkumine, ei võimalda teha järeldusi tema poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Kinnipeetavat, kes on korduvalt ja pika ajavahemiku kestel toime pannud erinevaid tahtlikke kuritegusid ning pole varem suutnud nõuetekohaselt alluda kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ega väljendanud kindlat soovi kuritegelikust käitumisest loobumiseks, ei ole otstarbekas vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks, nende vara kaitseks ja korteripuutumatuse tagamiseks tuleb M.L jätkata karistuse kandmist vangistuses. Lähtudes eeltoodust ei toeta prokuratuur M.L-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu M.L ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 6-l korral, reaalset vanglakaristust kannab ta kolmandat korda. Samuti väärib märkimist, et isik omab hulgaliselt kehtivaid väärteokaristusi. Eeltoodust järeldub, et varasemad reaalsed vangistused aga ka tingimisi mõistetud vangistused koos kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamisega ei ole isikule positiivset eripreventiivset mõju avaldanud. Kinnipeetav on korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, jätkanud uute kuritegude toimepanemist ja seda ka katseajal. Kuriteod on toime pandud alkoholijoobes ning majandusliku kasu saamise eesmärgil. Eeltoodust tulenevalt ei nähtu isiku motivatsiooni kuritegelikust käitumisest hoidumiseks ning kohtul ei ole kujunenud kindlust selles, et isik vabanemisel majanduslike raskuste tekkimisel ja alkoholijoobes olles uusi kuritegusid sooritama ei hakka. Isiku suhtlusringkonda kuulub arvukalt kriminaalse taustaga isikuid, kellega ta jätkab suhtlemist. Isik on ise tunnistanud, et on mõjutatav negatiivses suunas. Kinnipeetaval on probleeme alkoholi kuritarvitamisega, alkoholi tarvitanuna on ta korduvalt kasutanud vägivalda ja seda ka oma elukaaslase L T suhtes, kes vaatamata kõigele on nõus kinnipeetava enda juurde elama võtma ja talle igakülgset toetust pakkuma. Suurte eluasemevõlgade tõttu on võimalik, et xxxx L T korteri üürilepingut ei pikenda, mistõttu ei ole ka kinnipeetavale kindel alaline elukoht garanteeritud. Kinnipeetaval puudub vabanemisel garanteeritud töökoht, mis raskendab majanduslikku toimetulekut. Vangla hinnangul on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 76%, millise näol 5 on tegemist kõrge riskiga. Uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 58%, mis on keskmine risk. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla M.L-i tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohus ei ole kindel, et kinnipeetava käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate kohustuste määramine aitaks uute kuritegude toimepanemise riske maandada, kuna isik on ka varasemalt kriminaalhooldusele allutatuna rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et M.L-i suhtes selliseid asjaolusid ei esine. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua selle, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul, samuti selle, et ta töötab alates 04.05.2015 vanglas majandustöödel. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
4. Heli Väinaste Kohtunik