← Eesti

1-15-6805/87

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. jaanuar 2016, Tallinn kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-15-6805 Kohtukoosseis Eesistuja Sten Lind,

§ 199lg 2 p 7 järgi õigeks. Muus osas jätta Pärnu Maakohtu otsus muutmata. 2. Lõpetada Jevgeni Mettusele Kar

S § 199 lg 2 p 4, 7 järgi ja L.K-le KarS § 199 lg 2 p 7 järgi esitatud süüdistuse osas kriminaalmenetlus teos väärteotunnuste esinemise tõttu. Kohtulahendi koopia edastada Lääne Politseiprefektuurile väärteomenetluse alustamise otsustamiseks.

  1. Prokuröri apellatsioon rahuldada osaliselt. L.K apellatsioon jätta rahuldamata. kaitsja
  2. Apellatsioonimenetluse kulu – määratud kaitsjale makstav tasu riigi õigusabi osutamise eest – jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel; kannatanul on õigus esitada kassatsioon üksnes tsiviilhagi puudutavas küsimuses. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.1 Jevgeni Mettusele ja L.K-le esitati süüdistus selles, et nad varastasid koos AV-iga 11.06.2014 kella 18:04 kuni 19:12 ajal Uuemõisa Konsumi kauplusest kaks pudelit Remy Martin Vsop (1 tk 69,9 eurot) kogumaksumusega 139,8 eurot, ühe konjaki Hennesey maksumusega 87,5 eurot, ühe konjaki Martell maksumusega 53.- eurot, konjaki Hennesey maksumusega 159.- eurot, konjaki Martell Cordon maksumusega 135.- eurot, kolm konjakit Larsen Xo (1 tk 72,9 eurot) kogumaksumusega 218,7 eurot, kaks vahuveini Piper Heidsiech (1 tk 51,9 eurot) kogumaksumusega 103,8 eurot, kaks vahuveini Moet Chandon (1 tk 49.- eurot) kogumaksumusega 98.- eurot ja vahuveini Piper Heidsiech maksumusega 46,5 eurot. Kokku tekitasid nadHaapsalu Tarbijate Ühistule varalist kahju 1041,3 eurot. Kuna J. Mettus on varem vargusi ja kelmusi toime pannud isik, vastas tema tegu süüdistuse kohaselt KarS § 199 lg 2 p-dele 4 ja 7, L.K tegu oli süüdistuses kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 7 järgi. 1.2 J. Mettusele esitati süüdistus veel KarS § 213 lg 1 järgi (alates 01.01.2015 KarS § 213 lg 2 p 1 järgi) selles, et ta , varem vargusi ja kelmusi toime pannud isikuna, võttis tema valdusesse sattunud NM-le kuuluvat SEB pangakaarti kasutades 24.05.2014 kell 03.35 Tallinnas Suur-Karja 20 asuvast SEB panga sularahaautomaadist nr ATM00075 kannatanu pangaarvelt sularaha 750 eurot, sisestades selleks pangakaardi ja PIN koodi automaati, samuti 2

(15)võttis ta samal viisil 24.05.2014 kell 12.32-12.34 Tallinnas Tööstuse 101 asuvast SEB panga sularahaautomaadist nr ATM00378 kannatanu arvelt veel viiel korral sularaha kokku 450 eurot, tekitades kuriteoga kannatanule kokku varalist kahju 1200 eurot. 1.3 L.K-le esitati veel KarS § 213 lg 2 p 1,4 järgi süüdistus selles, et olles varem varguse toime pannud isik, võttis ta grupis kohtueelse uurimisega tuvastamata isikuga 25.01.2015 kella 03.00 paiku Tallinnas XXXXXXXXX XX asuvas kohvikus M kannatanu LR pükste taskust kannatanule kuuluva rahakoti väärtusega 10 eurot, milles olid kannatanu nimele väljastatud ID-kaart, juhiluba, Stockmanni krediitkaart, erinevad kliendikaardid, internetipanga paroolikaart ning Swedbanki pangakaart, millega võttis PIN koodi sisestades 25.01.2015 kell 03.02 Tallinnas Aia 3 asuvast SEB sularaha automaadist EYP00017 kaks korda järjest välja sularaha, 800 ja 400 eurot, tekitades LR-le kokku varalise kahju 1287,32 eurot. 2.1 Pärnu Maakohtu 26.11.2015. a otsusega mõisteti Jevgeni Mettus KarS § 199 lg 2 p 4 ja 7 järgi ning L.

§ 199lg 2 p 7 järgi esitatud süüdistuses õigeks. Jevgeni Mettuse tunnistas kohus süüdi Kar

S § 213 lg 1 järgi süüdi ja mõistis talle karistuseks 5 kuud vangistust. Liitkaristuseks Harju Maakohtu 19.08.2015.a. otsusega asjas nr 1-15-5481 on J. Mettusele mõistetud karistusega mõistis kohus 7 kuud vangistust. Karistusest luges kohus kantuks 18 päeva. L.K mõistis kohus samuti süüdi KarS § 213 lg 2 p 1 järgi ning karistas teda 1 aasta 4 kuu pikkuse vangistusega. Sellest luges kohus kantuks 2 päeva. Vastavalt KarS § 74 lg-tele 1 ja 3 jättis maakohus L.K-le mõistetud vangistuse tingimisi täitmisele pööramata, kui L.K 24-kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. 2.2 Maakohus mõistis J. Mettuse KarS § 199 lg 2 p 4 ja 7 ja L.

§ 199

lg 2 p 7 järgi õigeks põhjusel, et tõendatud ei ole, et nad varguse toimepanemisel osalesid, ega ka see, kas varastatud esemete väärtus ületab 200 euro piiri, millest alates on varguse puhul tegemist kuriteoga. Kohus märkis, et kannatanu seaduslik esindaja andis ütlusi selle kohta, milliseid asju varastati, kuid kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis kannatanu ütlusi kinnitaks. Kannatanu väited tuginesid muuhulgas aasta lõpul, s.o umbes 6 kuud hiljem tehtud inventuurile, mistõttu ei ole kindel, et puuduvad alkoholipudelid varastati just 11.06.2014. a. Ühtlasi märkis kohus, et tõendiks KrMS § 123 lg 1 tähenduses ei saa pidada kuriteoteadet. Seoses küsimusega, kas tõendatud on üldse see, et J. Mettus ja L.K on koos AV-ga varguse toime pannud, märkis kohus esiteks, et süüdistusest ei nähtu vahetult, milles seisnes süüdistatavate ühine ja kooskõlastatud tegevus ja selle sõnastusest võiks järeldada, et kõik kolm isikut on korraga ja üheskoos kauba poest välja toimetanud, mis kindlasti aset ei leidnud. Avakõnes on prokurör selgitanud, et AV viis pudelid kassa eest läbi, millega murdis valduse võõrale vallasasjale ja viis sellega varguse lõpuni. J. Mettuse ja L.K on olnud prokuröri arvates isikuteks, kes valisid kauba välja, et see viia kaupluse tahaotsa, kus eemaldati 3

(15)pudelitelt turvaelemendid. Kohus märkis aga, et vaatlusprotokollist ei nähtu seda, et J. Mettus ja L.K oleks kaubalt turvaelemente eemaldanud. Tunnistaja HJ ütluste kohaselt leiti kauplusest turvaelemente, kuid kohtule ei ole asitõendina esitatud ega vaadeldud neid turvaelemente, millest võiks teha järeldusi, et need seotud kõnealuste alkoholipudelitega ja nende kogusega, mis on väidetavalt kaduma läinud. Kohus märkis, et ei ole teada, millisel korral ja kas sel päeval üldse poes olles on AV kauba välja toimetanud. Kohus leidis, et lõppkokkuvõttes ei saa kinnitust süüdistusele selles, et J. Mettus ja L.K oleks andnud sellise panuse kuriteo toimepanemisele, mis oleks oluline tagajärje saabumiseks, so võõra vallasasja valduse murdmiseks, samuti ei tähelda kohus süüdistatavate tegevuses kuriteole kaasaaitamist. Kohus leidis, et kui J. Mettus ja L.K valisid kauba välja, et AV saaks pudelid kotti panna, ei tee see kuriteo toimepanemist lihtsamaks. AV oleks saanud ka ilma sellise toeta alkoholipudelid kaasa võtta, samuti ei ole tõendatud, et AV võttis ainult kokkulepitud pudelid, millega ei saa kinnitust ka süüdistatavate vaimsele kaasabile kuriteo toimepanemiseks. 2.3 L.K teo LR pangakaardiga raha väljavõtmisel kvalifitseeris kohus ümber KarS § 213 lg 2 p 1 järgi, kuna tõendamist ei leidnud, et L.K oleks pannud kuriteo toime grupis. Sellest hoolimata mõistis kohus L.K-le nimetatud kuriteo eest raskema karistuse kui seda taotles prokurör. Prokurör taotles L.K-le karistuseks KarS § 213 lg 2 p 1 ja 4 järgi vangistust 1 aasta, mis jätta KarS § 74 alusel täitmisele pööramata kaheaastase katseajaga. Kohus mõistis L.K-le karistuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust, mille jättis KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata kaheaastase katseajaga. 3. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid advokaat Vahur Krinal L.K huvides ning prokurör. 3.1 Prokurör taotleb Pärnu Maakohtu otsuse tühistamist osas, millega J. Mettus mõisteti õigeks KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja L.

§ 199lg 2 p 7 järgi. Selles osas palub ta teha uus otsus, millega mõista J. Mettus süüdi Kar

S § 199 lg 2 p 4,7 järgi ja L.

§ 199lg 2 p 7 järgi ning karistada neid 6-kuulise vangistusega.

Ühtlasi taotleb prokurör J. Mettusele ja L.K-le liitkaristuste mõistmist ning süüdistatavatelt menetluskulu de väljamõistmist. Prokurör leiab erinevalt maakohtust, et kriminaalasjas on kogutud piisavalt tõendeid, mis kinnitavad süüdistatavate poolt grupis varguse toimepanemist Uuemõisa Konsumi kauplusest. Põhjendamatu on nii kohtu seisukoht,. Et tõendatud pole see, kas üldse midagi varastati, kui ka seisukoht, et pole tõendatud, mida varastati ja mis oli varastatud alkoholipudelite väärtus. Viidates Riigikohtu praktikale, märgib prokurör, et varguse KarS § 199 järgi kvalifitseerimiseks ei ole alati vaja kindlaks teha varastatu täpset väärtust. Selleks, et süüdistatav rahaliselt hinnatava asja varguses süüdi tunnistada, piisab sellest, kui on tõsikindlalt tuvastatud, et varastatu rahaline väärtus teo toimepanemise ajal ületas 20 miinimumpäevamäära. Antud juhul on nii kannatanu esindaja ütluste, tunnistaja HJ ütluste, videosalvestise vaatlusprotokolli, Pärnu 4

(15)Maakohtu 20.05.2015 otsuse kui süüdistatav L.K ütlustega tõendatud rohkem kui 200 euro väärtuses kallite alkoholipudelite vargus. Kohus on põhjendamatult jätnud kõrvale kannatanu Haapsalu Tarbijate Ühistu esindaja RL ütlused. Kannatanu on kohtuistungil andnud konkreetseid ütlusi, mida 11.06.2014 varastati ning kui palju need alkoholipudelid maksid. Kannatanu esindaja ütluste kohaselt varastati just süüdistuses märgitud alkoholipudeleid, mis kõik olid kallid ning kokku tekitati kahju 1041,3 eurot. Kannatanu esindaja on ka selgitanud, kuidas kahju tuvastamine toimus. Kannatanu esindaja ütlused on tulenevalt KrMS § 37 lg 2 ning § 63 lg 1 tõendiks. Ka kahju osas võib kohtuotsus tugineda vaid ainult ühele tõendile ning põhjendatud ei ole kohtu seisukoht, et kuriteoga tekitatud kahju ei ole tõendatud, kuna ei ole esitatud tõendeid, mis kannatanu ütlusi kinnitaks. Selleks, et kannatanu ütlusi kahtluse alla seada, peavad esinema mingid objektiivsed asjaolud, mis annaks aluse kahelda kannatanu poolt esitatud andmete õigsuses. Antud juhul neid ei esine ja kohus ei ole neid ka otsuses välja toonud. Kohus on selles osas jätnud täiesti hindamata ka turvatöötaja HJ ütlused, kes kinnitab kannatanu esindaja ütlusi. Kohus ei ole üldse pööranud tähelepanu sellele, et ka L.K andis ütlusi, et nad panid oma ostukorvi mitmel korral alkoholipudeleid, kokku 8-9 tükki ning et nende maksumus oli umbes 50 eurot. Samuti ei ole kohus hinnanud selles osas asitõendi vaatluse protokolli, kust on näha, et süüdistatavad käisid 11.06.2015 kolmel korral Konsumi kaupluses, kus panid kange alkoholi riiulitelt iga kord mitmeid alkoholipudeleid ostukorvi. Prokurör leiab, et millegagi ei ole põhjendatud ka Pärnu Maakohtu 20.05.2015 otsuse tõendina mittearvestamine ainuüksi sel põhjusel, et see otsus tehti kokkuleppemenetluses. AV on kokkuleppemenetluses süüdi mõistetud sama kuriteo eest. Tegemist on jõustunud kohtuotsusega, millega on tuvastatud AV poolt sama kuriteo toimepanemine, millest süüdistatakse ka süüdistatavaid käeolevas kriminaalasjas. Selle otsusega on tõendatud nii varguse toimepanemine kui ka kuriteoga tekitatud kahju. Samuti on kohtuotsus põhjendamatu küsimuses, kas J. Mettus ja L.K panid oma tegevusega toime varguse grupis AV-ga. Antud juhul saab hinnata Jevgeni Mettuse ja L.K teopanust piisavalt suureks, et rääkida nende ühisest teoplaanist ja kooskõlastatud tegevusest koos AV-iga varguse toimepanemisel. Turvakaamera salvestuste vaatluse protokollist ning süüdistatavate suhtes tehtud kõneeristustest nähtub nende ühine ja kooskõlastatud tegevus varguse toimepanemisel. Turvakaamera salvestuste vaatluse protokollist nähtub, et 11.06.2015 alates kella 18.04-st kuni kella 19.12-ni tulid kolmel korral suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul Jevgeni Mettus, L.K ja AV Uuemõisa Konsumi kauplusesse. Kõigil kolmel korral tulid alguses kahekesi kauplusesse Jevgeni Mettus ja L.K ning seejärel mõneminutilise vahega AV. Kõigil kordadel valisid Mettus ja L.K välja kaubad alkoholiriiulitelt ning viisid need kaupluse parempoolsesse tagumisse nurka. Kõigil kordadel 5
(15)järgneb neile sinna AV. Seejärel lahkutakse kauplusest kaupa ostmata. Kauba eest ei maksnud ei süüdistatavad ega AV. Alati oli kauplusse sisenedes ja väljudes V-l kaasas musta värvi kott. Sellist kooskõlastatud tegevust, ühist liikumist ja suhtlemist tegevust ei saa pidada juhuslikuks ning sellest võib järeldada nii ühist teoplaani kui ka süüdistatavate soovi tullagi kauplusesse selleks, et seal otsustada, kas osta või mitte, vaid varastada. Seetõttu saab kuriteo toimepanemise algusajaks lugeda juba kauplusesse sisenemist süüdistatavate poolt, kuna sinna siseneti eesmärgiga vargust toime panna, mitte niisama. Lisaks sellele käitumisele näitab nende ühist kooskõlastatud tegevust ka asjaolu, et ka asitõendi vaatluse protokollist tulenevalt on süüdistatavad ja V omavahel kaupluses suhelnud. Sideettevõtjalt saadud andmete protokollist nähtub, et kell 19.08 on Jevgeni Mettuse mobiiltelefoni number XXXXXXXX helistanud AV numbrile XXXXXXXX. Põhjendatud ei ole maakohtu otsuses märgitu, et ei saa olla kindel, et just J. Mettus on märgitud numbri kasutaja. Selles asjaolus olnud kohtus vaidlust, kaitsja, süüdistatavad ega kohus ei ole seda küsimust istungil tõstatanud. Samas on kohtule esitatud kahtlustatavana kinnipidamise protokollis Jevgeni Mettus andnud oma mobiiltelefoni numbriks just sama numbri: XXXXXXXX. Pealegi on sideettevõtjalt saadud andmete protokollist näha, kuidas on tuvastatud L.K ja AV telefoninumbrid. Sideettevõtjalt saadud andmete protokollist nähtub ka see, et kõik kolm isikut on omavahel tihedalt suhelnud pikema aja vältel. Seetõttu on alust lugeda ebausaldusväärseteks süüdistatavate ütlused selle kohta, et nad ei tea üldse, kes on AV ja et nemad temaga koos ei olnud. Kohus on jätnud ülalmärgitud tõenditele objektiivse ja põhjaliku hinnangu andmata ning tuginenud süüdistatavate ennastõigustavatele ja eluliselt mitteusutavatele ütlustele. Süüdistatavate ütlused, miks oli neil vaja kolmel korral kauplusesse siseneda, ei ole eluliselt usutavad. Ei ole usutav, et mindi kauplusesse ilma rahata. Teiseks ei ole arusaadav, miks valiti välja uued kaubad, mitte ei võetud eelmine kord välja valitud alkoholi. Kolmanda korra kohta ei ole nad osanud ka midagi mõistlikku öelda, L.K seda ka ei mäletanud. Kohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid ka selles osas, kas süüdistatavad eemaldasid alkoholipudelitelt turvaelemendid. Esiteks ei ole kahtlust selles, et tegemist oli kallite alkoholipudelitega, millel turvatöötajate HJ ja BM ning kannatanu esindaja sõnul olid turvaelemendid peal. Seega ei olnud võimalik neid alkoholipudeleid muidu kauplusest häiret tekitamata välja viia, kui neil tuli eemaldada turvaelemendid. Kuna turvaelemendid tunnistaja HJ sõnul ka maast leiti just sealt, kus olid süüdistatavad, siis on selge, et varastatud alkoholipudelitelt olid need eemaldatud. Leiti need kohe järgmisel päeval ning turvakaamera salvestust vaadates ei ole mingit alust arvata, et need eemaldas keegi teine peale süüdistatavate ja seda sellele vaatamata, et salvestuse vaatluse protokollis ei ole nende täpset tegevust kaupluse taganurgas märgitud. Tähtsust ei ole sellel, kuidas need turvaelemendid tehniliselt eemaldati. Ei ole alust kahelda kahe turvatöötaja ütlustes, kuidas seda teha saab. Nii HJ kui BM on andnud ütlusi, mille kohaselt saab seda teha kas läbilõikamise teel või magnetiga, muidu neid lahti ei saa. Kuna antud juhul leiti turvaelemendid tervena, siis on loogiline, et seda tehti magnetiga. 6
(15)Tunnistaja HJ on lisaks andnud ka ütlusi, mille kohaselt ta ise nägi ka seda, et just nimelt süüdistatavad eemaldasid turvaelemendid. Ta on oma ütlusi andnud sisuliselt asjatundjana selles osas, kuidas saab eemaldada turvaelemente. Samuti võib tema ütlusi käsitada asjatundja ütlustena selles osas, mis puutub turvakaamera salvestist. Tema ütlustest on võimalik aru saada, et tal olid kaupluses tehnilised võimalused kaamera pilti suurendada, liigutada ettepoole, suurendada hiirega ka inimese nägu. Sel põhjusel on võimalik tal ka paremate tehniliste tingimuste juures näha ka süüdistatavate poolt turvaelementide eemaldamist. 3.2 L.K kaitsja V. Krinal palub tühi stada maakohtu otsus L.K-le mõistetud karistuse osas ja vähendada L.K-le mõistetud karistust. Kaitsja märgib, et prokurör taotles L.K karistamist KarS § 213 lg 2 p 1 ja 4 järgi 1aastase vangistusega. Kuigi kohus leidis, et L.K tuleb süüdi mõista KarS § 213 lg 2 p 1 järgi, mõistis ta prokuröri taotletust karmima karistuse. Seejuures nentis kohus otsuses, et L.K süü ei ole suur. Samuti märkis kohus, et süüdistatav on kuriteoga põhjustanud kahju, kuid on seda ka tunnistanud ja on tsiviilhagi õigeks võtnud. Veel pidas kohus kergendavaks asjaoluks seda, et L.K tunnistas oma süüd. Kuivõrd kohus leidis, et grupiviisiline tegu arvutikelmuse episoodis pole tõendamist leidnud, tulnuks ka karistuse mõistmisel seda asjaolu arvestada. 4.1 J. Mettus esitas pokuröri apellatsioonile kirjaliku vastuse, milles leiab, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik ning palub jätta see muutmata. 4.2 Prokurör esitas L.K kaitsja apellatsioonile kirjaliku vastuse, milles leidis, et kaitsja apellatsioon tuleb jätta rahuldamata, kuna L.K-le KarS § 213 lg 2 p 1 järgi mõistetud karistus on põhjendatud ja vastab seadusele. L.K-le on mõistetud sanktsiooni alammäära lähedane karistus: KarS § 213 lg 2 p 1 eest on ette nähtud karistuseks vangistus üks kuni viis aastat, L.K karistati 1 aasta 4 kuu pikkuse vangistusega. Kuna süüdistatavale on mõistetud karistus on sanktsiooni alammäära lähedane, siis on kohus juba võtnud arvesse karistust kergendava asjaoluna süü tunnistamist. Samas tuleb võtta arvesse seda, et kuritegu pandi toime kavatsetult, planeeritud tegevusega. Prokurör leiab, et samuti tuleb võtta arvesse, et süüdistatav on enne kuriteo toimepanemist pannud toime ka varguse eest väheväärtusliku vara vastu, mille eest teda karistati 01.11.2014 KarS § 218 lg 1 järgi, ning ta on 11.06.2014 pannud toime ka grupiviisilise varguse Uuemõisa Konsumist. Seetõttu on uue varavastase süüteo toimepanemise oht tema puhul keskmisest suurem ning ka katseaeg peab olema alammäärast pikem. 7
(15)RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  1. Kohtukolleegium nõustub prokuröriga selles, et maakohus on jätnud osadele maakohtus uuritud tõenditele hinnangu andmata, mistõttu on leidnud põhjendamatult, et J. Mettuse ja L.K osalus varguse toimepanemisel ei ole tõendatud. 5.1 Käsitledes L.K ja J. Mettuse rolli varguse toimepanemisel, on maakohus märkinud esiteks, et nende spetsiifilist rolli, mida prokurör kirjeldas oma avakõnes (kauba välja valimine, toimetamine kindlasse kaupluse ossa ja turvaelementide eemaldamine, et AV saaks kauba välja toimetada), ei ole süüdistuses üldse kirjeldatud ja süüdistusest jääb mulje, nagu oleks kõik kolm süüdistuses nimetatud alkohoolseid jooke kauplusest välja viinud. Ringkonnakohus on maakohtuga sama meelt, et kaastäideviimise puhul, kus erinevad kaastäideviijad täidavad kindlaid ülesandeid, mitte aga tervet süüteo objektiivset koosseisu, tuleks süüdistuses iga kaastäideviija tegu kirjeldada, et oleks võimalik hinnata, millist teopanust süüdistus hõlmab. Samas tuleb tõdeda, et Riigikohtu praktika kohaselt ei ole sellise kirjelduse puudumine käsitatav veana, mis teeks võimatuks kriminaalasja sisulise lahendamise. Riigikohus asus 07.11.
  2. a kriminaalasjas nr 3-1-1-83-11 tehtud otsuses seisukohale, et kriminaalasja sisulist lahendamist ja süüdimõistva otsuse tegemist ei takista see, kui süüdistuses on mõlema varguse kaastäideviija tegu kirjeldatud kui asja äravõtmist (kannatanu taskust rahakoti võtmist), kuigi ilmnes, et ühe süüdistatava roll varguse toimepanemisel oli ohvri tähelepanu kõrvale juhtimine, sel ajal, kui teine süüdistatav võttis ohvri taskust rahakoti (vt Riigikohtu otsuse punktid 1, 4.1, 5.1, 10, 11). 5.2 Maakohus leidis, et teada ei ole, millisel korral ja kas üldse AV sel päeval kauba kauplusest välja toimetas. Maakohus luges küll tuvastatuks selle, et AV möödus kaupluses kassast tühja korvi ja musta kotiga, kuid leidis, et sellest ei saa kaugeleulatuvaid järeldusi teha. Maakohus pidas oluliseks seda, et teada ei ole, kuidas eemaldati väidetavalt varastatud kaupadelt turvaelemendid. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on sisuliselt jätnud analüüsimata asitõendi vaatlusprotokollis kajastatud turvakaamera salvestustest nähtuva info ning andmata hinnangu sellele, kas ja kuivõrd langevad süüdistatavate ütlused kokku asitõendi vaatluse protokollis ja sellele lisatud fototabelis kajastatuga. Sellega seoses tuleb aga tõdeda seda, et asitõendi vaatlusprotokollile lisatud fototabel (õigemini sellest koopiamasinaga tehtud mustvalged koopiad) on äärmiselt kehva kvaliteediga. Kohtukolleegium ei saa jätta märkimata, et niivõrd halva kvaliteediga fototabeli esitamine kohtule jätab mulje, justkui ei eeldakski prokurör, et kohus esitatud tõendeid tegelikult uurib. Samas ei ole maakohtu otsuses märgitud ka seda, et maakohus neid pilte nii halvakvaliteediliseks peab, et neist järeldusi teha võimalik ei ole, ning fototabeli tõendina kõrvale jätab. Vastupidi, maakohtu otsuses on fototabelile viidatud: kd I; toim.l. 183 ja 200 asuvate piltide alusel on maakohus lugenud tõendatuks, et L.K pani alkoholiosakonnas J. Mettuse käes olnud korvi 2 karpi (maakohtu otsuse lk 6 viimane lõik). 8
(15)Ringkonnakohus leiab, et kuigi fototabeli piltide kvaliteet on kehv, on vähemalt enamikelt piltidelt siiski võimalik aru saada, keda ning millist tegevust need kajastavad, mistõttu ei saa kogu fototabelit automaatselt tõendina kõrvale jätta, vaid seda, kuivõrd on võimalik teha järeldusi tõendamiseseme asjaolude kohta, tuleb hinnata konkreetse pildi puhul. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus sisuliselt jätnud analüüsimata selle, millist informatsiooni annab asitõendi (turvakaamera salvestiste) vaatlusprotokoll. Kohus on ainsa asjaoluna, mis vaatlusprotokollist ilmneb, nimetanud seda, et süüdistatavad külastasid 11.06.
  1. a kolmel korral kauplust. Seevastu ei ole kohus üldse pööranud tähelepanu J. Mettuse ja L.K , aga ka AV liikumistele ja muule käitumisele kaupluses. Kuna maakohus ei ole otsuses ka märkinud, et asitõendi vaatlusprotokoll oleks lubamatu või ebausaldusväärne tõend, jääb arusaamatuks seegi, miks ei ole kohus lähtunud selle kindlakstegemisel, mitu eset J. Mettus ja L.K-ga kord riiulilt võtsid, vaatlusprotokolli andmetest, vaid on tuginenud vaid fototabelile (maakohus tuvastas kahe karbi võtmise, vaatlusprotokolli kohaselt võtsid J. Mettus ja L.K riiulist tunduvalt rohkem kaupa). Ringkonnakohus on seisukohal, et isegi kui fototabelis ei ole fikseeritud iga konkreetse eseme võtmist riiulilt, ei muuda see ebausaldusväärseks vaatlusprotokolli andmeid võetud esemete arvu kohta. Arvestada tuleb seda, et vaatlusprotokollile fototabeli lisamine ei ole obligatoorne ja vaatlusprotokoll on tõend ka juhul, kui sellele fototabelit lisatud ei ole. Seega ei saa pidada vaatlusprotokollis kajastatud asjaolusid tõendatuks vaid ulatuses, milles need on nähtavad fototabelist. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt sisenesid salvestuse kella järgi kell 18:04:14 Uuemõisa Konsumi kauplusse J. Mettus ja L.K, AV siseneb kauplusesse ca 1,5 minutit hiljem. J. Mettus ja L.K siirdusid kaupluses alkohoolsete jookide riiuli juurde, kus panid ostukorvi 6 toodet. Seejärel liikusid nad kaupluse parempoolsesse tagumisse nurka. Seal tuli nende juurde AV. L.K näitas AV-ile käega nurga suunas ning AV läks näidatud suunas. 18:12:34 liikusid J. Mettus ja L.K kassade suunas, 18:13:17 möödusid kassast kaupa ostmata ning väljusid kauplusest. 18:14:31 tuli kaupluse tagumisest nurgast AV, kellel oli käes musta värvi kott ja ostukorv. Ka tema möödus kassast kaupa ostmata ja väljus kauplusest. 18:21:40 sisenesid J. Mettus ja L.K taas kauplusse ning neist ca 2 minutit hiljem AV. J. Mettus ja L.K suundusid taas alkohoolsete jookide riiuli juurde ning panid korvi 4 toodet. Seejärel läksid nad taas kaupluse tagumisse paremasse nurka , kus läks nende juurde ka AV, kellel on käes korv. Seejärel väljusid J. Mettus ja L.K taas kauplusest midagi ostmata. Ka AV väljub taas kauplusest midagi maksmata, kusjuures kassadest möödudes on tal jälle käes musta värvi kott. Kolmandat korda sisenesid J. Mettus ja L.K kauplusesse kell 19:03.
  2. Seekord liikusid nad leiva- ja toiduriiuli vahele ja asetasid seal kaupa ostukorvi, seejärel liikusid nad edasi lahjade alkohoolsete jookide riiuli juurde ning asetasid neljal korral kaupa ostukorvi. Seejärel suundusid nad taas edasi samasse kaupluse nurka, kuhu eelmistel kordadel. Umbes samal ajal sisenes kauplusesse AV, kes siirdus seejärel samuti samasse kaupluse nurka, kus liitub J. Mettuse ja L.K-ga. Seejärel väljuvad esimesed kaks taas midagi ostmata 9
(15)kauplusest. Ka AV väljub kauplusest midagi maksmata, kuid tal on jälle käes musta värvi kilekott. Eelnevast nähtub, et J. Mettus ja L.K ei jätnud lihtsalt korvi pandud kaupa kauplusesse, vaid nad toimisid kolmel korral järjest sarnase käitumismustri järgi: võtsid kaupa, liikusid sellega kindlasse kaupluse ossa, jätsid selle sinna ja lahkusid kauplusest midagi ostmata. Ühtlasi nähtub asitõendi vaatlusprotokollist, et kõigil kolmel korral tuli pisut pärast J. Mettust ja L.K kauplusesse ka AV, kes samuti suundus sellesse kaupluse nurka, kuhu J. Mettus ja L.K oma kauba jätsid. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt J. Mettus ja L.K ning AV suhtlesid omavahel. Lisaks väärib tähelepanu, et sellest kaupluse osast tulles oli AV-il kõigil kordadel käes musta värvi kott. Seda, et AV-il juba eelnevalt oleks selline kott käes olnud, asitõendi vaatlusprotokollis ei mainita. Ka fototabeli alusel on võimalik veenduda, et must kott ilmub AV kätte kaupluses: Fotol nr 5 (kd I, toim.l. 179) on näha, kuidas AV kauplusesse siseneb. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole ta kummaski käes kotti näha, seevastu fotodel 32 ja 33 on näha, et tal on kassadest möödudes käes kott, mis ei ole tühi (kd I, toim.l. 192, 193). Fotol 39 on taas näha, kuidas kauplusse siseneb AV, kelle kummaski käes e i ole midagi (kd I, toim.l 196), fotodel 44 ja 51 (kd I, toim.l. 198 ja 202) on tal käes korv. Fotodel nr 64 ja 65 on tal kassast möödudes ja poest väljudes käes kott, mis ei ole tühi (kd I; toim.l. 208, 209). Paraku ei ole võimalik fototabeli alusel selle piltide kehva kvaliteedi tõttu teha järeldusi selle kohta, millal kott kauplusesaalis AV kätte ilmub. Ringkonnakohus märgib, et fototabeli foto 55 all oleva teksti kohaselt peaks pildil olema näha, kuidas pruuni jopega meesterahvas ( AV) läheb kahe õlakotiga meesterahva (J. Mettus ja L.K) juurde, kuid kohtukolleegiumi jaoks midagi sellist pildilt näha ei ole. Samuti ei näe kohtukolleegium fotol nr 59 pruuni jopega meesterahvast, kellel on käes kott ja korv, kuigi pildi all oleva teksti kohaselt peaks viimane pildil näha olema. Fotol nr 82 (kd I, toim.l. 218) on taas näha AV kauplusesse sisenemas, ilma et tal midagi käes oleks. Fotol 84 räägib ta kaupluses mobiiltelefoniga, hoides teises käes ostukorvi. Fotol nr 89 möödub ta jälle kassast midagi ostmata, käes kott, mille kujust nähtub, et selles on midagi sees (kd I, toim.l 221). Eelnevast nähtuvalt sisenes AV kolmel korral kauplusesse ilma, et tal oleks olnud käes kott mingite asjadega, kõigil kordadel oli tal müügisaalist lahkudes väljudes käes kott, milles oli midagi sees. Sellest saab teha järelduse, et kotis olevad asjad sai AV just kaupluse müügisaalist. Ühtlasi on tuvastatud see, et kassadest möödus AV ilma, et ta oleks millegi eest maksnud. Seega on põhjendamatu maakohtu seisukoht, et ei ole võimalik teha järeldusi selle kohta, millal AV kaubad kauplusest välja toimetas. Sellest, et AV sisenes kõigil kordadel kauplusse enam-vähem samal ajal J. Mettuse ja L.K-ga, kes iga kord panid kaupu korvi, suundusid seejärel samasse kaupluse ossa, kuhu AV-gi ja lõpuks väljusid kauplusest midagi ostmata, saab omakorda järeldada, et just J. Mettus ja L.K panid AV jaoks valmis kauba, mille ta kauplusest välja toimetas. Kuna tuvastatud on see, et AV väljus kauplusest mingite sealt võetud asjadega, on maakohus kohtukolleegiumi hinnangul ületähtsustanud asjaolu, et tuvastatud ei ole, kuidas välja 10
(15)viidavatelt kaupadelt eemaldati turvaelemendid. Erinevalt maakohtust, kes leidis, et kui tõendatud ei ole turvaelementide eemaldamine, ei kujuta J. Mettuse ja L.K tegu endast isegi vargusele kaasaaitamist, on ringkonnakohus seisukohal, et J. Mettuse ja L.K tegu on käsitata v varguse kaastäideviimisena isegi siis, kui nemad ei eemaldanud kaupadelt turvaelemente. Ringkonnakohtu arvates on väär maakohtu järeldus, et J. Mettuse ja L.K tegu ei lihtsustanud kuidagi kaupade välja viimist kauplusest. Kohtukolleegiumi hinnangul osalesid J. Mettus ja L.K valduse murdmisel, kuna nemad olid need, kes võtsid kaupluse riiulist asju ja toimetasid need mujale. Seejuures käitusid nad moel, mis raskendas selle jälgimist, mis riiulist võetud kaupadega edasi saab. Esiteks nähtub tunnistaja HJ ütlustest, et J. Mettus ja L.K sättisid kaupu riiulist võttes riiulisse jäävad pudelid nii, et sinna ei jääks tühikut. Seega oli nende eesmärk muuta turvatöötajale raskemaks selle märkamine, et kaupu on võetud. Teiseks liikusid nad iga kord pärast kaupade riiulist võtmist nendega kindlasse kaupluse ossa, kuhu nad korvi asjadega jätsid. Tähelepanu väärib, et vaatlusprotokollist nähtuvalt on tegemist kaupluse müügisaali osaga, milles toimuv ei ole kaupluse turvakaameratest hästi nähtav. Seda kinnitab ka lisatud fototabel – seal toimuvast ei ole ühtegi lähedalt võetud kaadrit (vt nt fotod 21, 80). Kirjeldatud moel tegid nad võimalikuks selle, et AV sai panna kaubad, mida turvatöötaja ei osanud tema käes olevateks pid ada, endale kotti. Ringkonnakohus lisab, et peab ebausaldusväärseteks tõenditeks süüdistatavate J. Mettuse ja A. Kondratuki ütlusi ning jätab need tervikuna kõrvale. J. Mettuse ütluste kohaselt käis ta 11.06.2014. a L.K-ga paaril korral Haapsalus Uuemõisa Konsumis. Esimesel korral avastas ta pärast seda, kui nad olid pannud ostukorvi alkoholi, et tal ei ole taskus raha. Ta läks välja auto juurde ja võttis raha. Siis läks uuesti poodi. Tal oli telefonivestlus tuttavatega, millest selgus, et ei olegi vaja alkoholi osta. Ta jättis asjad maha ja lahkus kauplusest. Küsimusele, miks ta läks poodi veel kolmandat korda, selgitas ta, et siis just saigi ta teada, et alkoholi ei ole vaja. Ühtlasi kinnitas J. Mettus, et ta midagi ei varastanud, ei eemaldanud üheltki kaubalt turvaelementi ning ei tunne AV. Küsimusele, miks nad pidid uuesti võtma riiulist kaupu, kui nad esimene kord jätsid korvi kaupadega maha, vastas J. Mettus, et tema teada ei ole seadust, mis nõuaks kauba oma kohale tagasi panemist, kui sa otsustad juba võetud kaupa siiski mitte osta (kd II; toim.l. 142). L.K andis ütlusi, et käis koos J. Mettusega Uuemõisa Konsumis, nad pidid Haapsalus tütarlastega kokku saama. Neil oli plaanis osta alkoholi, kuid tal ei olnud üldse raha. Esimesel korral selgus, et ka J. Mettusel pole raha, nad käisid J. Mettuse auto juures ja J. Mettus võttis raha. Kui teist korda poodi läksid, helistati J. Mettusele, et alkoholi pole vaja osta. Seda, et nad oleks käinud ka kolmandat korda, ta üldse ei mäleta. Ka L.K kinnitas, et ei tunne AV ega ole temaga kuidagi suhelnud (kd II; toim.l. 144). Ringkonnakohus nendib, et J. Mettuse ja L.K ütlused selle kohta, et nad ei tunne AV ega ole temaga suhelnud, on vastuolus asitõendi vaatlusprotokolliga, mille kohaselt nad suhtlesid kaupluses omavahel. Samuti peab ringkonnakohus põhjendamatuks maakohtu seisukohta, et L.K ja AV omavahelist suhtlust ei tõenda sideettevõtjalt saadud andmete protokoll. 11
(15)Lisaks sellele ei selgita süüdistatavate ütlused seda, miks nad suundusid iga kord pärast kauba võtmist ühte ja samasse kaupluse kaugemasse ossa, et just seal korv kaubaga maha jätta. Samuti ei selgita kummagi süüdistatava ütlused seda, miks oli neil vaja kaupluses käia kolmel korral. J. Mettuse esialgsetest ütlustest jääb mulje, et ta sai teisel korral kaupluses viibides teada, et alkoholi vaja ei ole. Vastuseks küsimusele, miks oli vaja kolmandat korda kauplusesse minna, vastab ta aga, et just kolmandal korral kaupluses viibides selgus, et alkoholi ei ole vaja. See jätab aga selgituseta, miks nad teisel korral jätsid korvi pandud kaubad ostmata. L.K on küsimusele, miks oli vaja kolmandat korda kauplusesse minna, jätnud sisuliselt vastamata, vastates, et tema üldse ei mäletanud, et nad kolmandat korda kauplusesse tagasi läksid. 6. Sarnaselt maakohtuga on aga ringkonnakohus seisukohal, et tõendatud ei ole see, et varastati just süüdistuses loetletud alkohoolseid jooke, ega seegi, et varastatud alkohoolsete jookide väärtus on üle 200 euro. 6.1 Kohtukolleegium ei nõustu prokuröri seisukohaga, et kannatanu ja tunnistaja HJ ütluste alusel on võimalik tuvastada, et varastati just süüdistuses nimetatud alkohoolsed joogid. Kannatanu seaduslik esindaja RL on kohtuistungil nimetanud küll konkreetselt, millisel korral millised alkohoolsed joogid varastati (kd II; toim.l. 125), kuid tema ütlused ei ole ses osas ringkonnakohtu hinnangul KrMS § 66 lg-st 21 tulenevalt tõendina kasutatavad. Nimelt ilmneb tema ütlustest, et see, milliseid alkohoolseid jooke varastati, selgitati välja turvakaamerate salvestise alusel (kd II; toim.l. 125). Vastuseks kohtu küsimusele, kuidas tuvastamine täpselt toimus, vastas RL: „Kindlasti turvatöötajad oskavad paremini selgitada. Mulle öeldi nii, et nad vaatasid need videolindid üle ja sealt oli selgelt näha, millist pudelit võeti ja kuhu pandi“ (kd II; toim.l. 126). Seega ei tuvastanud RL ise seda, milliseid pudeleid millisel korral võeti, vaid vahendas teistelt kuuldut. Kuna tuvastatud ei ole ühtegi KrMS § 66 lg 21 p-tele 1 – 4 vastavat asjaolu, ei ole tema ütlused küsimuses, milliste jookide vargus turvakaamera salvestise kohaselt tuvastatav on, lubatav tõend. RL viitas ütlustes veel aastalõpus tehtud inve ntuuri aktile, mida ennast tõendina kohtule esitatud ei ole (kd II; toim.l. 125). Ka ses osas ei selgu, et RL ise oleks teinud kindlaks süüdistuses nimetatud alkohoolsete jookide puudumise. Kuna inventuur tehti pool aastat hiljem ning RL ütlustest ei selgu, kuidas täpselt välistati, et puudujäägid ei tekkinud muul ajal, tuleb nõustuda maakohtu tõstatatud kahtlusega, kas 6 kuud hiljem tehtud inventuuri puhul ei ole kajastatud ka hiljem kaduma läinud kaupu. Tunnistajana üle kuulatud turvatöötaja HJ täpseid ütlusi selle kohta, milliseid alkohoolseid jooke varastati, andnud ei ole, vaid on varastatut kirjeldanud üldsõnaliselt: „koguseliselt oli see üle 10 ühiku. Seal oli shampust, seal oli konjakit, kallid shampused, üle 40€, mis meil on seal, 43, 46€“ (kd II, toim.l. 129). Nendest ütlustest ei ole võimalik teha järeldust, et varastati just kuriteoteates nimetatud alkohoolsed joogid ega isegi seda, et varastatu väärtus kokku oli üle 200 euro. Sellest, et võetud jookide seas olid ka kallid šampused, ei saa järeldada, et kõigi võetud kaupade hind oli samas suurusjärgus. Ka üksnes sellest, et kaupu võeti kange alkoholi riiulist, ei saa teha järeldust võetud kaupade hinna kohta. Seetõttu ei ole võimalik kõrvaldada kahtlust küsimuses, kas võetud kaupade väärtus jäi üle 200 euro. 12
(15)6.2 Märkida tuleb seda, et süüdistuses nimetatud loeteluga ei ole võimalik seostada ka asitõendi vaatlusprotokollis kajastatud andmeid. Asitõendi vaatlusprotokollist ilmneb küll see, mitu ühikut kaupa igal korral riiulist võeti, kuid vaatlusprotokoll ei kajasta seda, mida täpselt riiulitest võeti. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt võtsid J. Mettus ja L.K esimesel korral kangete alkohoolsete jookide riiulist 6 toodet, teisel korral 4 toodet, kolmandat korda kaupluses viibides aga võtavad nad 4 korral kaupa lahja alkoholi riiuli juures olles (kd I; toim.l. 174-175). Kõrvutades neid andmeid süüdistuses toodud loeteluga, jääb selgusetuks, millised võisid olla need 4 eset, mille J. Mettus ja L.K võtsid lahja alkoholi riiuli juures olles. Asitõendi vaatlusprotokolli juurde kuuluv fototabel on niivõrd halva kvaliteediga, et sellest võib küll aimata mingite kaupade võtmist alkohoolsete jookide riiulist, kuid selle alusel ei ole võimalik teha mingeid järeldusi selle kohta, mis toodetega tegemist on. KrMS § 15 lg 2 p-st 1 ja 2 tulenevalt ei ole võimalik tugineda ka turvakaamera salvestisele endale, sest maakohtu istungil kohtumenetluse pooled selle vahetut uurimist vajalikuks ei pidanud (kd II; toim.l. 137) ning selle uurimise taotlust ei ole ka ringkonnakohtule esitatud. 6.3 Prokurör leiab apellatsioonis, et maakohus ei ole otsuses pööranud üldse tähelepanu süüdistatava L.K ütlustele, mille kohaselt panid nad ostukorvi mitmel korral alkoholipudeleid, kokku 8 – 9 tükki ning nende maksumus oli umbes 50 eurot. Nagu eespool märgitud, pidas ringkonnakohus L.K ütlusi tervikuna ebausaldusväärseks. Kohtukolleegium leiab, et olukorras, kus L.K ütlused on ebausaldusväärsed sellistes kesksetes küsimustes, mitu korda ja mis eesmärgil nad kaupluses käisid ning kas L.K tunneb AV, ei ole võimalik tugineda ühele detailile L.K ütlustes, jättes ütlused ülejäänud osas ebausaldusväärsetena kõrvale. Pealegi ei lange L.K ütlused ka varastatud kaupade koguse osas kokku asitõendi vaatlusprotokollis kajastatud andmetega. L.K on nimetanud võetud kaupade hulka asitõendi vaatlusprotokollis märgitust väikemana ning ta ei mäletanud enda väitel üldse, et nad oleksid kaupluses käinud kolm korda. 6.4 Ringkonnakohus on seisukohal, et varastatud esemeid ja nende väärtust ei saa tõendada AV suhtes kokkuleppemenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse seadustik ei näe ette, et kui ühes kriminaalasjas on tehtud süüdimõistev otsus, tuleb teises kohtuasjas, kus kuuluvad tõendamisesemesse samad faktilised asjaolud, lugeda need jõustunud kohtulahendist tulenevalt tõendatuks. Kohtukolleegium nendib, et kohtuotsus saab olla kriminaalasjas dokumentaalne tõend, kuid asjaolu, mida jõustunud kohtuotsusega eelkõige saab tõendada, on konkreetse isiku süüdimõistmise fakt. Jõustunud kohtuotsusega ei saa tõendada kõiki selle kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteoga seotud tõendamiseseme asjaolusid. Teistsugune seisukoht tähendaks seda, et kui mitme süüdistatavaga kriminaalasjas vähemalt üks süüdistatavatest sõlmib kokkuleppe, muutub teiste süüdistatavate suhtes üldmenetluse jätkamine sisutuks, kuna kokkuleppemenetluse otsusega saaks tõendada kõigi süüdistuse kohaselt ühiselt tegutsenud isikute süüd. 6.5 Eelnevast tulenevalt saab lugeda tõendatuks üksnes selle, et J. Mettus ja L.K panid koos AV-ga toime Uuemõisa Konsumi alkohoolsete jookide riiulitest võetud 14 eseme varguse, kuid kuna ei ole võimalik tuvastada, milliseid konkreetseid alkohoolseid jooke varastati, ei ole tõendatud see, et varastatu väärtus ületas 20 miinimumpäevamäära. Arvestades seda, et asjade vargus, mille väärtus jääb alla nimetatud piirmäära, kujutab endast KarS § 218 13
(15)lg 1 järgi karistatavat väärtegu, tuleb tühistada maakohtu õigeksmõistev otsus, kuid menetlus lõpetada ja saata kohtulahendi koopia Lääne Politseiprefektuurile väärteomenetluse alustamise otsustamiseks.
  1. L.K kaitsja heidab maakohtule ette s eda, et maakohus on mõistnud L.K-le KarS § 213 lg 2 p 1 järgi raskema karistuse kui seda nõudis prokurör, kusjuures võrreldes süüdistusega langes ära KarS § 213 lg 2 p-s 4 nimetatud kvalifitseeriv tunnus. Ringkonnakohus märgib, et kohus ei ole karistuse mõistmisel seotud kohtumenetluse poolte taotlustega ning kohus võib mõista ka prokuröri taotletust raskema karistuse. Küll peab kohus seda põhjendama, miks ta peab vajalikuks just mõistetavat karistust. Käesoleval juhul on maakohus põhjendanud seda, miks ta mõistab L.K-le just 1 aasta 4 kuu pikkuse vangistuse: kuigi kohus märkis, et L.K süü ei ole suur, pidas kohus tema süü seisukohalt oluliseks seda, et ta pani kuriteo toime planeeritult – jälgis kannatanut PIN-koodi sisestamas, varastas rahakoti pangakaardiga ja seejärel võttis pangaautomaadist raha välja. Just nende asjaoludega põhjendas kohus seda, miks ta ei pea võimalikuks KarS § 213 lg 2 sanktsiooni alammäärale vastava karistuse mõistmist, mida oli taotlenud prokurör. Märkida tuleb seda, et kuigi kohus mõistis prokuröri taotletust raskema karistuse, on mõistetud karistus siiski sanktsiooni alammäära lähedane. Seega ei ole kohtu mõistetud karistus vastuolus kohtu tõdemusega, et L.K süü ei ole suur. Maakohtu otsuse põhjendusest nähtub, et kohus on võtnud karistuse mõistmisel arvesse just selliseid L.K tegu iseloomustavaid asjaolusid, mis leidsid kohtus tõendamist. Seega ei ole alust väita, nagu ei oleks kohus võtnud arvesse seda, et võrreldes süüdistuses märgitud kvalifikatsiooniga langes ära teo toimepanemine grupis.
  2. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes KrMS § 274 lg 1, § 337 lg 1 p 4, § 338 p 1 ja 2 ning § 339 lg 1 p 6 rahuldab ringkonnakohus prokuröri apellatsiooni osaliselt – L.K ja J. Mettuse õigeksmõistmises Uuemõisa Konsumist toimepandud varguses –, kuid lõpetab nimetatud osas menetluse, kuna J. Mettuse ja L.K teos esinevad väärteo tunnused. Eelnevast tulenevalt ei ole alust rahuldada prokuröri taotlusi J. Mettusele ja L.K-le liitkaristuse mõistmise osas ega süüdistatavatelt menetluskulude väljamõistmise osas. Kuigi KrMS § 274 lg 1 kohaselt lõpetatakse menetlus sellisel juhul määrusega, on kohtukolleegium seisukohal, et tehtav lahend peab olema kohtuotsus, kuna sellega võetakse seisukoht ka L.K kaitsja apellatsiooni suhtes. L.K kaitsja V. Krinali esitatud apellatsiooni jätab ringkonnakohus rahuldamata. V. Krinal on esitanud taotluse apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 120 euro suuruse tasu saamiseks. Kohtukolleegium rahuldas taotluse. Kuna ringkonnakohus tegi apellatsioonimenetluses KrMS § 337 lg 1 p-le 4 vastava lahendi, jääb apellatsioonimenetluse kulu vastavalt KrMS § 185 lg-le 1 riigi kanda. 14
(15)Sten Lind Ivi Kesküla Orvi Tali /allkirjastatud digitaalselt/ 15
(15)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.