3. Menetluskulud jätta A.O kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsust võib vaidlustada kassatsiooni korras advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtus 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kättesaadav. Asjaolud ja kaebuse sisu PPA Lääne Prefektuuri Paide politseijaoskonna 27.06.2016 kiirmenetluse otsuse nr 2510,16,001662 alusel on A.O karistatud Karistusseadustiku (
) § 262 lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so. 400 eurot, selle eest, et ta 26.06.2016 ajavahemikul kell 04.00 kuni 23.00 viibides oma elukohas xxxxxx xxxxxxx xxxx korteris ja korteris lahtisest aknast välja vaadates lärmas, kuulas teisi isikuid oluliselt häirivalt ja tänavale kostvalt valju muusikat, solvas tänaval viibinud isikuid sõnadega „paks lehm“. Oma tegevusega rikkus avalikus kohas käitumise üldnõudeid, rikkus naabrite rahu ja öörahu. Kaebuse esitaja palub tühistada eelpoolnimetatud kohtuvälise menetleja otsus ja lõpetada menetlus väärteokoosseisu puudumise tõttu. Kaebuse esitaja leiab, et pole talle süüks pandavat tegu toime pannud. Kaebaja kinnitab, et vaatas küll HS ja MM koos jalgpalli ja kuna oli palav, oli ka korteri aken lahti, kuid kindlasti ei kuulanud nad muusikat. Naine, kes xxxxxxx x maja akna alla tuli ja 4-16-5382 politsei välja kutsus, ei ela kaebajaga ühes majas ning väheusutav, et võõra naise rahu oli rikutud olukorras, kus oma maja elanikel ei olnud pretensioone. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja leiab, et A.O poolt toimepandud väärtegu on leidnud tõendamist, kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata. Kohtu seisukoht 1. Vastavalt VTMS § 55 lg 2 p-le 2 on teinud kohtuväline menetleja otsuse A.O-le rahatrahvi määramise kohta
Väärteoasjas on tõenditeks lisaks kaebuse esitaja kohtuistungil antud ütlustele kiirmenetluse otsus, indikaatorvahendi kasutamise protokoll ja tunnistajate ütlused. 2.
S) § 55 lg 1 p 2 kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada.
lgte 1 ja 2 kohaselt on avalikus kohas keelatud muuhulgas tekitada teist isikut oluliselt häirivat müra ja seatud selleks ajalised piirangud öiseks ajaks. Tunnistajate K.Te ja A.Vütluste kohaselt häiris neid oluliselt A.O elukohast kostev A.O ja tema kaaslaste kõva lärm ja muusika pikema aja vältel. Seega on tunnistajad kinnitanud, et A.O korterist kostvad helid olid kuulda avalikku ruumi ja häiris oluliselt nende rahu. A.O ei eita, et palava ilma tõttu oli korteri aken lahti, kuid kinnitab, et tema ja kaaslaste poolt väljendatud emotsioonid seoses jalgpalli vaatamisega ei saanud teisi oluliselt häirida. Samas on ta kiirmenetluse otsuse vormistamisel nõustunud, et kuna aken oli lahti, siis kostis lärm ka tänavale (tl 26-27). Riigikohus on oma varasemas praktikas asunud seisukohale, et väärteona on võimalik käsitleda tegusid, millega ilmselget rikutakse avaliku korra sisuks olevaid norme ja reegleid (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-10203). Käesolevas asjas on tunnistajad K.T ja A.V selgitanud, et A.O korterist kostev karjumine ja vali muusika häiris nende rahu pikema aja vältel ja seda kellaaega valimata. Ka on K.T andnud ütlusi seoses sellega, kuidas A.O teda avalikult sõimas. Kuigi A.O on väitnud, et tunnistaja K.T`e ütlused on ebausutavad seetõttu, et ta ei ela nende majas, ei veena see väide kohut hindama K.Te ütlusi ebausaldusväärseteks. A.O avalikku häirivat käitumist, sealhulgas tunnistaja K.Te sõimamist, on tunnistanud ka samas majas elav A.V. A.O on seadnud antud tunnistajate ütlused kahtluse alla, kuid jääb selgusetuks, miks peaksid eelpoolnimetatud tunnistajad andma tegelikkusele mittevastavaid ütlusi. Ainuüksi A.O subjektiivne hinnang teiste inimeste mittehäirimise kohta ei ole tõsiseltvõetav. Tunnistajad MMi ja HS on andnud 26.juuni päeval toimunu kohta osaliselt vastuolulisi ütlusi ega mäleta täpselt, mis korteris toimus. Samas ei ole nende tunnistajate ütlustega välistatud A.O-le süükspandav tegevus, nad on rääkinud 26.06.2016 õhtusest jalgpalli vaatamisest ning selgusetuks jääb, millel põhineb nende arvamus, et jalgpallile häälekas kaasaelamine ei saanud teisi inimesi häirida. Eeltoodust lähtudes loeb kohus usaldusväärseteks kohaselt pärast toimunut antud tunnistajate K.T`e ja A.V ütlusi, mis on ka kokkulangevad ning leiab, et tõendeid kogumis hinnates on tõendamist leidnud A.O poolt avaliku korra rikkumine
3. Karistuse määramisel on aluseks isiku süü. Väärteo kvalifitseerimisel
lg 1 järgi on piisav selle toimepanemine ettevaatamatusest, seega on A.O toime pannud teo, mis vastab
lg 1 järgi sätestatud süüteokoosseisule, tema poolt toimepandud teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse määramisel tuleb arvestada nii karistust kergendavaid kui ka raskendavaid asjaolusid, mida kohus ei ole tuvastanud.
Rahatrahv on määratud sanktsiooni maksimaalses määras põhjendusega, et menetlusalust isikut on karistatud varasemalt 2 4-16-5382 samalaadsete rikkumiste eest, samuti arvestades toimepandud tegu pikema aja vältel. Kohtu arvates vastab kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus A.O süü suurusele. 4. Seega on kohtu arvates tõendamist leidnud, et A.O rikkus korrakaitseseaduse (KorS) § 55 lg 1 p 2, § 56 lg-te 1 ja 2 nõudeid ning teda on põhjendatult karistatud
Karistus on määratud pädeva kohtuvälise menetleja poolt, väärteo menetlemisel on järgitud väärteomenetlusõigust ning õigesti kohaldatud karistuse kohaldamise aluseid, mistõttu tuleb jätta muutmata A.O-le mõistetud karistus. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 132 p-st 1, §-dest 133-135 leiab kohtunik, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. Ingrid Niinemägi Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.