lg 1 p 1 järgi; H.J süüdistuses
lg 1 p 1 järgi Prokurör Natalia Duškina Süüdistatav Konstantin Krõssov, isikukood: 38705040300, Eesti kodanik, keskeriharidusega, emakeel vene keel, elukoht XXXX, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud 04.08.2016.a Harju Maakohtu otsusega
lg 1; § 255 lg 1; § 209 lg 2 p 1 järgi vangistusega 2 aastat 11 kuud 27 päeva tingimisi katseajaga 3 aastat 6 kuud, katseaja algus 04.08.2016. Tõkend – elukohast lahkumise keeld (kahtlustatavana kinnipeetud 03.-04.04.2016) H.J , isikukood: XXX, Eesti kodanik, keskeriharidusega, emakeel vene keel, elukoht XXXX, töökoht XXXX OÜ, varem kriminaalkorras karistatud 03.03.2014.a Harju Maakohtu otsusega
järgi vangistusega 1 kuu 28 päeva tingimisi katseajaga 3 aastat, katseaja lõpp 02.03.
lg 1 p 1 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 6 kuud.
lg1 alusel arvestada karistusaja hulka Konstantin Krõssovi vahi all viibitud aeg, s.o. 0304.04.16, s.o. 2 päeva, seega ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 5 kuud ja 28 päeva vangistust.
04.08.2016 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistust (2 aastat 11 kuud ja 27 päevavangistust) ning liitkaristuseks eest mõista 3 aastat 2 kuud ja 27 kuud vangistust.
lg 1 ja lg 3 alusel jätta mõistetud vangistus 3 aastat 2 kuud 27 päeva tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui Konstantin Krõssov ei pane 3-aastase 6 - kuulise katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda 04.08.2016. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 2. Süüdi tunnistada H.J
lg 1 p 1 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 6 kuud.
lg1 alusel arvestada karistusaja hulka Konstantin Krõssovi vahi all viibitud aeg, s.o. 0304.04.16, s.o. 2 päeva, seega ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 5 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg.2 ja 64 lg.1 alusel suurendada mõistetud karistust 03.03.2014 Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa - 1 kuu 28 päeva- võrra, mõistes liitkaristuseks 7 kuud 26 päeva vangistust.
lg.1,2,3,4 alusel asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, arvestades, et vangistusele ühele päevale vastab üks tund ÜKT-d, seega kandmisele kuulub 236 tundi ÜKT-d, mille tegemise tähtajaks määrata 18 kuud. Määrata H.J üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Määrata, et üldkasuliku töö tegemise ajal on H.J kohustatud järgima
Elama kohtu määratud alalises elukohas XXXX;
lg 1 p 1 ettenähtud kuriteo, s.o pani toime avaliku korra raske rikkumise ja avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise vägivallaga. Antud kriminaalasja raames H.J´it süüdistatakse avaliku korra raskes rikkumises ja avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumises vägivallaga grupis koos Konstantin Krõssoviga, mis seisnes selles, et 03.04.2016 ajavahemikus kella 07.00-st kella 08.00-ni aadressil Läänemere tee 30 asuvas baaris „Kolin“, H.J lõi ühe korra ühes lauas vastas istuvale kannatanule XXXX rusikaga vastu nägu, pärast mida haaras kannatanut ja tõmbas teda laua tagant välja. Kui kannatanul õnnestus hoida H.J kinni, tuli nende juurde Konstantin Krõssov ja lõi kannatanule ühe korra jalaga vastu nägu. Kui pärast seda lööki haaras kannatanu näost kinni, tõusis H.J püsti ja koos K.Krõssoviga lõi kannatanule korduvalt jalgadega vastu keha, mille tagajärjel tekkisid kannatanul näole ja kaelale kriimustused ja hematoomid. Samuti teda kahtlustatakse selles, et et et 03.04.2016 kell 08.49 aadressil Läänemere tee 30 asuvas baaris „Kolin“, lõi ta kannatanule XXXX korduvalt rusikaga vastu nägu, millega tekitas kannatanule füüsilist valu. Oma tegudega H.J rikkus Korrakaitseseaduse § 55 p 1 nõudeid, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt. Korrakaitseseaduse § 54 kohaselt on avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Seega H.J pani oma tahtliku tegevusega toime
lg 1 p 1 ettenähtud kuriteo, s.o pani toime avaliku korra raske rikkumise ja avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise vägivallaga. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: puudub, kuna kannatanud loobusid tsiviilhagi esitamisest Karistuse liik ja määr: -4- 1. Süüdistatav Konstantin Krõssov, süüdistatava kaitsja ja prokurör sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt prokurör taotleb kohtus Konstantin Krõssov süüdi tunnistada
lg 1 p 1 järgi ja karistada teda vangistusega 6 kuud.
03-04.04.16, s.o. 2 päeva, seega karistuseks lugeda 5 kuud ja 28 päeva vangistust.
04.08.2016 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistus (2 aastat 11 kuud ja 27 päevavangistust) ning liitkaristuseks kohtuotsuste kogumi eest mõista 3 aastat 2 kuud ja 27 kuud vangistust. Antud karistus vastavalt
lg-le 1 ja lg-le 3 jätta süüdimõistetu suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane temale kohtu poolt määratud 3-aastase 6 - kuulise katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaeg hakkab kulgema alates 04.08.2016. 2. Süüdistatav H.J, süüdsitatava kaitsja ja prokurör sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt prokurör taotleb kohtus H.J süüdi tunnistada
§ § 263 lg 1 p 1 järgi ja karistada teda vangistusega 6 kuud.
03-04.04.16, s.o. 2 päeva, seega karistuseks lugeda 5 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg.2 ja 64 lg.1 korras suurendada mõistetud karistus 03.03.2014 Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa - 1 kuu 28 päeva- võrra, mõistes liitkaristuseks 7 kuud 26 päeva vangistust.
lg.1,2,3,4 korras asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, arvestades, et vangistusele ühele päevale vastab üks tund ÜKT-d, seega kandmisele kuulub 236 tundi ÜKT-d, mille tegemise tähtajaks määrata 18 kuud. Määrata H.J üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Määrata, et üldkasuliku töö tegemise ajal on H.J kohustatud järgima
lg.1 p 1-6 ettenähtud kontrollnõuded ja kohustused: Kohtuistungil jäid süüdistatavad Konstantin Krõssov ja H.J sõlmitud kokkuleppe juurde. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatavad nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Samuti on neile selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral on neil kohustus tasuda riigituludesse menetlukulud – sundraha, määratud kaitsja tasu. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatavad on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel Konstantin Krõssov tuleb süüdi tunnistada
lg 1 p 1 järgi; H.J tuleb süüdi tunnistada
Konstantin Krõssovilt kuulub välja mõistmisele määratud kaitsja tasu 120 eurot. Kuivõrd süüdistatavalt on juba varasema kohtuotsusega sundraha välja mõistetud, ei kuulu see väljamõistmisele. H.J-ilt kuulub välja mõistmisele sundraha summas 645 eurot, määratud kaitsja tasu 144 eurot. Süüdistatavad esitasid taotluse menetluskulude ositi tasumiseks, kuivõrd nende tasumine ühe kuu jooksul ei ole võimalik. Prokurör nõustus taotlusega. Kohus asub seisukohale, et esitatud taotlus kuulub rahuldamisele. Süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude -5- vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1110-13 p 7, määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Kohus juhindub KrMS § 180 lg.1; § 189 lg.3; § 248 – 249; § 306; §310; § 311, § 313 sätetest. Piret Liivo Kohtunik /Allkirjastatud digitaalselt/ -6-
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.