← Eesti

1-16-183/31

Obsah (5)§ 169§ 73§ 65§ 69§ 75

1-16-183 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. september 2016, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-183 Kohtukoosseis Eesistuja Pavel Gontšarov, l

§ 169järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 29.

märtsi

  1. a otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Kaitsja Süüdistatava R.M-i kaitsja vandeadvokaadi abi Silver Reinsaar Prokuratuur, esindaja ringkonnaprokurör Ainar Koik Ainar Koik R.M Isikukood XXX, elukoht XXX, varasemalt kriminaalkorras karistatud ühel korral Harju Maakohtu
  2. oktoobri
  3. a otsusega

§ 169

järgi vangistusega kaks kuud, mis jäeti

§ 73

lg 1 alusel täitmisele pööramata katseajaga kolm aastat Vandeadvokaadi abi Silver Reinsaar Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus Prokurör Süüdistatav RESOLUTSIOON

  1. Jätta Harju Maakohtu
  2. märtsi
  3. a kohtuotsus R.M-i kriminaalasjas muutmata ja kaitsja ning prokuröri apellatsioonid rahuldamata.
  4. Mõista R.M-ilt Eesti Vabariigi kasuks 264 (kakssada kuuskümmend neli) eurot määratud kaitsjale vandeadvokaadi abi Silver Reinsaarele apellatsioonimenetluses makstud tasu katteks. Summa tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele kas Swedbank AS-is (a/a EE502200221014193355), AS-is SEB Pank (a/a EE351010052031000004), Danske Bank AS Eesti filiaalis (a/a EE873300333499990003) või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis (a/a EE401700017002872300). Summa tasumiseks vajalik viitenumber edastatakse eraldi makseinfos. Selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik. Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates. Edasikaebe kord Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel oli võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus
  5. R.M-ile esitati süüdistus

§ 169lg 1 järgi selles, et tema, olles Tallinna Ringkonnakohtu 30.

septembri

  1. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-0-11043 kohustatud maksma igakuiselt oma alaealise tütre AM (B, isikukood XXXXXXXXXXX) ülalpidamiseks elatist summas 7000 krooni (s.o 447 eurot 38 senti) kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni, hoidub alates
  2. a novembrist elatise maksmisest kõrvale. Elatise maksmisest kõrvalehoidumine on kuritahtlik, s.t on toimunud süstemaatiliselt enam kui nelja aasta vältel. R.M-i makstav elatis jäi ainsa erandiga kohtumäärusega kohustatust enam kui neli korda väiksemaks ja perioodil
  3. a novembrist kuni
  4. a juunini laekus temalt tütre kasuks vaid ühel korral mõnekümne euro suurune summa.
  5. R.M-i varaline seis võimaldab elatise maksmist, mida kinnitavad talle kuuluv osalus kasumlikus äriühingus OÜ , kaks talle kuuluvat sõiduautot Eestis ning kinnisvara Vene Föderatsioonis Novgorodi oblastis. Selle vara realiseerimiseks ja oma tütre kasuks elatise maksmisel pole süüdistataval olnud mõjuvaid takistusi. Ta pole seadnud endale prioriteediks elatise maksmise kohustuse võimalikult suures ulatuses täitmist, vaid on järjekindlalt ja süstemaatiliselt jätnud elatise maksmata. Elatise maksmine toimus vaid kohtutäituri kaudu, kuid tasutud on kohtuotsusega määratust kordades väiksemad summad. Selle tulemusena ületab elatisraha võlgnevus kolmkümmend tuhat eurot. Maakohtu otsus
  6. Harju Maakohtu
  7. märtsi
  8. a otsusega tunnistati R.M süüdi

§ 169

lg 1 järgi ja teda karistati vangistusega neli kuud.

§ 65lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Harju Maakohtu 27.

oktoobri 2011. a otsusega kohtuasjas nr 1-11-10857 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o vangistus 2 kuud. R.M-ile mõisteti liitkaristusena vangistus kuus kuud.

§-de 73 lg 4 ja 69 lg 1 alusel asendati R.M-ile mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus kuus kuud, s.o ükssada kaheksakümmend päeva üldkasuliku tööga sada kaheksakümmend tunni ulatuses.

§ 69

lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemiseks ühe aasta ja kahe kuu pikkune tähtaeg alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69

lg 4 alusel kohustati R.M üldkasuliku töö tegemise ajal, s.o ühe aasta ja kahe kuu jooksul, järgima

§ 75lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Kr

MS § 173 lg-te 1– 4, § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõisteti R.M-ilt riigituludesse menetluskuluna sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest kuussada nelikümmend viis eurot ja kaitsjatasu kohtulikul uurimisel osutatud õigusabiteenuse eest summas nelisada eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jäeti kaitsjatasu kohtulikul uurimisel osutatud õigusabiteenuse eest summas 265 eurot 53 senti riigi kanda. 2

(10)
  1. Maakohus põhjendas oma otsust järgmiselt. 4.
  2. Tallinna Ringkonnakohtu
  3. septembri
  4. a määrusega tsiviilasjas nr 2-07-11043 kinnitas kohus poolte kokkuleppe, mille kohaselt R.M kohustus alates
  5. oktoobrist 2009 tasuma alaealise lapse AM ülalpidamiseks elatist 7000 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni (tl 22). Harju Maakohtu
  6. oktoobri
  7. a kohtuotsusega tunnistati R.M süüdi ja teda karistati

§ 169

järgi selle eest, et tema, olles kohustatud Tallinna Ringkonnakohtu määrusega maksma igakuiselt elatist 7000 krooni oma alaealise lapse ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni, jättis selle kohustuse kuritahtlikult täitmata (tl 23-24). Seega on R.M kohustatud jõustunud kohtulahendi alusel temale pandud kohustust täitma ja teda on ka varasemalt selle kohustuse eiramise eest karistatud. 4.

  1. R.M ei ole alates
  2. a novembrist täitnud kohtuotsusega pandud kohustust täies mahus, elatisraha on makstud vaid mõnel korral ning sedagi kohtutäituri kaudu. Kohtutäituri Risto Seppa abi ÕK vastusest päringutele nähtub, et täiteasja 027/2009/6451 (elatise võlgnevus) raames on täitur sissenõudjale kandnud 622 eurot 43 senti (
  3. aprillil 2014 - 87 eurot 55 senti,
  4. aprillil 2015 - 92 eurot 68 senti,
  5. mail 2015 - 110 eurot 55 senti,
  6. juunil 2015 - 110 eurot 55 senti,
  7. juulil 2015 - 110 eurot 55 senti,
  8. augustil 2015 110 eurot 55 senti).
  9. augusti
  10. a seisuga oli R.M-i elatise võlg 32 397 eurot 57 senti. Seoses täiteasjaga on kohtutäitur arestinud võlgniku pangakontod ja seadnud keelumärke temale kuuluvale äriühingu osale ning sõidukitele (tl 75-81), mida kinnitavad ühtlasi R.M-i kohtuistungil antud ütlused, väljavõte Äriregistri teabesüsteemist (tl 2543) ning Maanteeameti vastus päringule (tl 63-69). 4.
  11. Süüdistatava kohtuistungil antud ütluste kohaselt maksis ta elatist oma võimete kohaselt. Samas nähtub tõenditest, et kõik laekumised toimusid kohtutäituri kaudu. Juhul, kui süüdistatav oleks täitnud temal lasuvaid kohustusi olemasolevate võimaluste piires, oleks ta seda ka igakuiselt võimaluste piires teinud, kandes igakuiselt vabatahtlikult kontole rahalisi vahendeid, millega oleks näidanud seda, et ta soovib temal lasuvaid rahalisi kohutusi tasuda ning teeb seda ka võimaluste piires. 4.
  12. Süüdistatava igakuiseid sissetulekuid hinnates lähtus kohus lisaks süüdistatava enda ütlustele ka töötukassa andmetest ning Sotsiaalkindlustusameti vastusest. Töötukassa andmetel on süüdistatav olnud töötuna arvel
  13. aprillist 2011 kuni
  14. juulini 2012;
  15. juulist 2012 kuni
  16. märtsini 2013 ning
  17. augustist 2014 kuni
  18. detsembrini
  19. Selle aja jooksul ei ole talle rahalisi väljamakseid tehtud (tl 70-71). Sotsiaalkindlustusameti vastusest järelepärimisele nähtub, et R.M-ile maksti sotsiaaltoetusi alates
  20. a juunist kuni
  21. a augustini kogusummas 834 eurot 95 senti ja pensioni alates
  22. a juulist kuni
  23. a augustini kogusummas 2828 eurot 98 senti (tl 72-73). Süüdistatav ise on väitnud oma igakuiseks sissetulekuks 220-250 eurot, mille moodustab pension summas 175 eurot ning ülejäänud osas juhutööde (lumekoristuse või vanametalli korjamisega) eest saadud tulu. Seega kriminaalasjas kogutud ja kohtus uuritud tõendite pinnalt ei ole süüdistatava ametlikud sissetulekud olnud piisavad elatisraha täies mahus maksmiseks. 4.
  24. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistataval tuvastatud
  25. juunil 2014 töövõimetus 50% ulatuses (üldhaigestumine) ja keskmine puue kestvusega
  26. maist 2014 kuni
  27. maini 2017 (tl 104-108). Süüdistatavale ei ole määratud töövõimetust 100 % ulatuses, seega on ta võimeline siiski osaliselt tööd tegema ning seda ilmselt ka rohkem kui kolm päeva kuus. Kohus nõustus prokuröriga, et R.M-ile saab ette heita seda, et ka enne töövõimetuse tuvastamist ta tööd ei teinud ja elatist ei maksnud. Olukorras, kus isiku peamiseks probleemiks tööle asumisel on väidetavalt väga halb nägemine, on süüdistatav siiski enda ütluste kohaselt juhtinud elukaaslase sõidukit ning kannatanu on teda näinud erinevaid sõidukeid juhtimas. Kohus nõustus prokuröriga, et R.M ei ole tuvastatud 3

(10)rasket või sügavat puuet. Keskmine puue reeglina inimesel töö tegemist, palga teenimist ega palgast elatise tasumist ei takista. 4.
  2. juulil 2014 esitas R.M Harju Maakohtule hagi AB vastu elatise vähendamiseks. Nimetatud tsiviilasi nr 2-14-55028 on Harju Maakohtu menetluses (tl 74). Kohtule jäi selgusetuks, miks süüdistatav ei esitanud hagi elatisraha vähendamiseks varem, kui tema enda ütluste kohaselt sai ta aru juba
  3. aastal, et ta ei ole võimeline elatist maksma. Süüdistatav on esitanud väite, et tal ei olnud hagi esitamiseks rahalisi vahendeid. Nii süüdistatava enda kui ka kannatanu ütlused kinnitavad, et teda esindab käesoleval ajal tsiviilmenetluses süüdistatava endise firma XXX pankrotihaldur. Kohus juhib tähelepanu, et lisaks sõprade ja tuttavate abile on võimalik tsiviilmenetluses taotleda ka riigiõigusabi. 4.
  4. Süüdistatavale R.M-ile kuulub Novgorodi oblastis Valdai rajoonis XXX külanõukogus XXX külas järgnev kinnisvara: elumaja koos majandushoonetega (172,6m2), maatükk (1477m2) ja maatükk (1485m2). Vene Föderatsiooni Valdai Rajooni Siseasjade ministeeriumi osakond on ühtlasi esitanud väljavõtte, mis sisaldab kõikide Venemaa territoriaalsete organite registrite andmeid ühtsest riiklikust registrist ning käsitleb õigusi kinnisvarale ja sellega tehtavatele tehingutele ning nimetatud väljavõtte kohaselt R.M-i nimele registreeritud kinnisvarale koormatisi pole seatud (tl 44-62). Teisalt on R.M-ilt välja nõutud Vene Föderatsiooni maksu- ja riigilõivuseaduse alusel
  5. detsembril 2015 70687,65 rubla, 22 850 rubla, 2965,13 rubla ja 980 rubla. Kaitsja juhtis siinkohal kohtu tähelepanu sellele, et teatised on väljastatud pärast seda, kui Riigiprokuratuur sai oma vastuse Venemaalt, ning leiab, et Venemaal asuv kinnisvara on küll iseenesest olemas aga seda ei saa realiseerida. Süüdistatava ütluste kohaselt on ta Venemaal asuvat kinnisvara püüdnud müüa alates
  6. aastast, kuid tulutult. Kohus nõustub, et maksuvõlgadega kinnisvara realiseerimine võib olla raskendatud, samas ei saa seda lugeda müümist välistavaks asjaoluks. Samuti oleks süüdistatav võinud juba
  7. aastal, kui teda tabas teadmine, et ta ei ole võimeline elatisraha maksma, asuda endale kuuluvat kinnisvara müüma. Seda enam, et tegemist on kinnisvaraga, mida isik ei kasuta elamispinnana ega muul otstarbel ning mille tühjalt seismine toob kaasa süüdistatavale lisakohustusi. Kohtueelses menetluses eitas isik kinnisvara olemasolu Venemaal ehk selles osas andis süüdistatav vastuolulisi ütlusi, mis annab alust arvata, et süüdistatav püüab näidata end majanduslikus mõttes halvemal järjel kui ta seda tegelikult on. Seda ilmestab ka asjaolu, et süüdistatav on temale kuulunud sõidukid realiseerinud Kuusakoskis vahetult enne kohtutäituri poolt keelumärke seadmist ning sellest saadud rahast ei ole elatist makstud. Eeltoodut arvestades nõustub kohus prokuröriga, et süüdistataval kuulus ning kuulub ka hetkel piisavalt vara, mida saaks elatisnõude vähemalt osaliseks hüvitamiseks realiseerida, kuid R.M on oma käitumisega kinnitanud, et tema enda põhimõtteline valik on senini olnud elatist lihtsalt mitte maksta. 4.
  8. Süüdistatav ei ole teinud mõistlikke jõupingutusi oma varalise seisundi parandamiseks määrani, mis võimaldaks tal täita elatise maksmise kohustust võimalikult suures ulatuses. Käesoleval juhul on süüdistatava initsiatiiv omale jõukohase töökoha leidmisel olnud väike ning ta on kohtueelses menetluses püüdnud oma vara varjata. Samuti juhib kohus tähelepanu, et süüdistatav on tasunud kohtuotsusega välja mõistetud elatist väiksemas ulatuses kui tema varaline seisund seda võimaldaks. Käesolevas kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et süüdistatav ei ole kordagi vabatahtlikult elatist maksnud, temale kuuluvat kinnisvara pole ta pidanud vajalikuks elatise maksmise kohustuse täitmiseks realiseerida, samuti muu vara (sõidukite) müümisel saadud tulu ta elatise maksmiseks ei kasutanud ning kokkuvõttes on üksnes kohtutäituri abil maksnud elatist harva ning seda ka vähemalt neli korda väiksemas summas kui kohtuotsusega ette on nähtud. Ka süüdistatav ise on tunnistanud, et ta ei ole elatisraha täies määras maksnud. Seega leiab kohus, et kuna kohustatud isik ei teinud mõistlikke jõupingutusi oma varalise seisundi parandamiseks määrani, mis võimaldaks tal 4
(10)elatise maksmise kohustust võimalikult suures ulatuses täita ja on korduvalt püüdnud näidata end majanduslikult vähem kindlustatuna ning tööalaselt abitumana kui ta seda tegelikult on, siis on tegemist elatise maksmisest kuritahtliku kõrvalehoidumisega. 4.
  1. Lisaks eelnevale on vaja tuvastada, kas kohustatud isik rikkus elatise maksmise kohustust süstemaatiliselt või pikema aja vältel. Praeguses asjas heidetakse isikule elatise maksmata jätmist ajavahemikus
  2. oktoobrist 2011 kuni
  3. märtsini 2016, s.o enam kui nelja aasta vältel. Selle aja jooksul on tasutud kokku 622 eurot ja 43 senti, mis on niivõrd väike summa, mille eest ei ole võimalik lapsele mitte midagi soetada ega last ülal pidada ning see summa ei ulatu ka ühes kuus maksmisele kuulunud poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale. Samuti näitab süstemaatilisust seegi, et juba varasemalt ei ole süüdistatav elatisraha maksmise kohustust täitnud. R.M-i võlgnevus
  4. augusti
  5. a seisuga moodustas kokku 32 397 eurot 57 senti, mis on kohtu hinnangul väga suur summa. Eeltoodu annab aluse lugeda tõendatuks R.M-i poolt elatise maksmise kohustuse rikkumise süstemaatiliselt ja pikema aja vältel ning suures ulatuses. Kohus leiab, et kriminaalmenetluses koosatud menetlusdokumendid iseloomustavad süüdistatavat kui isikut, kes oma käitumisega näitab süsteemset allumatust kehtestatud korrale ja jõustunud kohtuotsusega pandud kohustustesse ning oma järjekindlat õigusvastast suhtumist lapsevanema kohustusse oma last ülal pidada. 4.
  6. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus süüdistatava käitumises ei tuvastanud. Seega R.M , hoidudes teadvalt kõrvale oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest, pani toime

§ 169järgi kvalifitseeritava kuriteo.

  1. Isikule mõistetud karistust põhjendas kohus järgmiselt. 5.
  2. Kuivõrd isikule etteheidetava teo toimepanemine seisneb suurte rahaliste kohustuste täitmata jätmises, asus kohus seisukohale, et süüdistatava suhtes ei ole võimalik rahalist karistust kohaldada. Rahalise karistuse mõistmine tähendaks seda, et kannatanu langeb varasemast veelgi halvemasse olukorda, sest süüdistataval tekiks tema süüdimõistmise ja rahalise karistusega karistamisega konkureeriv rahaline kohustus. Lisaks tuleb arvestada sellega, et kuna kõrvalehoidumine elatise tasumisest tähendab enamasti pikaajalist elatise tasumata jätmist, on süüdistataval ka suured võlgnevused. Sellest tulenevalt jääks ka rahalise karistuse mõju väheseks ega oleks ka täidetav ning karistuse eesmärki poleks võimalik saavutada. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada karistust, mis on seotud isiku vabaduse piiramisega. 5.
  3. Süüdistatavat on varasemalt kriminaalkorras karistatud samalaadse teo toimepanemise eest. Käesoleva kohtuotsusega on tuvastatud, et R.M on kuritahtlikult ja teadlikult jätnud elatise maksmise kohustuse täitmata pikema aja vältel. Selline süüdistatava käitumine väljendab kohtu veendumuse kohaselt süüdistatava üleolevat suhtumist oma kohustustesse ja õiguskorda ning oma lapse heaolusse, mis on kogumis süüd suurendavaks asjaoluks õiguskorra kaitsmise huvisid silmas pidades. Samas on siiski õnnestunud R.M-ilt elatisraha osaliselt kinni pidada, kuid seda oluliselt väiksemates summades kui kohtuotsusega oli määratud ning süüdistatav on lubanud võimaluse korral oma kohustusi täitma hakata, kuid andmed nende kohustuste kohase täitmise kohta kohtul puuduvad. Seejuures on ta selliseid lubadusi andnud ka eelmise kriminaalmenetluse raames, kuid lubadusteks on need jäänudki ja süüdistatav ei ole oma lubadusi täitma hakanud. Seadusandja mõtte kohaselt ei ole tegemist kuriteoga, mis oleks suure ühiskonnaohtlikkusega. Seetõttu, arvestades süü suurust ja teo toimepanemise tehiolusid, peab kohus võimalikuks mõista siiski karistus alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, kuid seda siiski eelmist karistust ületavas määras. 5

(10)5.3. Kuivõrd aga süüdistatavale etteheidetav tegu pandi toime eelmise kohtuotsusega määratud katseajal, siis tuleb mõistetavale karistusele

§ 65

lg 2 alusel liita eelmise kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata vangistus täies ulatuses. Mõistetava karistuse täitmisele pööramine ei ole otstarbekas ning mõistetava vangistuse võib asendada üldkasuliku tööga. Vangistuse täitmisele pööramine seaks süüdistatava olukorda, kus rahalised kohustused samal ajal suureneksid ja süüdistatav jääks ilma igasugusest võimalusest leida töökoht, saada sissetulekut ning asuda lõpuks oma kohustust alaealise lapse eest täitma. Samuti on süüdistatav ise nõustunud karistuse asendamisega üldkasuliku tööga. Kaitsja apellatsioon

  1. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja R.M-i õigeksmõistmist. Kaitsja põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 6.
  2. Isiku vastutus ei sõltu mingil viisil sellest, kas ta esitas elatise vähendamise hagi, sest kohus peab kriminaalasjas hindama isiku maksevõimekust sisuliselt. 6.
  3. Süüdistuses sisustatakse elatise maksmata jätmine kuritahtlikkust sellega, et R.M-ile kuulub osa OÜ-s P, kaks sõiduautot ja Venemaal asuv kinnisvara. Seega kui kohtuliku uurimise tulemusena jõutakse järeldusele, et nende esemete abil ei ole tegelikult võimalik elatist maksta, tuleb isik õigeks mõista. 6.
  4. R.M-ile kuuluv osalus äriühingus OÜ P ei hõlbusta mingilgi viisil elatise maksmist, sest tema osaluse suurus on üksnes 8%. Vähemusosanikuna ei ole tal tegelikku võimalust mõjutada äriühingu tegevust või saada dividende või palgatulu. R.M-ile kuuluv osa arestiti juba enne süüdistuses nimetatud perioodi, mistõttu ei ole ta saanud seda ka võõrandada. 6.
  5. Kohtuotsuses viidatud sõidukid on R.M võõrandanud juba oluliselt enne süüdistuses nimetatud perioodi, mistõttu alusetu on kohtu väide, et see toimus vahetult enne keelumärgete seadmist. Seejuures on isikut juba karistatud sel ajal elatise maksmata jätmise eest, mistõttu ei saa talle autode müügist saadud vahendite elatise maksmiseks kasutamata jätmist ette heita. Süüdistuses nimetatud sõidukite võõrandamise teel sissetuleku saamiseks puudus R.M süüdistuses nimetatud perioodil sisuline võimalus. 6.
  6. Venemaal asuva kinnisvara osas on süüdistatav andnud ütlusi selle kohta, et viidatud objektid pandi müüki kuni
  7. aastani, kuid võõrandamine ei ole õnnestunud vara halva seisukorra, perspektiivitu asukoha ja maksevõlgnevuste tõttu. Lapse huvides ei pruugi olla vara realiseerimine. Kannatanu andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et AM-l oleks võimalik Venemaal tasuta õppida, kui talle kuuluks selles riigis kinnisvara, mistõttu vara müük ei ole elatise maksmise eesmärgil põhjendatud. Maksevõlgnevuste olemasolu võib takistada vara müümist ka sisuliselt. Samuti ei ole teada, kas prokuratuuri esitatud tõenditest ilmnevad ka tegelikult kõik kinnistutega seotud koormatised. R.M-i kohtueelses menetluses antud ütlused avaldati vaid kohtuistungil antud ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks, mistõttu ei saanud maakohus tuvastada vara varjamist kohtueelses menetluses. 6.
  8. PkS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enda tavalist ülalpidamist. Kohtupraktika kohaselt tuleb arvestada ka teise vanema majanduslikku olukorda. R.M-i puhul on täidetud PkS § 102 lg-s 2 sätestatud alused, s.o töövõime osaline kaotus seoses tuvastatud puudega. Harju Maakohtu
  9. mai
  10. a otsusega võeti arvesse isiku rasket majanduslikku olukorda ja vähendati Tallinna Ringkonnakohtu
  11. septembri
  12. a määrusega tsiviilasjas nr 2-07-11043 6

(10)väljamõistetud elatist alates
  1. juulist 2014 poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärani. 6.
  2. R.M-i töövõime on oluliselt alanenud seoses tema nägemisvaegusega, mida ta kompenseerib prillide ja luubiga. See ei takista samas sõiduki juhtimist, sest kaugele näeb isik hästi. Tulenevalt KrMS §-st 268 ei ole aga põhjendatud töö otsinguid puudutav etteheide, sest süüdistusaktis ei ole elatise maksmata jätmist sisustatud väitega, et R.M ei otsi endale töökohta.
  3. Kaitsja esitas tasu taotluse, mille kohaselt kulutas ta kohtulikuks menetluseks ettevalmistamiseks 3 tundi, s.o 120 eurot, millele lisandub käibemaks 24 eurot, s.t kokku 144 eurot. Prokuröri apellatsioon
  4. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni prokurör, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist isikule mõistetud karistuse osas ja uue karistuse mõistmist, põhjendades seda mõistetud karistuse alusetu leebusega ja mittevastavusega süüdistava isikule. Prokuröri hinnangul jättis maakohus arvesse võtmata asjaolu, et tegemist on korduvalt sama teo eest karistatud isikuga, kellele ei ole varasem karistus sama teo eest avaldanud mingisugust mõju. R.M ei ole teo toimepanemist tunnistanud ja puuduvad ka muud karistust kergendavad asjaolud. Seetõttu ei ole karistuse mõistmine alla keskmist määra põhjendatud. Prokurör taotleb karistada süüdistatavat

§ 169

järgi kaheksa kuu pikkuse vangistusega.

§ 65

lg 2 ja § 73 lg 4 mõista talle liitkaristus kümme kuud vangistust, mis pöörata täitmisele. Kaitsja täiendavad seisukohad prokuröri apellatsioonile

  1. Kaitsja palub jätta prokuröri apellatsiooni karistuse osas rahuldamata, põhjendades seda järgmiselt. 9.
  2. Isiku süü suuruse hindamisel tuleb arvestada, et tulenevalt tsiviilasjas tehtud maakohtu otsusest on isiku elatise võlgnevus oluliselt väiksem, kui süüdistuses ja maakohtu otsuses märgitu. Arvesse tuleb võtta ka teise vanema arvestatavat sissetulekut, mis ületab oluliselt süüdistatava oma. Seega ei ole AB pandud teo toimepanemise tulemusena raskesse majanduslikku olukorda. R.M tuvastatud töövõimetus 50% ulatuses piirab olulisel määral isiku võimalusi leida endale sobivat töökohta. 9.2.

§ 169

eesmärk on tagada lapsele elatise maksmine, millise eesmärgi saavutamiseks on oluline võimaldada isikul teha tööd ja teenida sissetulekut. Isikule mõistetud vangistuse täitmisele pööramisega ei ole võimalik seda eesmärki saavutada.

  1. Kaitsja esitas tasu taotluse, mille kohaselt seisukohtade koostamiseks kulus tal 2,5 tundi, s.o 100 eurot, millele lisandub käibemaks 20 eurot, s.t kokku 120 eurot.
  2. Samuti esitas kaitsja ringkonnakohtule
  3. augustil 2016 Harju Maakohtu
  4. mai
  5. a otsuse, millega muudeti Tallinna Ringkonnakohtu
  6. septembri
  7. a määrust tsiviilasjas nr 2-07-11043 väljamõistetud elatise suuruse osas ja mõisteti R.M-ilt AB kasuks igakuine elatis alates
  8. juulist 2014 summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale kuni AB täisealiseks saamiseni. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT 12.

§ 169

loeb kuriteoks vanema teadva kõrvalehoidumise oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele või täisealiseks saanud, kuid abi vajavale töövõimetule lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest. Kuni 1. jaanuarini 2015 kehtinud redaktsioonis kasutas

§ 169mõistet „kuritahtlik kõrvalehoidumine“. 7

(10)12.1. Riigikohtu praktikas on kuritahtlikuks kõrvalehoidumiseks peetud eeskätt olukordi, kus kohustatud isik ei maksa lapsele tähtaegselt elatist, vaatamata sellele, et tal on selleks piisavalt vara ja ei ole mõjuvaid põhjuseid, mis takistaksid makse tegemist; kohustatud isik maksab kohtuotsusega välja mõistetud elatist väiksemas ulatuses kui tema varaline seisund seda võimaldaks või kohustatud isik ei tee mõistlikke jõupingutusi oma varalise seisundi parandamiseks määrani, mis võimaldaks tal elatise maksmise kohustust võimalikult suures ulatuses täita. Lisaks eelmärgitule eeldab elatise mittemaksmise kuritahtlikkus kõigil juhtudel ka seda, et kohustatud isik rikuks elatise maksmise kohustust süstemaatiliselt või pikema aja vältel. Ebaolulised hilinemised elatise maksmisega ei ole käsitatavad elatise maksmisest kuritahtliku kõrvalehoidumisena

§ 169tähenduses.

(Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. septembri
  2. a otsus asjas nr 3-1-1-84-12, p 8). 12.
  3. Kriminaalkolleegium leiab, et ka alates
  4. jaanuarist 2015 toime pandud tegude puhul tuleb mõiste „kõrvalehoidumine“ sisustamisel pidada silmas, et elatise maksmine peab olema isiku jaoks objektiivselt võimalik näiteks seetõttu, et tal on selleks piisavalt vara, või ta saab teha mõistlikke jõupingutusi oma varalise seisundi parandamiseks. Lisaks tähendab kõrvalehoidumine seda, et isik paneb teo toime süstemaatiliselt või pikema aja vältel. Teo toimepanemine „teadvalt“ tähendab, et isik tegutseb seejuures otsese tahtlusega. Seega tuleb teo jätkuva karistatavuse hindamisel praegusel ajal kontrollida eeskätt seda, et isik pani teo toime otsese tahtlusega.
  5. Praeguses asjas tuleb perioodiks, mille puhul isikule heidetakse ette elatise maksmata jätmist, lugeda süüdistusest tulenevalt ajavahemikku alates
  6. novembrist kuni
  7. jaanuarini 2016 (s.o süüdistuse esitamiseni). Süüdistuse kohaselt seisneb elatise maksmisest kõrvalehoidumine selles, et R.M oli ja on selle aja jooksul igakuise elatise maksmiseks piisavalt vara tulenevalt temale kuuluvast osalusest kasumlikus äriühingus OÜ P, kahest sõiduautost ja Venemaal asuvast kinnisvarast. Selle vara realiseerimiseks ja maksete tegemiseks ei ole tal olnud takistusi. Süüdistatav ei ole seadnud endale prioriteediks elatise maksmise kohustuse võimalikult suures ulatuses täitmise, vaid jättis järjekindlalt ja süstemaatiliselt elatise maksmata. Elatise maksmine on toimunud vaid kohtutäituri kaudu sissetuleku kinnipidamise teel ja seda oluliselt väiksemas ulatuses, kui otsustatud Tallinna Ringkonnakohtu
  8. septembri
  9. a määrusega tsiviilasjas nr 2-07-
  11. Maakohus leidis, et süüdistus on tõendatud. Otsuses tuginetakse peamiselt sellele, et R.M-ile kuulub Venemaal kinnisvara ja sellele, et süüdistatav ei ole otsinud võimalusi täiendava sissetuleku saamiseks, kuigi tema tervis seda võimaldaks. Kaitsja apellatsioonis leitakse, et isiku süüdimõistmine ei ole põhjendatud. Järgmiselt käsitlebki ringkonnakohus maakohtu otsuses ja apellatsioonis esitatud väiteid, otsustamaks, kas R.M-i tegevuses esinevad

§ 169tunnused.

  1. Kriminaalkolleegium märgib, et süüdistusest nähtuvalt heidetakse seega R.M-ile ette seda, et tema varaline seisund võimaldaks elatise maksmist, kui ta realiseeriks talle kuuluvat vara, sh äriühingu osa, sõiduautod ja Venemaal asuvat kinnisvara. Samuti on süüdistuses märgitud, et R.M ei ole teinud pingutusi elatise kohustuse täitmiseks võimalikult suures ulatuses (ei ole seadnud elatise maksmist prioriteediks). Seega tuleb kindlaks teha, kas süüdistuses esitatud väited on leidnud tõendamist. 15.
  2. Maakohus ei ole otsuses käsitlenud isiku võimet täita oma kohustusi talle kuuluva äriühingu osa arvelt. Ringkonnakohus nõustub, et vähemusosaniku võimalused mõjutada äriühingu tegevust, samuti saada dividende või palgatulu on üldiselt piiratud. Samas on osaluse omandamine äriühingus siiski investeering, mida reeglina tehakse tulu teenimise eesmärgil. Süüdistatava maakohtu istungil antud ütluste kohaselt ei ole ta kunagi selle osaluse kaudu tulu teeninud, selgitamata samas, mis oli sel juhul vähemusosaluse omandamise 8

(10)eesmärk. Praegusel juhul on äriühingul kaks suurosanikku, kellest üks teine äriühing, ja süüdistatav (kd1 lk 26), mis viitab vähemalt kaudselt tõsiasjale, et süüdistataval on osaühingus olemas mõju, mis võimaldas tal üldse avalikult mittekaubeldava osa osta. Kriminaalkolleegium hinnangul ilmestab kirjeldatud olukord maakohtus isikule kuuluva kinnisvara näitel tuvastatud asjaolu, et süüdistatav püüab võimalikul suurel määral varjata enda varalisi võimalusi. 15.
  1. Puutuvalt isikule kuuluvatesse sõidukite müüki, nõustub ringkonnakohus, et kriminaalasjas ei ole tuvastatud, millal ja kas sõidukid võõrandati, ega ole välistatud, et see toimus enne süüdistuses nimetatud perioodi, mistõttu ei saa seda praeguses asjas süüdistatavale ette heita. 15.
  2. Samas nõustub ringkonnakohus maakohtu otsusega osas, mis puudutab R.M-ile kuuluvat Venemaal asuvat kinnisvara. Kriminaalasjas esitatud tõenditega on leidnud kinnitust, et süüdistatavale kuulub Vene Föderatsioonis arvestataval hulgal kinnisvara, millele ei ole seatud täiendavaid koormatisi. Süüdistatava väiteid, et seda kinnisvara on üritatud tulutult müüa kuni
  3. aastani, ei kinnita ükski asjas esitatud tõend (näiteks müügikuulutused vms). Tegemist on kinnisvaraga, mida isik ei kasuta elamispinnana ega muul otstarbel, mistõttu selle müümine ei põhjusta talle ebamõistlikke raskusi. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et esitatud maksuteatistest nähtub, et maksuvõlad puudutavad vaid aastaid 20142015, mis viitab sellele, et varasematel aastatel oli süüdistatav võimeline maksukohustust täitma. Kaitsja apellatsioonis esitatud väide, mille kohaselt kinnisvara müük ei ole põhjendatud, sest lapse huvides on selle säilitamine, on paljasõnaline, s est kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks elatise võla likvideerimise eesmärgil teinud korraldusi vara üleandmiseks AB-le või kavatseb seda teha tulevikus. Seega kinnitavad tõendid ringkonnakohtu hinnangul vaieldamatult, et süüdistatav saanuks maksta elatist talle kuuluva kinnisvara arvelt, realiseerides seda näiteks müügi teel või tagatisena kasutades. 15.
  4. Maakohtu hinnangul ei ole süüdistatav teinud mõistlikke jõupingutusi oma varalise seisundi parandamiseks määrani, mis võimaldaks tal elatise maksmise kohustust võimalikult suures ulatuses täita. Kaitsja leiab, et käsitledes isiku töövõimet ja tööotsinguid, väljus maakohus süüdistuse piiridest, rikkudes sellega KrMS § 268 nõudeid. Ringkonnakohus nõustub, et KrMS § 268 lg-te 1 ja 5 kohaselt toimub kriminaalasja kohtulik arutamine vaid süüdistusakti järgi ja kohus ei või tugineda faktilistele asjaoludele, mis oluliselt erinevad süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme asjaoludest. Nagu eespool märgitud, on süüdistus esitatud ka selles, et isik ei ole teinud piisavaid pingutusi (ei ole seadnud endale prioriteediks) elatise tasumiseks võimalikult suures ulatuses. Kuigi võib nõustuda kaitsjaga, et süüdistuse põhirõhk on selles märgitud süüdistatavale kuuluval varal, on siiski süüdistuse teksti pinnalt võimalik aru saada, et R.M-ile heidetakse ette ka seda, et ta ei ole otsinud võimalusi oma varalise seisundi parandamiseks. Tavapärane võimalus oma varalise seisundi parandamiseks on sissetuleku saamine töö tegemise kaudu. 15.
  5. Maakohtu istungil käsitleti ulatuslikult süüdistatava võimalusi oma varalise seisundi parandamiseks töö leidmise kaudu ja kaitsja esitas ka sellekohaseid vastuväiteid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et keskmine puue ei välista varasemalt edukalt ettevõtlusega tegelenud ja sissetulekut teeninud isiku puhul töökoha leidmist. Nägemispuue, mis võimaldab mootorsõiduki juhtimist, ei ole niivõrd ulatuslik, et takistada töö tegemist täielikult. Kaitsja apellatsioonimenetluses esitatud tsiviilkohtu otsusest, millele kaitsja ka ise tugineb, nähtub, et praegusel ajal (otsus on tehtud
  6. mail 2016) on süüdistataval töökoht ja sellest tulenevalt ka sissetulek olemas. Süüdistatav ei ole esitanud mingeid konkreetseid tõendeid selle kohta, mil viisil on ta süüdistuses nimetatud perioodil tegelenud töökoha otsimisega. Prokuratuurile ei saa panna kohustust tõendada, et 9
(10)R.M ei otsinud sel ajavahemikul töökohta, sest sellise n-ö negatiivse asjaolu tõendamine on sisuliselt võimatu või vähemalt ülimalt keeruline. 15.6. Samuti nõustub kriminaalkolleegium, et tegu on toime pandud pikema aja, s.o enam kui nelja aasta vältel, ja süstemaatiliselt. Seega on tuvastatud elatise maksmata jätmise kuritahtlikkus. Ringkonnakohtu hinnangul on kindlaks tehtud ka see, et isik tegutses teadvalt ehk otsese tahtlusega, olles teadlik oma kohustustest ja nende täitmise võimalustest, jättes neid samal ajal täitmata. Eeltoodust tulenevalt on täidetud

§ 169süüteokoosseis.

15.

  1. Ringkonnakohus nõustub siiski kaitsja seisukohaga, et tervisliku seisundi tõttu olid süüdistatava võimalused sissetuleku teenimiseks ja sellest tulenevalt elatise maksmiseks ka mõningal määral piiratud. Tallinna Ringkonnakohtu määrusega väljamõistetud elatise summa oli võrdlemisi suur ja juba maakohtu menetluses oli tuvastatud, et süüdistatav esitas
  2. aastal hagi selle vähendamiseks. Apellatsioonimenetluses esitas kaitsja Harju Maakohtu
  3. mai
  4. a otsuse, millega väljamõistetud elatise summat vähendati tagasiulatuvalt alates
  5. juulist 2014 enam kui kaks korda PkS § 101 lg 1 nimetatud alammäärani. Lisaks on maakohus tuvastanud, et süüdistatava sissetulekust on alates aprillist 2015 regulaarselt kinni peetud elatise maksmiseks 110 eurot 55 senti, seega üle poole seadusega kehtestatud elatise miinimummäärast (
  6. aastal on Vabariigi Valitsus e kehtestatud kuupalga alammäär 390 eurot, seega PkS § 101 lg-s 1 nimetatud summa on 195 eurot). Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei saa süüdistatavale iseenesest ette heita elatise maksmist kohtutäituri kaudu olukorras, kus tema arveldusarve on kohustuse täitmise tagamiseks arestitud. Viidatud asjaolud vähendavad isiku süü suurust.
  7. Prokurör esitas apellatsiooni, milles taotleb isikule mõistetud karistuse raskendamist. Kriminaalkollegiumi hinnangul ei ole apellatsiooni rahuldamine põhjendatud ja seda järgmiste asjaolude tõttu. Maakohus on mõistetud karistust põhjendanud. Ringkonnakohus leiab, et arvesse tuleb tõepoolest võtta seda, et elatist ei ole vabatahtlikult makstud pikema aja jooksul ja isikut on juba karistatud varem analoogse teo toimepanemise eest. R.M-i süü suuruse hindamisel tuleb siiski võtta arvesse nii tema tervislikku seisundit kui ka asjaolu, et osaliselt on elatis tasutud. Samuti on kannatanu huvides süüdistatava jätkuv töötamine ja sissetuleku teenimine, mis reaalse vangistuse mõistmisel osutub võimatuks. Üldkasuliku töö tegemine on süüdistatavale piisavalt koormav, takistamata seejuures seadusega pandud elatise maksmise kohustuste täitmist. Seetõttu jäetakse prokuröri apellatsioon rahuldamata ja maakohtu otsus ka selles osas muutmata.
  8. Eeltoodust tulenevalt ja lähtudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ja kaitsja ning prokuröri apellatsioonid rahuldamata.
  9. Kaitsja esitas kaks taotlust apellatsioonimenetluses õigusabi osutamisega seotud kulude hüvitamist kokku summas 264 eurot, sh käibemaks. Menetlustoiminguteks on taotlustes märgitud apellatsiooni ja seisukohtade koostamine. KrMS § 175 lg 1 p 4 näeb ette, et menetluskuluks on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. KrMS § 180 lg 11 kehtestab, et menetluskulude määramisel arvestab kohus hüvitamise otsuse tegemisel menetluskulude tekkimise aluseid ja asjaolusid. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja kooskõlas KrMS § 175 lg 1 p-s 4 ettenähtuga ning kuulub rahuldamisele. KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jäetakse maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Seega jäävad praeguses asjas apellatsioonimenetluse kulud süüdistatava R.M-i kanda. 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.