← Eesti

1-10-1674/3

Kriminaalasi nr 1-10-1674 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04 märts 2010 a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-1674 (09260100345) Kohtunik Liivi

§ 121

järgi käskmenetluses Süüdistatav Z.I isikukood XXX ; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx tõkend: elukohast lahkumise keeld; kaitsja: advokaat Aivar Kello Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata; väärteokorras alates 2006.a karistatud 6 korral, rahatrahvid tasutud. RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada Z.I

§ 121

järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 160 (ükssada kuuskümmend) päevamäära ulatuses, s.o 8000 (kaheksa tuhat) krooni riigituludesse.

§ 66

lg 1 alusel määrata Z.I-le mõistetud rahaline karistus tasumisele ositi 8 (kaheksa) kuu jooksul, kohustades Z.I tasuma mõistetud rahalise karistuse katteks igakuiselt

  1. kuupäevaks vähemalt 1000 (üks tuhat) krooni kuus alates 2010.a aprillikuust kuni kogu mõistetud rahalise karistuse tasumiseni. Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034796011, viitenumber
  3. Sisse nõuda Z.I-lt riigituludesse Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034800017, viitenumber 2800049874 menetluskulud: 1) sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni; 2) kaitsetasu 420 (nelisada kakskümmend) krooni advokaat Aivar Kello poolt osutatud 1

(3)õigusabi eest; 3) kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 7 (seitse) krooni. 3. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tuleb kohtuotsuse täitmisel Z.I suhtes tühistada. Edasikaebamise kord Süüdimõistetul on 10 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest alates õigus esitada otsuse teinud kohtule taotlus kriminaalasja arutamiseks üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev otsus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Z.I süüdistatakse selles, et tema 10.01.2009.a kella 13.00 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx talu territooriumil tungis kallale xxxxxxxxxxxxxx ja lõi teda paar korda rusikaga näkku ja tõukas ta pikali ning lõi seejärel kannatanut korduvalt jalgadega kaela ja rindkere piirkonda, samuti tungis ta kallalexxxxxxxxxxxxu peksmist takistama läinud xxxxxxxxxxxxxxja lõi ta kolmel korral pikali, millega põhjustas xxxxxxxxxxxxx füüsilist valu ja xxxxxxxxxxxxxx füüsilist valu ning tervisekahjustused - näo ja parema rindkere poole põrutus. Seega pani Z.I toime

§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör esitas kohtule käskmenetluses süüdistusakti, milles on teinud ettepaneku karistada Z.I

§ 121

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 160 päevamäära ulatuses, üks päevamäär on 50 krooni, s.o. 8000 krooni riigituludesse.

§ 66

lg 1 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 8 kuu jooksul, kohustades Z.I tasuma mõistetud karistuse katteks igakuiselt 25. kuupäevaks vähemalt 1000 krooni kuus alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kuni kogu mõistetud rahalise karistuse tasumiseni. Kohtunik, vaadanud läbi kohtule esitatud materjalid, nõustus järeldustega, mis on esitatud süüdistuse tõendatuse ja karistuse määra kohta ning leidis, et käesolev asi on võimalik lahendada käskmenetluses. Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56

, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Z.I puhul ei tuvastanud kohus vastutust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid. Arvestades Z.I süüd ja teo toimepanemise asjaolusid, leiab kohus, et süüdistatavat on võimalik karistada rahalise karistusega prokuröri poolt taotletud määras. Rahaline karistus teenib karistuse mõistmise eesmärke - sellega on võimalik anda süüdistatavale mõjuvalt märku tema poolt toimepandud teo õigusvastasusest ja suunata teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.

§ 66lg 1 alusel võib määrata rahalise karistuse tasumise ositi.

Ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ei ületa prokuröri taotletud määras ühte aastat. KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel kuulub Z.I-lt väljamõistmisele sundraha 1,5 kordses palga alammäära suuruses summas 6525 krooni. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt menetluskulu. Määratud korras osutas kohtueelses menetluses Z.I-le riigi õigusabi advokaat Aivar Kello. Määratud kaitsjale on vastavalt kehtivatele 2

(3)tasumääradele makstud riigieelarvest tasu kogusummas 420 krooni. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Kaitsjale on KrMS § 224 alusel valmistatud kriminaaltoimiku materjalist koopia. Selle tegemise kulud 7 krooni on KrMS § 175 lg 1 p 5 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kohus lähtub otsuse tegemisel KrMS §-dest 253, 254, 179 lg 1 p 2 ja 180 lg 1, 423, 424. Kohtunik: 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.