järgi käskmenetluses Süüdistatav S.D Isikukood või sünniaeg: XXX Karistatus: kriminaalkorras karistamata, üks kehtiv väärteokaristus 07.01.2015 PPA Lääne prefektuuri poolt karistati LS 2011 § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 12 eurot. Kaitsja Vandeadvokaat Rünno Roosmaa RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254, § 255 kohus otsustas: Süüdi tunnistada S.D
järgi ning mõista talle rahaline karistus 100 päevamäära ulatuses (päevamäära suurus 12.3 0 eurot), so 1230 (üks tuhat kaks sada kolmkümmend) eurot.
lg 1 alusel arvata mõistetud karistusest maha eelvangistuses viibitud aeg 09.01.2016-11.01.2016, so 3 (kolm) päeva (1 päev = 36,90 eurot) ja lugeda lõplikuk rahaliseks karistuseks 1119,30 (üks tuhat ükssada üheksateist eurot ja 30 senti) eurot.
D koheselt tasumisele rahaline karistus summas 300 (kolmsada) eurot. Rahaline karistus summas 819,30 euro ulatuses jätta tingimisi täitmisele pööramata kui S.D ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kooskõlas
lg 1 määrata karistuse tasumine ositi võrsetes osades 6 kuu jooksul alates märtsist 2016 kuni augustini 2016 iga kuu
Prokurör taotleb kohtult tunn istada süüdi tunnistada S.D
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning mõista talle karistuseks rahaline karistus 100 päevamäära (päevamäära suurus: 12.3 eurot) summas 1230 eurot. 2
lg 1 alusel arvata mõistetud karistusest maha eelvangistuses viibitud aeg so 3 (kolm) päeva (09.01.2016 -11.01.2016) (1 päev = 36,9 eurot) ja lugeda lõplikuks rahaliseks karistuseks 1119,3 eurot (1230-110,7).
lg 1, 2 ja 3 alusel koheselt tasumisele kuulub 300 (kolmsada) eurot ja rahaline karistus summas 819,3 eurot tingimisi ei pöörata täitmisele kui S.D ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul uut tahtlikku kuritegu.
lg 1 alusel võimaldada koheselt täitmisele kuuluva rahalise karistuse tasumine ositi 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Lisakaristusena
lg 1 p 1 alusel võtta S.D-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolm) kuuks, mida arvestada kohtuotsuse jõustumise päevast. Viie päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist S.D on kohustatud loovutama juhitunnistuse Maanteeameti liiklusregistrile. Kaitsja 01.03.2016 kohtule esitatud kirjalikus seisukohas palub põhikaristus 1119,30 eurot jätta täielikult täitmisele pööramata katseajaga 18 kuud, lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist mitte kohaldada ning menetluskulud summas 693 eurot ajatada ühe aasta peale. Esitatud seisukoha osas palub kaitsja arvestada, et S. D on 80 % liikumispuudega invaliidsuspensionäär, kes kasutab igapäevaselt liiklemiseks oma automaatkastiga moot orsõidukit Ford Focus Turnier reg nr X, milline on S.D ainus liikumisvõimalus. Samuti aga, et S. D-le kinnisvara ei kuulu ning tema sissetulekuks kuus on invaliidsuspension ja sotsiaaltoetus kokku summas 305 eurot ja igakuine töötasu 430 eurot brutotasuna. Prokurör 07.03.2016 arvamuses kaitsja taotluse kohta leiab, et ilmunud on uued asjaolud – kriminaaltoimikus puudusid materjalid, millest oleks saanud järeldada, et isikul on raske liikumispuue.
lg 2 järgi ei või liikumispuudega isikult juhtimisõigust ära võtta, kui ta kasutab sõidukit liikumispuude tõttu. Süüdistatav esitas dokumentaalsed tõendid, et käesoleval ajal temal on rakse liikumispuue, mis oli tingitud traumast. Tuleb hinnata, kas juhtimisõiguse äravõtmine ei piiraks isiku ainuvõimalust osalemaks sotsiaalelus - sh käia tööl (töötab valvurina), taastusravil jne. Prokurör leiab , et uute asjaolude valguses lisakaristuse kohaldamine oleks süüdistatava suhtes ebaproportsionaalselt koormav ja liikumisvõimalusi liigselt piirav. Käskmenetluse regulatsiooni kohaselt kohus peab nõustuma järeldusega karistuse määra kohta (KrMS § 253). Põhikaristuse määra vähendamist süüdistatav ei taotle. Küll taotletakse karistuse täitmi st puudutavate tingimuste muutmist, millega prokurör ei ole nõus (arvestades, et isikul on olemas ka töökoht ja seega täiendav legaalne sissetulek). Kaitsja ja süüdistatav soovivad asja lahendamist käskmenetluses, prokurör samuti süüdistusaktis esitatud järelduse juurde, et antud juhul on käskmenetlus jätkuvalt kohaldatav. MAAKOHTU SEISUKOHT Kohus on seisukohal, et tõendamiseseme asjaolud on selged. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on süüdistus tõendatud.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmis e huvisid. Süüdistatav on end kuriteos süüdi tunnistanud, tema vastutust kergendavaks asjaoluks luges kohus puhtsüdamlikku 3 kahetsust, raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Süüdistatav on varem kriminaalkorras karistamata. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud kas rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Kohus leiab, et süüdistatava karistamine vangistusega ei ole põhjendatud ja leiab, et teda on võimalik mõjutada rahalise karistusega. Kohus nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis tõendatuse ja karistuse määra kohta. Prokurör on teinud ettepaneku karistada süüdistatav S.D 100 -päevamäärase rahalise karistusega (päevamäär 12,30 eurot), so summas 1230 eurot. Vastavalt
§-le 44 lg 2 arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 10 eurot. Tõendist isiku maksustava tulu kohta nähtub, et süüdistava päevasissetulek on 12,30 eurot. Seega tuleb rahalise karistuse kohaldamisel lugeda päevamääraks 12,30 eurot. Kohus leiab, et prokuröri ettepanek mõista karistuseks rahaline karistus sanktsiooni alammäära lähedastes piirides on põhjendatud. Põhjendatud on ka karistuse üksnes osaliselt täitmisele pööramine 300 euro suuruses summas ning ülejäänud ulatuses karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmine, kui S.D ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul uut tahtlikku kuritegu. Kaitsja seisukohaga süüdistatava karistuse kandmisest täielikult tingimisi vabastamiseks kohus ei nõustu. Kohtu hinnangul ei ole karistuse eesmärgid saavutatud pelgalt isiku süüdimõistmise ja talle karistuse kohaldamisega. Karistuse valikul tuleb lähtuda võimalusest, et karistus sunniks isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Samuti tuleb karistuse määramisel lähtuda õiguskorra kaitsmise huvidest. Õiguskorra alla kuulub ka liikluskord. Liikluses on suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukid, millede juhtidelt eeldatakse nii liikleja kohustuste täitmist kui ka juhi kohustuste täitmist. Seejuures on juhil kohustus enne sõitma asumist veenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Arvestades tuvastatud alkoholipiirmäära ületamise ulatust, peaks isik oma seisundit sellisena ka tajuma. Seega pidas menetlusalune isik sõidukit juhtima asudes tähtsusetuks iseenda ja teiste liiklejate elu ja tervist, samuti võõrast vara. Eeltoodu põhjal ei ole süüdistatava süü suurust arvestades põhjendatud tema karistuse kandmisest täielik vabastamine ning osaline karistuse kandmine aitab tagada tõsist hoiatust tema edasise liiklusalase käitumise suhtes. Isikul on lisaks pensioni ja sotsiaaltoetuse saamisele olemas töökoht ja seega täiendav legaalne sissetulek, mille arvelt osaliselt täitmisele pööratud rahalist karistust tasuda. Isiku varalise seisundiga on käesoleval juhul arvestatud koheselt täitmisele kuuluva rahalise karistuse tasumise võimaldamisega ositi 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest
lg 1 alusel.
lg 1 p 1 alusel lisakaristuse kohaldamisest süüdistatava suhtes on prokurör kaitsja poolt esitatud uute tõendite valguses loobunud. Kohus nõustub prokuröri põhjendustega lisakaristuse kohaldamata jätmise osas.
lg 2 järgi ei või liikumispuudega is ikult juhtimisõigust ära võtta, kui ta kasutab sõidukit liikumispuude tõttu. S.D on 80 % liikumispuudega invaliidsuspensionäär, kes kasutab igapäevaselt liiklemiseks oma automaatkastiga mootorsõidukit Ford Focus Turnier. Sõiduk on tema ainukeseks liikumisvõimaluseks. Esitatud asjaolude põhjal saab järeldada, et juhtimisõiguse äravõtmine piiraks isiku ainuvõimalust osalemaks sotsiaalelus ebaproportsionaalselt. Seetõttu oleks lisakaristuse kohaldamine süüdistatava suhtes koormav ja liikumisvõimalusi liigselt piirav. 4 Eeltoodud kaalutlustel nõustub kohus prokuröri ettepanekuga süüdistatavale mõistetava karistuse osas.
MS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus KrMS § 175 ja § 179 alusel välja mõista S.D -lt riigituludesse sundraha 645 eurot seoses tema poolt teise astme kuriteo toimepanemisega ja tasu riigi õigusabi eest 48 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel ja arvestades isiku majanduslikku seisundit võimaldada süüdlasel menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Rubo Kikerpill kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.