4-18-1363 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. juuni 2018 Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja nr 4-18-1363 Kohtunik Külli Iisop Väärteoasi R.M ema

§ 207järgi Kar

S § 63 lg 1 alusel mõistetud karistuse osas.

1. Karistada R.Mt KarS § 63 lg 1 alusel liiklusseaduse (LS) § 201 lg 2 järgi rahatrahviga 40 trahviühikut, s.o 160 (ükssada kuuskümmend) eurot.
2. KarS § 66 lg 2 alusel kohus määrab, et mõistetud rahatrahvi (160 eurot) on võimalik tasuda ositi igakuiste maksetena 10 (kümne ) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Trahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB pangas, arvele EE932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE403300333416110002 Danske pangas või arvele EE701700017001577198 Luminor pangas. Kohustuslik on märkida ka viitenumber
3. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad
4. 19.02.2018 otsusega määras PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse menetleja R.M le karistuseks KarS § 63 lg 1 alusel LS § 201 lg 2 järgi rahatrahvi 100 trahviühikut (4 00 eurot). Otsuse kohaselt juhtis R.M 29.01.2017 kella 08.10 ajal Harju-Risti-Riguldi-Võntküla tee 3.km-l mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Tema juhitaval sõidukil oli läbimata tehnonõuetele vastavuse kontroll. Sellega rikkus R. M LS § 90 lg 1 p 1, 3 ja LS § 73 lg 2 nõudeid ning pani toime väärteod, mis on kvalifitseeritud LS §

§ 207järgi.

1. R.M ema A.M oma kaebuses taotleb pojale mõistetud rahatrahvi vähendamist. R.M on alaealine, kellel endal puudub sissetulek. Perekonna materiaalne olukord on raske, sest ema oli kuni k.a märtsini töötu. Kaebaja on nõus, et asi lahendatakse kirjalikus menetluses.
2. Kohtuväline menetleja kirjaliku s arvamuses palub otsuse jätta muutmata ning nõustub kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Menetleja oma kirjalikus vastuses rõhutab, et isik pani toime väärteo, mis vastas mitmele kvalifikatsiooninormile, mistõttu tuleb tema süüd hinnata suureks. Karistuse määramisel on arvestatud kergendava asjaoluna tema puhtsüdamlikku kahetsust, hinnatud õigesti tema süü suurust ja tema teo ohtlikku laadi. Mootorsõiduki näol on tegemist kõrgema ohu allikaga liikluses ning nõuded juhi ettevalmistamisele on kehtestatud liiklusohutuse tagamiseks. Oma tegevusega seadis menetlusalune isik reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu, tervise ja vara. R.M le määratud trahv 100 päevamäära (400 eurot) on vaid 1/3 sanktsiooni ülemmäärast ning see on vajalik karistuse eri - ja üldprev entiivsete eesmärkide saavutamiseks ning trahvi vähendamiseks alused puuduvad. Menetleja ei ole aga vastu sellele, kui kohus määrab trahvi tasumise ositi maksimaalse aja jooksul. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused
3. Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ning kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses.
4. Vaidlust ei ole selles, et R.M 29.01.2018 kella 08.10 ajal juhtis Lääne-Harju vallas tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõidukit Volkswagen Golf registrimärgiga xxx xxx, tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning teda oli varem (16.05.2016) sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. See on tõendamist leidn ud menetlusaluse isiku enda ütlustega (lk 3), sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsustega 29.01.18 ja 16.05.16, (lk 4, 14), tunnistaja S. Kaha ütlustega (lk 5 -6) ning maanteeameti liiklusregistri väljavõtetega (lk 7-10,11,12, 13). Autot juhtima asudes R.M teadis, et tal ei ole selleks õigust, et samasuguse teo eest on teda ka varem juhtimiselt kõrvaldatud ning väärteo LS § 210 lg 2 alusel pani ta toime kavatsetult. Rikkudes LS § 90 lg 1 p 1, 3 ja § 73 lg 2 nõudeid, pani ta toime väärteod LS §

§ 207järgi.

Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Ühe teoga on R.M realiseerinud kahe väärteo koosseisu ning talle on õigesti KarS § 63 lg 1 alusel mõistetud üks karistus ja seda seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima kar istuse (LS § 201 lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või arest).

1. KarS § 56 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü, arvesse tuleb võtta ka karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning karistuse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Alaealiste puhul tuleb esmajärjekorras lähtuda mitte süü suurusest vaid eelkõige isikust endast, arvestada tema arengutaset, silmas pidada eelkõige karistuse kasvatuslikke eesmärke. Karistust raskendavad asjaolud antud asjas puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks on süü ülestunnistus ja puhtsüdamlik kahetsus . Väärteoasja materjalide juurde ei ole lisatud väljavõtet karistusregistrist, mistõttu on kohtul alust väita, et tal puuduvad karistused varasemate süütegude eest. R.M näol on tegemist õpilasega, kel endal regulaarsed sissetulekud puuduvad. Mõjutamaks alaealist mitte enam toime panema uusi süütegusid, on kohtu arvates piisav tema karistamine rahatrahviga 40 päevamäära, s.o 16 0 eurot. Selline karistus vastab kohtu arvates ka tema süü suurusele ega ole vastuolus õiguskorra kaitsmise huvidega. Seega tühistab kohus 19.02.2018 otsuse osaliselt ja seda LS § 201 lg 2 järgi määratud rahatrahvi suuruse osas, määrates karistuseks selle süüteo eest rahatrahvi 40 trahviühikut.
2. Arvestades R.M ja ema perekonna rasket majanduslikku olukorda, annab kohus KarS § 66 lg 2 alusel võimaluse rahatrahvi tasuda osade kaupa, s.o 10 kuu jooksul igakuiste maksetena alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus selgitab täiendavalt, et rahatrahvi tasumine 10 kuu jooksul on menetlusaluse isiku õigus, mitte kohustus. R.Ml on alati õigus võimaluse korral trahv enne otsusega määratud tähtaega ära maksta. Väärteo eest mõistetud karistused kantakse karistusregistrisse ning kustutatakse sealt aasta möödumisel alates trahvi täielikust tasumisest. Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on VTMS § 132 p 2, 133-
3. Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt