KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Motiveeritud) Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29.märts 2018 Paide Väärteoasja number 4-17-6560 Kohtunik Sirje Lahesoo Väärteoasi P.T kaebus Politsei-

„Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele (edaspidi Määrus nr 78) § 8 p 3 nõuet, mille kohaselt sõidukiirust ei ole lubatud mõõta tugeva vihma- või lumesaju või udu korral. Tema sõiduki kiiruse mõõtmise hetkel sadas tugevat lund ja tuiskas; Väärteoasi nr 4-17-6560 - samuti rikuti kiiruse mõõtmisel

§ 9

lg 3 p 2 nõuet, mille kohaselt lasermõõturi kasutamisel ei tohi mõõtesignaali sihtmärgi alas olla teisi sõidukeid. Kiiruse mõõtmise hetkel oli mõõtja ja kaebaja juhitud sõiduki vahel teine sõiduk, mis tegi samal hetkel ümberreastumist. Menetluse käigus väidab kaebaja, et kiiruse mõõtmise hetkel oli mõõteseadme mõõtesignaali sihtmärgi alas kindlasti rohkem kui kaks sõidukit. Kaebaja leidis, et eelviidatud rikkumised (tugev lumesadu ja tuisk, teised sõidukid mõõtealas) on tõendatud V.Mõttuse poolt tehtud videosalvestusega nr RECO41779. Esialgselt esitas kaebaja tõendina ka Keskkonnaagentuuri väljastatud Türi meteoroloogiajaama ilmastikuandmed, kuid menetluse käigus avaldas kaebaja, et tugev lumesadu kiiruse mõõtmise hetkel on tõendatud ainuüksi videosalvestusega. Kaebaja taotles tema sõidukis viibinud KT ülekuula-mist tunnistajana tõendamaks, et kiiruse mõõtmise hetkel tuiskas tugevalt. Veel leidis kaebaja, et kuna mõõtmise hetkel sadas tugevat lund, kuid „halva ilma“ režiim ei olnud sisse lülitatud, annab alust arvata et mõõtmise tulemus on väär, kuna ei järgitud seadme kasutusjuhiseid. Menetluse käigus heitis kaebaja 18.03.2018 seisukohas menetlejale ette ka seda, et viimane pole tõendanud et mõõteseadme taatluskohustus on täidetud või see oli jälgitavalt kalibreeritud või sertifitseeritud. Kaebaja väitis, et tema pole piirkiirust ületanud ning et mõõtmise tulemused 133 km/h, 129 km/h ja 128 km/h näitavad seda, et kiirusemõõtur eksis mitmel korral ega seejärel suutnud enam üldse kiirust mõõta. Seetõttu olevat selge, et mitte tema ei pannud toime kiiruse ületamist, vaid menetleja on

lg 8 p 3 ja p 4 sätestatud mõõtemetoodika tingimusi rikkudes saanud ebaseadusliku mõõtetulemuse. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHAD Kohtuväline menetleja oli seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata. Kiirus mõõdeti seadmega LaserCam 4 nr LE

1. Otsuse tegemisel arvestati tõendina videosalvestusega nr REC041779, millega on asendatud kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll. Ilmastikutingimused võimaldasid kiirust mõõta, kiirusmõõturil ei olnud sisse lülitatud halva ilma funktsioon, mõõtetulemus kuvati ekraanile. LaserCam4 fikseerib konkreetselt just selle sõiduki kiirust, millele on seadme optiline lasersihik suunatud (fikseerib nii mõõdetava sõiduki kiiruse kui kauguse mõõtjast). Eksimise võimalus on välistatud. Karistuse määramisel on arvestatud kergendava asjaoluna menetlusaluse isiku kahetsust ning raskendavate asjaolude puudumist. Kohtuväline menetleja esitas kohtule LaserCam 4 kasutusjuhendi (tõlge eesti keelde) ja videosalvestise REC
2. Kohtuväline menetleja taotles tunnistajana üle kuulata politseiametnik Valdur Mõttus, kes mõõtmist teostas ja saab anda ütlusi mõõtmise asjaolude kohta. Täiendavas seisukohas lisas kohtuväline menetleja, et Vabariigi Valitsuse 16.06.2011

„Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ § 8 p-s 3 ei ole piiritletud, milline on tugev vihma- või lumesadu. Ilmastikutingimused võimaldasid kiirust mõõta, kuna tulemused 133 km/h, 129 km/h ja 128 km/h kuvati ekraanile. Lumesadu hakkas kiirusmõõturi tööd häirima hetkel, kui menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduk lähenes rekkale, mis keerutas üles lumepilve. Siis ekraanile enam kiirust ei kuvatud. Kohtuväline menetleja esitas LaserCam 4 tootja Speed Solutions dokumendi, mille kohaselt on LaserCam 4 välja töötatud kõikides ilmastikutingimustes täpselt töötamiseks ning seadme kasutamine takistustega tingimustes (sõltumata sellest, kas Kehva Ilma Režiim on sisse lülitatud või mitte) ei mõjuta kiirusemõõtmise tulemuste täpsust. KOHTUISTUNG Kohtuistungil jäi kaebaja oma taotluse, kaebuse motiivide ja varem esitatud seisukohtade juurde, palus kaebus rahuldada ja väärteomenetlus lõpetada. Lisaks märkis kaebaja, et kiirust mõõdeti silla alt läbi, mida

§ 8p 1 mõttes võib käsitleda tunnelina.

Sihtimisalasse jäi sisse ka üks teeäärne post. Kaebaja kinnitusel teab ta, et tema kiirust mõõdeti ning talle näidati ka videot. Kaebaja väitel sõitis ta ca 97 km/h, so maksimaalselt 7 km/h üle lubatu. Kiirmenetlusega nõustus ta seetõttu, et ei tahtnud lube kaotada. Menetleja selgituse kohaselt võivad üldmenetluses minna ka load, kiirmenetluses jäävad load alles ja on rahatrahv. Hiljem tööle jõudes ja kolleegiga arutades sai aru, et tema kiirus ei saanud olla nii suur. Ta uuris Riigikohtu lahendeid ja mõõtemetoodikat ning leidnud, et see mõõtmise tulemus pidi olema vale. Kaebaja leidis, et menetleja on oluliselt rikkunud mõõtemetoodikat, mistõttu mõõtetulemus ei ole usaldusväärne. Tõendid on vastuolulised. Seadme kasutusjuhendis on kirjas, et kõik mis mõjutab inimese silma, mõjutab ka mõõtmistulemust, samas tootja kinnitab, et seade on eksimatu. Kohtuvälise menetleja seisukohad kogumis esitatud tõenditega ei veena kaebajat, et seade sellises lumesajus suutis sõidukiirust mõõta adekvaatselt. Kohtuväline menetleja jäi varem esitatud seisukohtade juurde ja palus jätta kaebus rahuldama 2

§-s 8 ei ole määratletud tugevat lumesadu) rõhutas menetleja, et videost on näha, et menetlusaluse isiku juhitud sõiduki kiirus fikseeriti mõõtekohast enam kui 500 m kaugusel. Seega ei olnud ilmastikutingimused halvad. Kiirus fikseeriti ja kiired on suunatud ühele objektile, vaateväli ei ole takistatud. Rekka liigub eespool, kiired on suunatud menetlusaluse isiku sõidukile ning piiritletud ringiga. Kolm kiirust video alguses ei ole tingitud sellest, et kiirusemõõtja ei töötanud õigesti, vaid sellest, et menetlusalune isik võttis jala gaasipedaalilt, kiirus alanes, ta jõudis ka teiste sõidukite lähedusse. Videos nähtav lumepilv tekkis siis, kui menetlusalune isik jõudis järele rekkale ja ühele teisele autole. Halva ilma funktsioon ei olnud sisse lülitatud, kuna selleks puudus vajadus. Mõõtur võimaldas tööd teha. Kui kiirus 133 kuvati, siis on näha, et vaateväli on puhas. Silda ei saa kindlasti tunneliga võrrelda. Tunnel on piiritletud seintega, sild seda ei ole. Video pildilt on selgesti näha et post, mida menetlusalune isik esile tõi, ei ole segavaks faktoriks. Kui kiiruse mõõtmise ajal ilmnevad takistused, siis ei kuvata kiirust ekraanil, sest siis on mõõturi töö häiritud. Kuna kiirus ekraanile kuvati, siis see post ei seganud mõõtmist. Videos on näha 3 erinevat näitu, sõiduk ja video lõpus ka sõiduki registreerimismärk. Mõõteseadet kasutanud ametnik on läbinud vastava koolituse. Kohtuväline menetleja esitas istungil kiirusmõõturi taatlustunnistuse TTRS-17/00130, mille kohus tõendina asja juurde võttis. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED

1. Väärteomenetluse seadustik (VTMS) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ning lahendab otsuse tegemisel VTMS §-s 133 loetletud küsimused. Kohtuväline menetleja on P.T suhtes kohaldanud kiirmenetlust. VTMS §-s 55 sätestatud kiirmenetluse kohaldamist välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kiirmenetluse kohaldamise osas puudub ka vaidlus.
2. LS § 1 lg 1 kohaselt liiklusseadus sätestab muu hulgas liikluskorralduse Eesti teedel, liiklusreeglid, liiklusohutuse tagamise alused ja põhimõtted ning vastutuse liiklusreeglite rikkumise eest. LS 15 lg 1 p 1 kohaselt suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90 km/h. LS § 50 lg 1 kohaselt peab juht järgima LS §-s 15 sätestatud suurimat lubatud sõidukiirust. Asjas uuritud tõendid kogumis kinnitavad, et menetlusalune isik, vaidlustatud otsuses märgitud ajal ja kohas, juhtis mootorsõidukit xxxxxx xxxx reg.märk xxxxxx. Vaidlustatud otsuse kohaselt juhtis menetlusalune isik otsuses märgitud ajal ja kohas mootorsõidukit kiirusega 133 +-4 km/h ja ületas sellega lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 39 km/h. Mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat . Kohtuvälise menetleja esindaja kinnitas kohtuistungil, et mõõtmist teostanud politseiametnik on läbinud vastava koolituse. Seda asjaolu ei ole ka kaebaja vaidlustanud. Kohtule teadaolevalt on Valdur Mõttus staažikas liiklusjärelevalvega tegelev politseiametnik, mistõttu ei ole kohtul alust kahelda tema kui mõõtja pädevuses. Vaidlustatud otsuse kohaselt mõõdeti menetlusaluse isiku juhitud sõiduki kiirust seadmega LaserCam 4 nr
3. Taatlustunnistusest nr TTRS-17/00130 (tl 140) nähtub, et kiirusmõõtur LaserCam 4 S.N. LE0050 on taadeldud 01.06.
4. Majandus ja taristuministri 20.09.2016 määruse nr 57 „Kohustuslikule metrooloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite olulised ja erinõuded, sealhulgas täpsusnõuded ning mõõtevahendite taatluskehtivusajad“ lisa p 8.1 kohaselt on liiklusjärelevalves kasutatavate kiirusmõõturite taatluskehtivusaeg 1 aasta. Seega mõõtis menetlusaluse isiku juhitud sõiduki kiirust pädev mõõtja, kes kasutas mõõtmisel mõõtevahendit, mille taatluskohustus oli täidetud.
5. Pooled vaidlevad selle üle, kas menetlusaluse isiku juhitud sõiduki kiiruse mõõtmisel rikuti mõõtemetoodikat sellega, et kiirust mõõdeti tugeva lumesajuga, et mõõturi sihtimisalas oli teisi sõidukeid ja üks teeäärne post ning et mõõdeti silla alt läbi (kaebaja arvates samastatav tunnelis mõõtmisega). Kohtuväline menetleja oli seisukohal, et mõõtemetoodika rikkumist ei toimunud. LS § 199 lg 7 alusel on Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määrusega nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ (edaspidi Määrus 3

§ 8

p-de 1, 3 ja 4 kohaselt ei ole sõidukiirust lubatud mõõta tunnelis, tugeva vihma- või lumesaju või udu korral ning kui kiirusmõõturi ja mõõteobjekti vahel on segavaid mõjureid.

§ 9lg 3 kohaselt ei tohi mõõtesignaali sihtmärgi alas olla teisi sõidukeid.

3.1. Menetlusalune isik seletas kohtuistungil, et mõõtmise ajal oli tema seisukohast väga tugev lumesadu, kojamehed töötasid kõige kiiremalt, kuna rekkad viskasid lund üles ja kuigi politseil olid helkurvestid seljas, märkas ta neid väga lühikese distantsi pealt. Ka tunnistajad K.T ja Valdur Mõttus kinnitasid, et mõõtmise päeval sadas lund. Seega on tõendatud, ja selles pole ka vaidlust, et kiiruse mõõtmise ajal ja kohas sadas lund. Kuigi mõõtmise ajal sadas lund, ei tähenda see iseenesest, et kiiruse mõõtmine oli lubamatu

§ 8p 3 mõttes.

Eelkõige märgib kohus, et seadusandja ei ole määratlenud tugeva lumesaju kriteeriume Määrus nr 78 § 8 p 3 mõttes. Ka muudest õigusaktidest ei tulene, kes ja mil viisil peab enne sõidukiiruse mõõtmist lumesaju tugevust hindama. Samas - kohtuistungil vaadeldud videosalvestusest on näha, et nähtavusolud olid kiiruse mõõtmise ajal head – isegi mõõdetavast sõidukist oluliselt kaugemal olevad sõidukid on selgelt eristatavad. Kiirust mõõtnud politseiametnik V.Mõttus’e ütluste kohaselt sadas mõõtmise ajal lund, aga ilm võimaldas kiirust mõõta. Ilm oli kiirusmõõturi jaoks sedavõrd hea, et ei olnud vaja sisse lülitada „halva ilma“ režiimi. Kui ilmaolud halvenevad, siis seda lähemalt on võimalik mõõtetulemust saada. „Halva ilma“ režiimi sisselülitamisel kiire intensiivsus läheb tugevamaks ja siis hakkab jälle sõidukitele pihta saama. Kaebaja sõiduki kiirus tekkis mõõtjale 500 m pealt. Kiirus algas 133 km/h ja siis kahenes, sai kolm suhteliselt lähestikku kiirust. Seega kinnitavad uuritud tõendid, et kuigi mõõtmise ajal lund sadas, ei mõjutanud see lumesadu nähtavusolusid. Sellist seisukohta toetavad kogumis ka menetlusaluse isiku enda kiirmenetluse otsuses avaldatud omakäelised ütlused ja kohtuistungil antud seletus, et ta vaidlustatud otsuses märgitud ajal ja kohas sõitis lubatud suurimast sõidukiirusest kiiremini (tl 21,144). Kohtu hinnangul asjaolu, et menetlusalusalune isik pidas võimalikuks liikuda asulavälisel teel ja lumesajus lubatust suurimast sõidukiirusest kiiremini, annab tunnistust et teeolud ja nähtavus ei saanud mõõtmise ajal ja kohas olla halvad ega lumesadu tugev. Pelgalt menetlusaluse isiku arvamus, et tema (tl 145), ei lükka ümber objektiivsete tõenditega tuvastatud asjaolusid. Kuna kiiruse mõõtmise ajal sadanud lumi ei mõjutanud nähtavusolusid, ei saa seda lumesadu kohtu hinnangul lugeda tugevaks lumesajuks

§ 8p 3 mõttes.

See omakorda tähendab, et sõidukiiruse mõõtmise ajal ja kohas ei esinenud mõõtmist keelavat asjaolu

§ 8p 3 mõttes.

3.2. Menetlusalune isik leidis et mõõtja, mõõtes sõidukiirust lumesajus ja jättes sisse lülitamata „halva ilma“ režiimi, rikkus mõõteseadme kasutusjuhendit, mistõttu ei ole saadud mõõtetulemus ilmselgelt õige. Kohus kaebajaga ei nõustu. Kiirusmõõturi LaserCam4 kasutusjuhendi (edaspidi Kasutusjuhend) p 3.4 viiendas lõigu sisust nähtub, et ilmastikuolud tõepoolest mõjutavad mõõturi tööd ning et seda mõju vähendab mõnevõrra „halva ilma“ režiimi kasutamine, samas aga ei nähtu Kasutusjuhendist, et ilmastikutingimused mõjutavad saadud mõõtetulemuse õigsust. LaserCam4 maaletooja Speed Solutions 19.02.2018 dokumendi (tl 103, tõlge 105) kohaselt on LaserCam4 välja töötatud kõikides ilmastikutingimustes täpselt töötamiseks ja testitud. Kehvades ilmastikutingimustes seadme kasutamisel või juhul, kui on tegemist tuuleklaasi laadse takistusega, võib see seadme tegevusulatust/kaugusmaksimumi teatud määral mõjutada ja seade ei pruugi nimetatud tingimustes sihtmärki tuvastada. LaserCam4 kasutamine takistustega tingimustes (sõltumata sellest, kas Kehva Ilma Režiim on sisselülitatud või mitte), ei mõjuta kiirusemõõtmise tulemuste täpsust. Tunnistaja V.Mõttus’e ütluste kohaselt mõjutavad halvad ilmastikutingimused mõõtekaugust. Kui mõõta kiirust ja saad sõidukile pihta 1000 m pealt, aga siis enam ei saa pihta, siis lülitab sisse halva ilma režiimi ja hakkab jälle sõidukitele pihta saama. Seega ühtivad Speed Solutions dokumendis avaldatu ja tunnistaja V.Mõttus’e ütlused selles, et ilmastikuolud võivad mõjutada küll mõõteseadme tegevusulatust/mõõtekaugust, mitte aga mõõ4

§ 8

p-de 1 ja 4 ning § 9 lg 3 nõudeid, kuna nii videosalvestisest kui kohtuvälise menetleja vastusele lisatud pildil on näha, et mõõturi sihtimisalas oli väga palju teisi sõidukeid; kiirust mõõdeti silla alt läbi ning sihtimisalasse jäi üks teeäärne post. Kiirusmõõturi LaserCam4 kasutusjuhendi p 3.1 teises lõigus märgitu kohaselt „ “. Tunnistaja V.Mõttus’e ütluste kohaselt jälgis ta mõõdetavat sõidukit läbi spetsiaalse ava ning kiiruse mõõtmise hetkel ei olnud tema ja sõiduki vahel mitte ühtegi sõidukit. Mõõteseadme ja mõõdetava sõiduki vahel ei olnud mõõtmise hetkel ka teisi objekte, mis oleks katkestanud kiire. Vastasel juhul poleks mõõtetulemust ilmunud. Kuna kiirte, mis mõõteseadmest välja saadetakse, diameeter on umbes 50 cm ja auto on palju suurem, siis ilmselgelt sai ta autole pihta ja tekkis mõõtetulemus. Kui oleks saanud pihta mõnele liiklusmärgile või teele, siis ei oleks mõõtetulemust tekkinud. See sõõr, mis on videos näha, ei ole sihiku täpp, vaid on selleks, et video vaatamisel oleks teistele aru saada, kuhu suunas sihtimine toimus ja mida sihiti. Kiir jääb enamvähem sõõri sisse. Kohtuistungil vaadeldi tõendina videosalvestusest nr REC041779 (edaspidi Videosalvestus). Videosalvestusest on näha nii mõõtetulemuse saamise aeg, koht, kiirusmõõturi lugem, keskkonnatingimused mõõtmisel, selle sõiduki asukoht teel, mille sõidukiirust mõõdeti, seega vastab videosalvestus Vabariigi Valitsuse 16.06.2011

§ 10lg 2 nõuetele.

Videosalvestuse vastavust nõuetele ei ole ka vaidlustatud. Eeltoodut arvestades ei olnud menetlejal kohustust mõõtetulemust protokollida, vaid ta võis selle vaid videosalvestada. Videosalvestusest nähtub, et mõõtetulemuse 133 km/h saamise hetkel oli mõõtja sihik suunatud tumedat värvi sõidukile (sõiduk piiritletud ringiga), mis asus mõõteseadmest 508,6 m kaugusel ning et mõõtetulemuse 133 km/h saamise hetkel ei olnud mõõtja sihtimisalas (mõõdetava sõiduki vahetus läheduses ees, taga ega kõrval) teisi sõidukeid ega muid objekte. Samuti on videost näha, et nähtavusolud olid mõõtmise ajal head; tumeda sõiduki, millele oli suunatud mõõtur, liikumistee on jälgitav ning video lõpus on selgelt näha ka sõiduki mark (x) ja reg.märk xxxxxx. Ka kohtuvälise menetleja 11.01.2018 vastuses sisalduvalt Videosalvestusest tehtud fotolt (edaspidi Foto, tl 23) nähtub, et mõõtetulemuse 133 km/h saamise hetkel oli sihik suunatud sõidukile (sõiduk piiritletud ringiga), mille vahetus läheduses ei olnud sel hetkel teisi sõidukeid. Arvestades mõõturi laserkiire diameetrit (videosalvestuse andmetel d=51cm), ei saanud veoauto ega teeäärne madal post jääda mõõtealasse. Videosalvestusest ja Fotol nähtud asjaolud ühtivad tunnistaja V.Mõttus’e ütlustega mõõtmise asjaolude kohta. Seega ei kinnita kohtule esitatud ja uuritud tõendid kaebaja väiteid, et mõõturi sihtimisalas oli palju teisi sõidukeid ja teeäärne post. Videosalvestuselt ja fotolt nähtub, et kaebaja juhitud sõiduki sõidukiirust mõõdeti teesilla alt. Kaebaja leidis, et teesild on võrreldav tunneliga, mistõttu ei olnud seal lubatud kiirust mõõta. Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. Kohtu hinnangul ei ole teesild samastatav tunneliga. Vikapeedia andmetel on tunnel maa- või veealune läbikäik, mis on täielikult suletud, välja arvatud sisse- ja väljapääsud, mis tavaliselt asuvad tunneli otstes (avalikult kättesaadav https://et. wikipedia.org/wiki/Tunnel). Koht, kus kaebaja juhitud sõiduki sõidukiirust mõõdeti, ei vasta eelmärgitud tunneli tunnusele. Seega ei olnud sõidukiiruse mõõtmine kohas, kus seda 05.12.2017 mõõdeti,

§ 8

p 1 mõttes keelatud ning seal mõõtmisega ei rikutud

§ 8p 1 nõuet. 5

§ 8p 1,3,4 nõudeid rikkudes.

Kohtu hinnangul kinnitavad asjas uuritud tõendid ja tuvastatud asjaolud kogumis, et P.T pani toime vaidlustatud otsuses kirjeldatud teo. Juhtides asulavälisel teel sõidukit lubatust tunduvalt suurema kiirusega, ei saanud P.T-le olla teadmata, et ta oma sellise tegevusega rikub LS nõudeid. Seega pani P.T vaidlustatud otsuses kirjeldatud teo toime tahtlikult ja on selle teo toimepanemises süüdi. P.T poolt toime pandud väärtegu on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi.

1. Karistusseadustik (KarS) § 56 lg 1 mõtte kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Lisaks tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. LS § 227 lg 2 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 km/h – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Toimepandud väärteo eest on kohtuväline menetleja karistanud menetlusalust isikut LS § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 65 trahviühikut, so sanktsiooonis ettenähtud keskmisest määrast veidi suurema määras. Otsusest nähtuvalt on menetleja sellise karistuse määramisel arvestanud karistust kergendava asjaoluna menetlusaluse isiku kiirmenetluses avaldatud kahetust. Kohtumenetluses menetlusalune isik kahetsust ei avaldanud. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja karistuse mõistmisel õigesti lähtunud KarS § 56 sätetest ning mõistetud karistus on kooskõlas toimepandud väärteo raskusega. Olukorras, kus menetlusalune isik ületas lubatud suurimat sõidukiirust 39 km/h võrra, so LS § 227 lg-s 2 ettenähtud kiirusevahemiku (21 kuni 40 km/h) peaaegu maksimaalses ulatuses, on talle määratud karistus vähim, mida sellise teo eest põhjendatuks lugeda. Ja seda kohtuvälises menetluses avaldatud kahetsust arvestades. Eeltoodut arvestades ja juhindudes VTMS § 132 p- st 1 jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse P.T karistamise kohta LS § 227 lg 2 järgi muutmata ja P.T kaebuse rahuldamata.
2. VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Sellest tulenevalt kuulub ka väärteomenetluses kohaldamisele KrMS § 187 lg-s 2 sisalduv põhimõte, mille kohaselt vaidlustatud otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata jätmisel jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides kaebus on esitatud, st antud asjas menetlusaluse isiku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Lahesoo Kohtunik 6