Obsah (7)

§ 344§ 345§ 423§ 64§ 74§ 75§ 78

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 7. oktoobril 2015. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-15-7962 Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidearu Sekretär Hel

) § 344 lg 1, § 345 lg 1 ja § 4231 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Margus Lellep Süüdistatav P.N isikukood: XXX; elukoht: XXXX; kodakondsus: XXXX; haridus: XXXX; emakeel: XXXX; töökoht või õppeasutus: XXXX; kriminaalkorras varem korduvalt karistatud; kohaldatud tõkend: vahistamine alates 14.09.

1. a (kahtlustatavana kinni peetud 13.09.
2. a) Kaitsja Vandeadvokaat Rein Napa kokkuleppel Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) §-st 180, § 248 lg 1 p-st 5, §-st 249, § 250 kohus otsustas: Süüdi tunnistada P.N

§ 344lg 1 järgi ja mõista temale karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada P.N

§ 345lg 1 järgi ja mõista temale karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada P.N

§ 423vangistust.

1 järgi ja mõista temale karistuseks 6 (kuus) kuud

§ 64

lg 1 alusel suurendada mõistetud üksikkaristustest raskeimat ning kuritegude kogumi eest mõista P.N-ile liitkaristuseks 11 (üksteist) kuud vangistust.

§ 74

lg-te 1, 2 alusel määrata, et P.N tuleb mõistetud karistusest kohe ära kanda 2 (kaks) kuud vangistust. Ülejäänud osa karistusest, s.o 9 (kuud) vangistust ei pöörata täitmisele, kui P.N ei pane 2 (kahe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid, st: 1.

5. elab määratud alalises elukohas, st aadressil XXXX; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohe ärakantava karistuse osa, s.o 2 (kahe) kuu vangistuse alguseks lugeda P.N-i kahtlustatavana kinni pidamise aeg 13.09.
6. a.

§ 78

p 1 alusel hakata P.N-i katseaja kulgu arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 7. oktoobrist 2015. a.

§ 75

lg-s sätestatud käitumiskontrolli nõuded kohalduvad P.N-ile alates kinnipidamiskohast vabanemisest. Määrata P.N käitumiskontrolli ajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. P.N-ile kohaldatud tõkend vahistamine tühistub kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid Ümbrik (ÜMBRIK 2), milles on käe- ja allkirja eksperimentaalproovid ja mis asub käesoleva kriminaalasja materjalide juures, jätta kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg-te 1, 3 alusel välja mõista P.N-ilt riigituludesse menetluskuludena süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 585 eurot, käekirjaekspertiisi tegemise kulu 564 eurot, riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu 525,60 eurot ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu 0,45 eurot, s.o kokku 1675 (üks tuhat kuussada seitsekümmend viis) eurot ja 5 (viis) senti. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et P.N on õigus tasuda temalt välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud osade kaupa 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. 2 Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud ning kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendusraha tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või arveldusarvele nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või arveldusarvele nr EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või arveldusarvele nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Menetluskulude tasumisel tuleb viitenumbriks märkida 99915700071011, selgituseks tuleb märkida kohustatud isiku nimi, kohtuasja number ning makseliigi nimetus. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud kohtu määratud tähtaja jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Süüdistus P.N süüdistatakse selles, et tema 18.04.2011. a Tartu linnas eeluurimisega tuvastamata kohas võltsis A.A. allkirja mootorsõiduki ostu-müügi lepingul (18.04.2011. a), mille tulemusena P.N omandas ebaseaduslikult õiguse sõiduauto Audi 80 reg-nr XXX ümberregistreerimiseks omaniku, s.o Aavo Abermanni nimelt enda nimele. Sellega pani P.N toime

§ 344

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o dokumendi võltsimise eesmärgiga omandada õigusi. Veel süüdistatakse P.N selles, et tema 18.04.

1. a Tartu linnas eeluurimisega tuvastamata kohas esitas teadlikult A.H. võltsitud sõiduauto Audi 80 reg-nr XXX müügilepingu (18.04.
2. a), mille ta ise oli eelnevalt võltsinud ning mille alusel P.N omandas õiguse sõiduauto Audi 80 reg-nr XXX ümberregistreerimiseks enda nimelt Artur Haliulini nimele. Sellega pani P.N toime

§ 345

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teadvalt võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi. Lisaks süüdistatakse P.N selles, et tema, olles karistatud Lõuna Prefektuuri Tartu politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse 26.03.

1. a otsusega väärteoasjas nr 278015001783 liiklusseaduse (edaspidi LS) § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest (tegu pandi toime 08.03.2015) ning Tartu Maakohtu 24.08.2015 3 otsusega väärteoasjas nr 4-15-5246 LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest (tegu pandi toime 05.06.2015), s.o korduva mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, juhtis tahtlikult uuesti, s.o süstemaatiliselt 12.09.
2. a kella 23.45 paiku Tartumaal Elva linnas Turuplatsi 2 juures mootorsõidukit Audi A6 reg-nr XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki Sellega pani P.N toime

§ 423

juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Kokkulepe, sõlmitud 7.10.2015 Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu ja kuritegude kvalifikatsioonidega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Prokurör taotleb kohtult, et 1. P.N tunnistatakse süüdi

§ 344lg 1 järgi ja mõistetakse temale karistuseks 2 kuud vangistust; 2.

P.N tunnistatakse süüdi

§ 345lg 1 järgi ja mõistetakse temale karistuseks 3 kuud vangistust; 1 3.

P.N tunnistatakse süüdi

§ 423

järgi ja mõistetakse temale karistuseks 6 kuud vangistust; 4.

§ 64

lg 1 alusel suurendatakse mõistetud üksikkaristustest raskeimat ning kuritegude kogumi eest mõistetakse P.N-ile liitkaristuseks 11 kuud vangistust; 5.

§ 74

alusel ei pöörataks mõistetud karistust osaliselt täitmisele, st et mõistetud karistusest tuleb P.N kohe ära kanda 2 kuud vangistust ning ülejäänud osa karistusest, s.o 9 kuud vangistust ei pöörataks täitmisele, kui P.N ei pane 2 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid, st: 5.1.

elab kohtu määratud alalises elukohas; 5.

1. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 5.
2. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 5.
3. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.
4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 5.
5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;
6. karistuse kandmise aja alguseks loetakse P.N-i kahtlustatavana kinni pidamise aeg 13.09.
7. a. Menetlus kohtus Ringkonnaprokurör Margus Lellep taotles kohtuistungi alguses kokkuleppemenetluse läbiviimist. Süüdistatav P.N ja tema kaitsja Rein Napa kinnitasid toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimisi ja soovisid kokkuleppemenetluse kohaldamist. Kohtunik selgitas süüdistatavale P.N-ile KrMS § 239-250 sätteid- kokkuleppemenetluse normistikku ja süüdistatava õigusi kokkuleppemenetluses. 4 Ringkonnaprokurör Margus Lellep andis ülevaate sõlmitud kokkuleppest, põhjendas karistuste valikut ning jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Süüdistatav P.N kinnitas, et süüdistus ja sõlmitud kokkulepe on arusaadav ; kokkuleppes on väljendatud tema tahe ,ta jääb kokkuleppe juurde ning selle kokkuleppe võib kohtuotsusele aluseks võtta. P.N taotles menetluskulude nõude ajatamist ühele aastale, sest tema vastu on ka teisi rahalisi nõudeid. Kaitsja Rein Napa jäi samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. Kaitsja taotles P.N-ile menetluskulude maksmise nõude ajatamist ühele aastale. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, asub seisukohale, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav P.N väljendanud oma tegelikku tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. 1 Seega tuleb P.N süüdi tunnistada

§ 344

lg 1, § 345 lg 1 ja § 423 järgi ning mõista talle karistus vastavalt temaga sõlmitud kokkuleppele. Seisukoht asitõendite osas Ümbrik (ÜMBRIK 2), milles on käe- ja allkirja eksperimentaalproovid ja mis asub käesoleva kriminaalasja materjalide juures, tuleb kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku juurde. Menetluskulud Käesolevas asjas on menetluskuludeks: KrMS § 175 lg 1 p-le 9 vastavalt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära, s.o 585 eurot, KrMS § 175 lg 1 p-le 4 vastavalt riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu kogusummas 525,60 eurot, KrMS § 175 lg 1 p-le 3 vastavalt käekirjaekspertiisi tegemisega seotud kulu 564 eurot, KrMS § 175 lg 1 p-le 5 vastavalt kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu 0,45 eurot. Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Arvestades kriminaalmenetluse kulude kogusuurust (1675,05 eurot), tuleb P.N võimaldada tasuda menetluskulud KrMS § 180 lg 3 alusel osadena 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Vastasel juhul on menetluskulude tasumine temale ebamõistlikult koormav. Peet Teidearu Kohtunik 5