← Eesti

1-15-8495/4

Obsah (4)§ 75§ 180§ 318§ 175

Kriminaalasi nr 1-15-8495 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06.november 2015.a., Kuressaare kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-8495 (132540101392) Koht

§ 75lg 2 punktis 9 sätestatud korras. Vangistuse täitmisele pööramise korral võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga Kar

S §-s 69 sätestatud korras.

  1. K.R’i suhtes tõkendit ei kohaldatud.
  2. Välja mõista K.R’ ilt riigituludesse kriminaalmenetluse kulu - sundraha 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot; - riigiõigusabi tasu 115,87 (üheksakümmend kuus) eurot; kokku seega menetluskulu 700 (seitsesada) eurot 87 senti.

§ 180lg 3 alusel määrab kohus menetluskulu hüvitamisele ositi 12 kuu jooksul. Väljamõistetud menetluskulu tuleb K.R ’il tasuda igakuiste osamaksetena kaheteist

(12)kuu jooksul, igakuise makse suurus menetluskulul on 58,41 eurot, va viimane
  1. makse, mille suurus on 58,36 eurot. eurot. Igakuine makse tuleb teostada hiljemalt kuu 30.–ks kuupäevaks. Esimene menetluskulude osamakse teostada hiljemalt
  2. novembriks 2015.a. 5.
  3. K.R ’il tasuda riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
  4. Selgituseks märkida: menetluskulud, K.R, kr asi nr 1-15-
  5. Nõuded menetluskulu tasumise osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub temalt väljamõistetud menetluskulu ühe kuu jooksul lahendi jõustumisest või kohtuotsusega määratud korras. Kui menetluskulu ei ole tasutud seadusega ettenähtud tähtajal või kohtuotsusega määratud tähtajal tasutud saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile täitmiseks täitemenetluse seadustikus kehtestatud korras ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse. Edasikaebamise kord Apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on

  1. peatüki
  2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega (

§ 318lg 3 p 4).

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (

§ 318lg 4).

Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 15 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. 2 Kriminaalasi nr 1-15-8495 Süüdistus K.R `i süüdistatakse selles, et tema isikuna, kellelt on tema lapse BB ülalpidamiseks Valga Maakohtu 03.mai 2001.a kohtuotsusega välja mõistetud igakuine elatusraha alates 10.aprillist 2001 kuni xxxxxxx summas 600 krooni, kuid mitte vähem kui ¼ Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast kuus, millist summat Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja 11.mai 2009.a kohtuotsusega suurendati ning BB ülalpidamiseks mõistis kohus välja elatise alates 11.maist 2009 kuni xx summas 3000 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni lapse ema cc kasuks, hoidub alates 2012.a veebruarikuust jätkuvalt ja teadvalt kõrvale oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest, millise tegevusega rikub oma lapse ülalpidamise kohustust sellega, et varjab kohtutäituri ja lapse ema eest oma töökohti ja faktilisi sissetulekuid ning eeltooduga seoses on kohtutäituri ja kannatanu cc andmetel seisuga 27.09.2015 K.R-i elatise võlgnevus cc ees kokku summas 7166,59 eurot. Sellise jätkuva tegevusega K.R , hoidudes vanemana teadvalt kõrvale oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest, pani toime lapse ülalpidamise kohustuse rikkumise, s.o KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lisaks sellele K.R isikuna, kellelt on tema lapse DD ülalpidamiseks Saare Maakohtu 25.juuni 2001.a kohtuotsusega välja mõistetud igakuine elatusraha alates 07.maist 2001 kuni XXX summas 500 krooni kuus, kuid mitte vähem kui ¼ Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni lapse ema FF kasuks, hoidus alates 27.veebruarist 2012 kuni XXXX jätkuvalt ja teadvalt kõrvale oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest, millise tegevusega rikkus oma lapse ülalpidamise kohustust sellega, et varjas kohtutäituri ja lapse ema eest oma töökohti ja faktilisi sissetulekuid ning eeltooduga seoses on kohtutäituri ja kannatanu FF andmete seisuga 04.12.2013 K.R-i elatise võlgnevus FF ees kokku summas 7187,07 eurot. Sellise jätkuva tegevusega K.R , hoidudes vanemana teadvalt kõrvale oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest, pani toime lapse ülalpidamise kohustuse rikkumise, s.o KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus K.R-ile nõutud karistus: KarS § 169 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 73 sätete alusel vabastada süüdistatav tähtajalise vangistuse kandmisest tingimuslikult 18 (kaheksateistkümne) kuulise katseajaga. Süüdistatav K.R andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Taotleb menetluskulu hüvitamist ositi 12 kuu jooksul. Prokurör jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi

) § 239 lg 2 loetletud kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkuleppemenetluse kohaldamiseks on kannatanu oma nõusoleku andnud. Kokkulepitud karistus on kooskõlas KarS § 56 sätestatuga. Kokkulepitud karistus jääb KarS § 169 sanktsiooni piiresse. Kohus arvestab kokkuleppe kinnitamisel asjaoluga, et K.R on oma süüd tunnistanud. K.R-i karistust kergendavad või raskendavad asjaolud puuduvad. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava K.R-i vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kannatanud on andnud nõusolekud kokkuleppemenetluse kohaldamisseks. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Eeltoodu annab alust kohtul kokkuleppe kinnitamiseks. Tsiviilhagi- K.R-i vastu tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendid – puuduvad. 3 Kriminaalasi nr 1-15-8495 Tõkend – K.R-i suhtes tõkendit ei kohaldatud. Menetluskulud: Vastavalt

§ 180lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt

§ 175

lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha mille suuruseks

§ 175

lg1 p9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on alates 01.01.2015.a. 390.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x390 eurot = 585 eurot. - Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt

§ 175

lg 1 p 4 menetluskulu mis

§ 180lg1 alusel kuuluks väljamõistmisele süüdistatavalt.

K.R ’ile riigi õigusabi korras määratud kaitsja taotluse alusel on kohus kaitsjatele arvestanud kohtueelses menetluses 115,87 eurot, mis kuulub süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele.

§ 180lg 3 alusel määrab kohus menetluskulu hüvitamisele ositi 12 kuu jooksul.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.