Obsah (6)

§ 199§ 209§ 64§ 65§ 68§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 06. detsembril 2013. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-13-2904 Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär X Kriminaalasi süüdimõ

§ 199

lg 2 p 4 ja

§ 209

lg 2 p 1 järgi ja karistati

§ 64

alusel liitkaristuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 22.01.2010 otsusega Z.M-ile mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 6 kuud vangistust võrra ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti Z.M-ile 5 aastat vangistust.

§ 68

alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 10.11.02.2011 karistusaja hulka ja ärakantavaks liitkaristuseks loeti 4 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistusaja alguseks arvati 03.05.

1. Täitemenetluses
2. veebruar 2013 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja määrusega loeti Z.M-ile Tartu Maakohtu
3. jaanuari 2013 määrusega asenduskaristusena mõistetud 33 päeva vangistust KrMS § 413 ja

§ 65lg 1 alusel kaetuks Tartu Maakohtu 22.

novembri 2012 otsusega liitkaristusena mõistetud 4 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistusega (lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga), millest arvati maha Z.M-i poolt Tartu Maakohtu 09.jaanuari 2012 kohtuotsuse järgi ajavahemikul 03.mai 2011 - 21.november 2012 ärakantud karistus, s.o 1 aasta 6 kuud 19 päeva vangistust . Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti Z.M-ile 3 (kolm) aastat 5 (viis) kuud 9 (üheksa) päeva vangistust. Z.M-i poolt ärakandmisele kuuluva karistuse kandmise alguseks loeti määrusega 22.november 2012.

§ 76lg.

2 järgne ennetähtaegse vabastamise formaalne tähtaeg saabus Z.M 27.11.2013, arvestades Z.M-i vangistuse algust( toimiku lk. 66 ). Z.M-i karistuse kestus 01.05.

1. Z.M on kriminaalkorra karistatud üheteistkümnel korral, kannab neljandat vangistust. Teda on varasemalt süüdi mõistetud korduvate kelmuste ja varguste eest. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt Z.M ei ole motiveeritud maandama kuriteopõhiseid riske , kuna ei tunnista tehtut. Alates 08.08.2013 osaleb majandustöödel. Distsiplinaarkaristusi vangistuse jooksul seitse ,alates 20.06.
2. Z.M puudub elamispind kuhu elama asuda. Vabaduses olles jätkanud varavastaste kuritegude toimepanekut. Kriminaalhooldaja X iseloomustuse kohaselt puudub Z.M Rahvastikuregistris märge elukoha kohta; tal puudub ka elukoht kuhu vanglast vabanedes elama asuda. Z.M-i vastu on rahalisi nõudeid 7518, 45 €. Vabanemisel puudub temal materiaalne kindlustatus. Arvamuse andnud kriminaalhooldusametnikul X puuduvad andmed Z.M-i perekonna, lähisugulaste ja lähedaste isikute kohta , sest neid andmeid ei ole Z.M pidanud vajalikuks avaldada oma kontaktisikule Tartu Vanglas. Läbimata on ka vajalikud sotsiaalprogramm “X“ ,mille läbiviimiseks Z.M ei ole motiveeritud. Kriminaalhooldaja ei toeta Z.M-i ennetähtaegset vanglast vabastamist. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Z.M üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 20%. Vangla ei toeta süüdimõistetu Z.M-i ennetähtaegset vanglast vabastamist. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu Z.M kinnitas kohtuistungil, et soovib tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Süüdimõistetu sõnul on vangistus talle mõju avaldanud, ta on saanud aru senisest väärkäitumisest. Ta on kindel, et töökoha ta metsanduses saab, on sel alal töötanud. Samuti 2 soovib ta X linnalt sotsiaalpinda taotleda. lisakohustusi, kui ta vanglast vabastatakse. Ta on nõus täitma kohtu poolt pandavaid Kaitsja X toetas süüdimõistetu Z.M-i ennetähtaegset vabastamist, oli seisukohal, et Z.M-ile tuleks anda võimalus ennast vabaduses seadusekuulekana tõestada ning määrata temale vanglast vabanemisel lisakohustused. Prokurör X kohtule esitatud kirjalikus arvamuses Z.M-i katseajaga tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta, arvestades eelkõige Z.M-i korduvat karistatust. Prokurör on välja toonud asjaolu, et Z.M ei tunnist oma kuritegusid ning ei pea varguseid ja kelmusi taunitavateks. Kohtu seisukoht ja põhjendid

§ 76

lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud. Käesolevaks ajaks on Z.M kandnud ära enam kui 1/2 temale mõistetud karistusajast ja rohkem kui 6 kuud; seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas.

§ 76

lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Positiivsena saab käsitleda Z.M-i vanglas majandustöödel töötamist. Negatiivsena iseloomustab Z.M-i korduv karistatus. Teda on kriminaalkorras 11korral karistatud; kannab neljandat vangistust. Ta on toime pannud korduvalt kelmusi ja vargusi. Soodustavaks teguriks tema kuritegelik eluviis ja suhtlusringkond. Tartu Vangla iseloomustusest nähtuvalt ei ole Z.M motiveeritud osalema sotsiaalprogrammis“ X“. Tartu Vangla iseloomutusest nähtub, et Z.M ei ole motiveeritud maandama kuriteopõhiseid riske, sest ei tunnista tehtut. Tartu Vangala iseloomustuse kohaselt (rubriigis “hoiakud“) on kirjas, et Z.M ei ole end kuritegudes süüdi tunnistanud. Vargused ja kelmused ei ole tema arvates taunitavad. Ta on toime pannud kuritegusid eakate ja nõrga tervisega kannatanute vastu. Nähtub , et Z.M on senises elukäigus teistele inimestele palju kahju tekitanud. Vangla iseloomustuse kohaselt on Z.M hea suhtleja ning jätab salapärase mulje. Nagu ka Vangla iseloomustuses ja kriminaalhooldaja iseloomustuses on välja toodud, ei ole Z.M elukohta; ka Rahvastikuregistrile ei ole ta oma elukohta avaldanud. Kui isikul puudub elukoht, ei saa teda vanglast vabastada. Samuti ei ole andmeid Z.M toetava sotsiaalvõrgustiku kohta. Samuti puuduvad andmed Z.M-i töökoha kohta. Vanglast vabanev isik peab avaldama oma sissetulekuallikad . Praegu puuduvad andmed Z.M-i legaalsete sissetulekuallikate kohta. Seega säilib risk uute kuritegude toimepanekuks. Z.M iseloomustav materjal on kogutud tema isiklikku toimikusse, mis oli ka määrust tehes kohtu kasutuses. Iseloomustavas materjalist ei nähtu, et Z.M on isik, keda saab usaldada ja vanglast vabastada. Süüdimõistetu enda selgitused kohtuistungil ei saa anda põhjust isiku vanglast vabastamiseks, kui tema kohta käiv iseloomustav materjal on negatiivne. 3 Z.M-i korduv karistatus ning iseloomustuses toodud hoiakud ei anna alust kohtul Z.M usaldada ning vanglast vabastada. Ennetähtaegse vanglast vabastamine on ennekõike kohaldatav isikutele, kes ei ole korduvalt karistatud ning kelle osas on kohtul tekkinud veendumus, et isik uusi kuritegusid toime ei pane. Arvestades Z.M-i kohta käivat iseloomustavat materjali, ei ole alust praegu Z.M ennetähtaegselt tingimisi vanglast vabastada. Z.M on vaja vanglas läbida sotsiaalprogrammid ,et vanglast vabanedes oleks maandatud uute kuritegude riskid. KrMS § 180 lg. 1 alusel välja mõista süüdimõistetult Z.M-ilt menetluskuluna kaitsjatasu 120 € riigituludesse. KrMS § 180 lg. 3 alusel ajatada menetluskulude nõude tasumine ühele aastale. Kohtunik: 4