Obsah (4)

§ 66§ 15§ 56§ 48

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. veebruar 2020, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number Kohtukoosseis Väärteoasi 4-19-5482 (2330,19,0048

§ 66

lg 1 kohaselt määrata aresti kandmise ositi, s.o korraga 2 päeva aresti, mille kandmine leiab aset nädalavahetustel. Ositi kantav arest peab olema O.U poolt kantud otsuse jõustumisest 3 kuu jooksul.

1. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
2. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri apellatsioon rahuldada osaliselt. EDASIKAEBAMISE KORD Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ESIMESE ASTME KOHTU OTSUSE SISU
3. 03.10.2019 koostatud väärteoprotokolli nr AB1523628 (2330,19,004812) kohaselt 03.10.2019 kell 9.44 P. Kerese tn 26, Narva linn, Ida-Viru maakond juhtis O.U mootorsõidukit omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust kui tema juhtimisõigus on karistusena ära võetud 13.08.2019-12.10.2019 LS § 227 lg 2 alusel. O.U rikkus LS § 90 lg 1 p 1 ning pani toime väärteo kvalifikatsiooniga LS § 201 lg
5. Viru Maakohtu 25.11.2019 otsusega karistati O.U LS § 201 lg 2 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o summas 200 eurot.

§ 66

lg 2 ja 3 alusel määrati, et O.U on õigus tasuda rahatrahv osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast 3 kuu jooksul.

1. Maakohus leidis, et O.U süü on tõendamist leidnud. 3.
2. Maakohus leidis, et menetlusaluse isiku O.U poolt on süüteo toimepanemine tõendatud väärteoprotokolliga, väärteoasjas nr 2330,19,002770 otsusega, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, Politsei- ja Piirivalveameti teatisega. Maakohus võttis arvesse O.U ütlusi. Ta tunnistas oma süüd täielikult. Maakohtul ei olnud põhjust kahelda tema ütlustes, kuna need vastavad asjaoludele, ei ole vastuolulised ja on kooskõlas väärteoasja materjalidega. 3.
3. O.U tegudes sisalduvad inkrimineeritava väärteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Objektiivne külg on tõendatud O.U ütlustega ja väärteoprotokolliga.

§ 15lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Süüdlane pani teo toime ettevaatamatusest. Süüd välistavaid asjaolusid ei olnud maakohtule esitatud ja maakohus leidis, et O.U on süüvõimeline isik. 3.

1. Maakohus asus seisukohale, et väärteoprotokollis on täielikult kajastatud rikkumise asjaolud, väärteo kirjeldus on täielik ning täpsustamist ei vaja. Väärteoprotokoll on täidetud kooskõlas VTMS §-ga
2. O.U süü on tõendatud nii tema enda ütlustega kui ka toimiku materjalidega. 3.
3. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kergendava asjaoluna võib arvestada süü tunnistamist ja kahetsemist. Karistusregistri andmetest nähtub, et menetlusalusel isikul on neli kehtivat väärteokaristust liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest. Eelnimetatud liiklusalaste väärtegude eest on isikut karistatud rahatrahvidega. Rahatrahvid on tasutud. Varem ei ole O.U-le karistusena aresti kohaldatud. Kuivõrd LS § 201 lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, siis tuleb tuvastada, kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Süü suurust mõjutab oluliselt toimepandud tegu. O.U pani teo toime ettevaatamatusest. Menetlusaluse isiku selgituste kohaselt ta ei teadnud, et tal puudub juhtimisõigus. Kohtuistungil ei ole tõendatud, et menetlusalune isik teadlikult ignoreerib määratud karistust ja juhtimisõiguse puudumist. Käesolevas väärteoasjas menetlusaluse isiku süü ei ole suur. O.U töötab. Tema selgituste kohaselt on ta väga suure ettevõtte direktor ja tema tööaeg ei ole kindlaks määratud, töötab 16-20 tundi ööpäevas, taotleb rahatrahvi. Süülise väärteo toime pannud isikut ei ole aga tingimata tarvis karistada arestiga. Maakohus peab oluliseks asjaolu, et menetlusalust isikut ei ole arestiga karistatud. Ta kahetseb oma tegu siiralt, isik ei tekitanud endale ega teistele isikutele oma käitumisega kahju. Maakohtu 2 hinnangul on võimalik mõjutada O.U hoiduma süütegude toimepanemisest rahatrahviga. Põhjendatud on määrata O.U-le LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest rahatrahv 50 trahviühikut, s.o summas 200 eurot. KOHTUVÄLISE MENETLEJA APELLATSIOON JA VASTUS APELLATSIOONILE
4. Viru Maakohtu 25.11.2019 otsuse peale esitas apellatsiooni kohtuvälise menetleja esindaja Irina Reino, kes palub tühistada maakohtu otsuse O.U-le mõistetud karistuse määra osas ja teha tühistatud osas uus otsus, millega määrata O.U-le LS § 201 lg 2 järgi karistuseks 10 päeva aresti, mis moodustab 1/3 maksimummäärast ehk alla keskmise määra. Samuti kohtuväline menetleja peab võimalikuks asendada arest kergema karistuse liigi kohaldamisega – ÜKT-ga. 4.
5. Kohtuväline menetleja leiab, et antud väärteoasjas ei ole karistus ja menetlusaluse isiku tegu vastavuses (ehk teisisõnu karistus peab vastama süüle). Oma taotluses kohtuväline menetleja viitas sellele, et varasemalt määratud karistused (rahatrahvid) ei mõjutanud O.U seaduskuulekalt käituma. See fakt, et varasemate rikkumiste eest määratud rahatrahvid ei ole ära hoidnud järgmisi rikkumisi, tähendab, et eelmistel kordadel süüle ja üldpreventiivsetele eesmärkidele vastavad trahvid ei ole mõjutanud isikut hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest ja seekord tuleb rakendada süüle ja ka eripreventiivsetele eesmärkidele vastavat karistuse liiki. 4.
6. Kohtuotsuse tegemisel maakohus viitas sellele, et menetlusalune isik ütluste andmisel teatas, et tema ei olnud teadlik sellest, et tema juhtimisõigus on karistusena äravõetud, kuid samal ajal selgitas, et sai politsei otsuse kätte, jättes selle täies ulatuses lugemata. Riigikohus on märkinud (RKL 3-1-1-83-08), et kui isik on teadlik, et tema suhtes käib menetlus mis võib lõppeda juhtimisõiguse äravõtmisega, peab ta ise hoolitsema sellest, et teada saada, kas juhtimisõigus temal on alles või mitte ja ise peab olema aktiivne selleks, et teada saada milline otsus on tema suhtes vastu võetud. 4.
7. O.U-le on välja antud juhtimisõigus, mille saamise eelduseks on liiklusreeglite ja liiklusseaduse tundmine, mistõttu ta peab olema teadlik liiklusseaduses sätestatud nõuetest. Ületades lubatud sõidukiirust pidi menetlusalune isik aru saama, et antud teole järgneb karistus ja karistuseks võib olla kohaldatud ka juhtimisõiguse äravõtmine. Asjaolu, et O.U jättis otsuse lugemata näitab tema ükskõiksust oma kohustusele ja seadusnormide täitmisele. 4.
8. Viru Maakohus on arvestanud karistust kergendavaid asjaolusid, s.o menetlusaluse isiku kahetsust ja temal töökoha olemasolu ning asjaolu, et maakohtu hinnangul menetlusalune isik pani toime väärteo ettevaatamatusest. Kohtuväline menetleja samuti võttis arvesse, et isik tunnistab oma süüd ja vastavalt sellele taotles karistuse alla keskmäära (ehk 1/3 maksimummäärast, s.o 10 päeva ja oli nõus aresti asendamisega üldkasuliku tööga), kuid taotles raskemaliigilise karistuse (aresti kohaldamist), kuna kergemaliigiline karistus (rahatrahv) ei andnud tulemusi. 4.
9. Kohtuväline menetleja leiab, et määratud karistus ei vasta toimepandud süüteo raskusele. Juhul, kui riigivõim (antud juhul politsei) otsustas isikut karistada juhtimisõiguse äravõtmisega, siis see karistus peab olema ellu viidud ja isik läbi antud karistuse täitmise/läbi elamise peab aru saama, et on käitunud seadusevastaselt ja seda muutma.
10. Tartu Ringkonnakohtu 13.01.2020 määrusega võeti kohtuvälise menetleja apellatsioon menetlusse ning anti aega kuni 28.01.2020 esitada kirjalikke seisukohti.
11. Nimetatud ajaks esitas kirjaliku seisukoha O.U, kes leiab ei maakohtu otsus oli seaduslik ja põhjendatud ning palub jätta maakohtu otsuse muutmata. 3 RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
12. Ringkonnakohus, uurides väärteoasja materjale, maakohtu otsust ja apellatsiooni, leiab, et maakohtu otsus O.U-le mõistetud karistuse osas tuleb tühistada ja kohtuvälise menetleja apellatsioon rahuldada osaliselt.
13. Uurides asja materjale, tuvastas ringkonnakohus, et apellatsioonis esitatud argumendid väärivad tähelepanu. Maakohtu otsus tuleb tühistada VTMS § 148 p 4 alusel, sest mõistetud rahaline karistus ei vasta väärteo raskusele ja menetlusalusele isikule. Tulenevalt VTMS § 151 lg 3 p-st 3 tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse karistuse mõistmise osas ja mõistab O.U-le raskema karistuse aresti näol.
14. Käesolevas asjas ei ole vaidlust menetlusaluse isiku süüküsimuse üle LS § 201 lg 2 järgi. O.U ise on samuti oma süüd täielikult tunnistanud. Maakohus leidis, et karistust raskendavad asjaolud puuduvad ja kergendava asjaoluna võib arvestada süü tunnistamist ja kahetsemist. Samuti arvestas maakohus isikul töökoha olemasolu. Kohus leidis, et menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja pidas võimalikuks kergemaliigilise karistuse (rahatrahvi) kohaldamist. Ringkonnakohus maakohtu taolise seisukohaga ei nõustu.
15. Ringkonnakohus soostub apellatsiooni käsitlusega, mille kohaselt varasemate rikkumiste eest määratud rahatrahvid ei ole ära hoidnud järgmisi rikkumisi. See tähendab, et eelmistel kordadel süüle ja üldpreventiivsetele eesmärkidele vastavad trahvid ei ole mõjutanud isikut hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest. Seekord tuleb rakendada süüle ja ka eripreventiivsetele eesmärkidele vastavat karistuse liiki. Riik on juba katsetanud O.U isiku puhul karistusvariandina rahatrahve: need pole olnud aga piisavalt mõjusad.
16. Kohtuotsuses maakohus viitas sellele, et menetlusalune isik ütluste andmisel teatas, et ta ei olnud teadlik sellest, et tema juhtimisõigus on karistusena ära võetud. Samal ajal isik selgitas, et sai politsei otsuse kätte, jättes selle täies ulatuses lugemata. Menetlusaluse isiku O.U ülekuulamise protokollist nähtub, et 03.10.2019, kui politseitöötajad peatasid ta sõidukiroolis, oli talle väidetavalt suur üllatus, et tal puudub sõiduki juhtimisõigus alates 13.08.2019 kuni 12.10.
17. Tema sõnade kohaselt kuulis ta sellest politseinike käest alles esimest korda. Samasuguse kaitseversiooni kordas O.U ka maakohtus. (toimik, lk 27) (toimik, lk 9-10)
18. Riigikohus on varasemas praktikas märkinud, et kui isik on teadlik, et tema suhtes käib menetlus, mis võib lõppeda juhtimisõiguse äravõtmisega, peab ta ise hoolitsema sellest, et teada saada, kas juhtimisõigus temal on alles või mitte ja ise peab olema aktiivne selleks, et teada saada milline otsus on tema suhtes vastu võetud. Lähtudes sellest, et väidetavalt menetlusalune isik ei teadnud, et temalt juhtimisõigus on karistusena ära võetud, leidis maakohus, et väärtegu on toime pandud ettevaatamatusest (RKKKo nr 3-1-1-83-08).
19. Väärteoasja toimiku materjalidest avaldub märkimisväärne asjaolu. O.U rikub pidevalt liiklusseadust, kuid samas tunnistab oma süüd. Selline asjaolu uinutab aga tema rikkumistega tegelevate politseitöötajate ja kohtu valvsust. O.U kui liiklusseaduse rikkuja käitumist iseloomustab seega asjaolu, et isik eirab järjest kehtestatud käitumisnorme ja väljendab justkui kahetsust, kuid mõistetavad karistused (rahatrahv) soovitud tagajärge ei anna.
20. Maakohtus O.U kinnitas, et on suure ettevõtte direktor ja soovis, et teda karistatakse rahatrahviga, sest muud karistused hakkavad mõjutama ettevõtte tööd. O.U panustabki ilmselt sellele, et rikkudes järjepidevalt liiklusseadust, maksab 4 seejuures järjekordse rahatrahvi ära. Rahaline karistus pole sellisel kujul enam temale kui ettevõtjale mõjus ja ei ole siiani pannud teda oma senist käitumist ringi hindama. Jätkuvalt O.U rikub eeskirju ja näitab sellega laiemalt üles ükskõikset ning hoolimatut suhtumist teiste ühiskonnaliikmete vastu.
21. Isikule, kellele on väljastatud mootorsõiduki juhtimise õigus, on teadlik liiklusreeglite nõuetest, samuti liiklusseaduses ette nähtud sanktsioonidest. Liiklusnõuete rikkumine toob endaga üldjuhul kaasa karistuse, mis võib piirata menetlusaluse isiku vabadust või halvendada majanduslikku olukorda. Senised karistused pole olnud O.U elukorraldust piisavalt häirivad, et takistada süüdlast tulevikus rikkumist kordamast.
22. Ringkonnakohus soostub kohtuvälise menetlejaga ja leiab, et määratud karistus ei vasta ka toimepandud süüteo raskusele. Juhul, kui riigivõim (antud juhul politsei) otsustas isikut karistada juhtimisõiguse äravõtmisega, siis see karistus peab olema ellu viidud ja isik läbi karistuse täitmise/läbielamise peab aru saama, et on käitunud seadusevastaselt ja seda muutma. Vastasel juhul riigivõimu otsus (kohtuvälise menetleja otsus) kaotab oma tähtsuse ja väärtuse ning annab ühiskonnale vale signaali, et riigi poolt tehtud otsused ei ole täitmiseks kohustuslikud, neid võib ignoreerida ja nende rikkumistel midagi tõsist ei järgne.
23. O.U peab arvestama asjaoluga, et pideva liiklusnõuete rikkujana ei pruugi järgnev karistus eripreventiivsetel kaalutlustel olla jätkuvalt leebe ning võib karmistuda ja olla sellega isikule koormavam. 18.

§ 56

lg 1 alt 2 kohaselt tähendab eripreventiivne eesmärk võimalust suunata isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistuse mõistmisel ei ole võimalik pidada silmas isiku mõjutamise eesmärki ja seejuures mitte arvestada tema isikut. Üldpreventiivse eesmärgina tuleb arvestada ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Isik, kes eirab vaatamata korduvale karistatusele jätkuvalt ja tahtlikult liiklusseaduse nõudeid, osutub teistele liiklejatele ohtlikuks. 19. Maakohtus ja apellatsioonis taotles kohtuväline menetleja mõista O.U-le karistuseks 10 päeva aresti ja leidis, et selle võib vajadusel asendada üldkasuliku tööga. Ringkonnakohus peab põhjendatuks mõista O.U-le karistus taotletust väiksemas määras, s.o 6 päeva aresti.

§ 48järgi väärteo eest mõistetav arest on seega üsna alammäära lähedane.

Kohus arvestab siinjuures O.U enda poolt korduvalt rõhutatud asjaolu, et tal on ettevõttes juhistaatus. Tulenevalt

§ 66

lg-st 1, arvestades tema tööalast seisundit, määrab kohus aresti kandmise ositi, korraga 2 päeva aresti, mille kandmine leiab aset nädalavahetustel. Taoliselt mõistetav karistus tekitab ebamugavust, kuid pole seejuures liigselt koormav ja vähendab negatiivseid mõjusid O.U elukorraldusele. O.U poolt kantav karistus just aresti näol ei kahjusta tema ettevõtte tööd, küll annab aga menetlusalusele isikule endale kindla riigipoolse signaali temale kui korduvale väärtegude toimepanijale mõistetava karistuse näol, sest varasemad kergemad karistused ei ole O.U liikluskäitumisele soovitud mõju avaldanud. Kohtuväline menetleja möönis apellatsioonis aresti asendamist üldkasuliku tööga, kuid ringkonnakohus ei pea seda O.U isikut ja süüd arvestades põhjendatuks, sest isik on väärtegusid toime pannud süsteemselt. 20. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes VTMS § 148 p-st 4, 151 lg-st 3 p 3, tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse karistuse mõistmise osas ja mõistab O.U-le raskema karistuse, s.o 6 päeva aresti. Kohtunik Tiit Lõhmus 5