lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus uurib, kas L.U on toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. Kohus uuris väärteotoimikus (VTT) olevaid tõendeid: -sündmuskoha vaatlusprotokoll koos liiklusõnnetuse skeemiga /tl 1/; -sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fotodega /tl 3-9/; -sõidukite Kia ja Scania vaatlusprotokollid /tl 10-11/; -regionaalhaigla teatis /tl 15/; -tunnistaja K.K ütlused /t l16/; -menetlusaluse isiku L.U ütlused /tl 12, 17/. Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõenditega on tõendamist leidnud, et L.U on toime pannud teo, mis talle väärteoprotokollis süüks arvatakse. L.U rikkus oma tegevusega LS 2 4-19-2194 § 46 lg 1, mis sätestab, et juht peab vastavalt sõidukiirusele ning tee- ja ilmastikutingimustele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile. L.U põhjustas liiklusnõuete rikkumise tulemusena liiklusõnnetuse, milles said varalist kahju liiklusõnnetuses osalenud sõidukite omanikud. Samuti sai liiklusõnnetuses tervisekahjustusi teise liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juht K.K. Kohtuväline menetleja on L.U poolt toime pandud teo õieti kvalifitseerinud LS § 223 lg 1 järgi, mis näeb väärteona ette mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Kohus leiab, et L.U pani talle süüks arvatud väärteo toime kaudse tahtlusega. Nii L.U kui tunnistaja K.K on kirjeldanud, et teeolud olid talvised, mis on näha ka sündmuskoha fotodelt. Nii K.K kui L.U kinnitasid, et ühel hetkel lumepilve tõttu muutus nähtavus teel olematuks. L.U on kirjeldanud, et sellele olukorrale reageeris kiirust vähendades. Kohus leiab, et olukorras, kus juht ei näe teed enda ees ja sellest hoolimata ei peata viivitamata mootorsõidukit, siis edasi liikudes peab ta võimalikuks, et sõidab otsa temast eespool olevale objektile. Teise sõiduki juhile põhjustas L.U tervisekahjustuse ettevaatamatusest. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.
lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub
on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et tõendamist on leidnud, et L.U poolt toime pandud tegu vastab LS § 223 lg 1 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi. Kohus ei ole käesolevas asjas tuvastanud VTMS § 29, § 30 loetletud aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. LS § 223 lg 1 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Kohtuväline menetleja on L.U karistanud LS 223 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 400 eurot.
Kohus leiab, et L.U süü on keskmisest suurem, liiklusnõude rikkumisega on ta põhjustanud liiklusõnnetuse, millega tekitas nii varalise kahju kahele sõidukile kui ka teisele isikule tervisekahjustuse. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on kohtuväline menetleja lugenud süü tunnistamise ning kohus nõustub selle seisukohaga. L.U on kaebuses avaldanud, et kahetseb juhtunut, mis on samuti karistust kergendav asjaolu. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistusregistri teatise /VTT tl 21/ järgi on L.U karistamata isik, seega karistuse eripreventiivne eesmärk ei tingi rangema karistuse mõistmist. 3 4-19-2194 Karistuse mõistmisel on oluline karistuse üldpreventiivne eesmärk, õiguskorra kaitsmine. L.U olukorras, kus liiklusolud olid ilmselgelt väga halvad, ei täitnud liiklejana liiklusnõudeid ja põhjustas liiklusõnnetuse. Kõikidel liiklejatel on alus eeldada, et teised liiklejad täidavad liiklusnorme ning seeläbi on viidud liikluses ohuolukordade tekkimine ja nende realiseerumine liiklusõnnetuseks miinimumini. Seega karistuse üldpreventiivne eesmärk on
ituse mõistmisel olulise tähtsusega, andmaks selge signaali, et liikluseeskirjade täitmine iga juhi poolt peab saama normiks. Arvestades eelkirjeldatud asjaolusid, leiab kohus, et kohtuväline menetleja on karistuse määranud vastavalt karistuse mõistmise alustele. L.U süü on keskmisest suurem (mis tingib karistamise karistuse keskmisest määras suuremas määras). K aristust kergendab süü tunnistamine ja kahetsus, L.U on eelnevalt karistamata – need asjaolud võimaldavad määrata karistuse keskmises t määrast madalamas määras. Samas karistuse üldpreventiivne eesmärk ei võimalda karistust määrata miinimummäära lähedases määras. Lähtudes eeltoodust jätab kohus L.U-le kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse muutmata. L.U on kaebuses leidnud, et trahv on majanduslikult liiga koormav.
Küll aga sätestab
Kohus leiab, et L.U poolt avaldatud alusel tuleb talle anda võimalus tasuda määratud rahatrahv ositi
Kohus rahuldab L.U kaebuse osaliselt. Kohus jätab 25.03.2019 väärteootsuse muutmata, kuid kohus teeb uue otsuse karistuse täitmise osas, määrates rahatrahvi tasumisele 10 kuu jooksul igakuiste osamaksetena. Otsuse tegemisel juhindub kohus LS § 223 lg 1, § 46 lg 1,
(allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.